3-16-1680/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1680

Haldusasi

Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. augusti 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomägi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. augusti 2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse

Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 17. augustil 2016 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotluses märgitu kohaselt jättis Justiitsministeerium 19. juuli 2016. a vaideotsusega nr 11-7/4986-2

rahuldamata taotleja vaide Viru Vangla 10. mai 2016. a vastusele nr 6-10/11574-2. Taotleja soovis

Viru Vangla kodukorra p 12.1. tühisuse kindlakstegemist. Taotleja soovib vaideotsust kohtus

vaidlustada, kuid ta ei saa seda teha, sest tal ei ole informatsioonile juurdepääsu. Pikka aega ei

saanud ta vanglas õigusaktidega tutvuda. Kui tal avanes võimalus arvutit kasutada, polnud vajalikud

kohtulahendid kättesaadavad.

2. Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2015. a määrusega jäeti J. Reinomägi riigi õigusabi taotlus

rahuldamata, kuna halduskohtu hinnangul on tegemist taotlejaga, kes on võimeline ise oma õigusi

kaitsma (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1). Taotlusest nähtub, et taotleja on iseseisvalt koostanud

ja esitanud pöördumise Viru Vanglale ning vaide Justiitsministeeriumile. Arvestades seda, on

taotleja võimeline koostama samas asjas halduskohtule ka kaebuse. Taotleja on halduskohtule

korduvalt kaebusi esitanud, sh on taotleja alates 1. jaanuarist 2016 esitanud iseseisvalt kümme

kaebust ning mitmeid määruskaebusi ja taotlusi. Kaebustest kaks on menetlusse võetud ning üks

sisuliselt lahendatud. Ülejäänud kaebused on küll tagastatud, aga mitte kordagi seetõttu, et taotleja

ei suutnud koostada arusaadavat kaebust või kõrvaldada kaebuse puudusi. Taotleja on kõigis asjades

toonud esile oma nõuete aluseks olevad asjaolud ja esitanud põhjendused. Halduskohtul lasuva

uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Uurimispõhimõttest

tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Halduskohus leidis, et taotleja on soovinud riigi

õigusabi kaebuse koostamiseks, mistõttu väljuks selle hindamine, kas taotleja on võimeline oma

õigusi halduskohtumenetluses kaitsma, asja lahendamise piiridest. Seda saab hinnata lähtudes

esitatud kaebusest ja selle asjaoludest. Taotlejal on võimalus esitada kaebuses riigi õigusabi taotlus

uuesti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 19. augusti 2016. a

määruse tühistada. See, et taotleja on väidetavalt ise suutnud koostada haldusorganile pöördumisi ja

vaideid, ei ole piisav argument jaatamaks seda, et kaebaja oskaks ise ka kaebuse koostada. Taotlejal

ei ole alati olnud vajalikku juurdepääsu informatsioonile. Pöördumiste puudulik koostamine

põhjustab kahju taotleja õigustele. Halduskohus jättis hindamata, kas taotleja on võimeline kaitsma

oma õigusi kohtumenetluses ning seda põhjusel, et see väljuks praeguse asja lahendamise piiridest.

Märgitakse, et taotlejal on võimalus esitada kaebuses riigi õigusabi taotlus uuesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks

korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud

väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelkõige on taotleja soovinud riigi õigusabi saada

kaebuse koostamiseks Justiitsministeeriumi vaideotsuse vaidlustamiseks. Seega ei ole

halduskohtule etteheidetav, et ta ei andnud hinnangut sellele, kuivõrd kaebaja oleks suuteline oma

õigusi kaitsma seejärel, kui kaebus on koostatud ja halduskohtusse esitatud ning sellega seoses

halduskohtumenetlus alanud.

7. Ringkonnakohus nõustub, et kui taotleja on haldusmenetluses suutnud koostada haldusorganile

adekvaatseid pöördumisi ja muid dokumente, suudab ta eelduslikult sama vaidlust puudutavas asjas

kohtule ka kaebuse koostada. Halduskohus on õigesti märkinud, et halduskohtusse pöörduval isikul

ei pea olema õigusalaseid teadmisi, sest nende teadmiste vajakajäämise korvab halduskohus

uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustuse rakendamisega. Kuna kaebaja on olnud mitmetes

halduskohtumenetlustes pooleks, ei saa määruskaebuses esitatud asjaolusid pidada sellisteks, mis

välistaksid taotlejal endal kaebuse koostamise.

8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu19. augusti 2016. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene