3-15-846/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. september 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-846

Haldusasi

Vitali Tarasovski kaebus Viru Vangla 16. veebruari

2015. a käskkirja nr 6.-4/101-KP tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vitali Tarasovski apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vitali Tarasovski

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vitali Tarasovski apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

5. oktoobri 2015. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on

6. oktoober 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kohaldas 16. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 6.-4/101-KP kinnipeetav Vitali

Tarasovski suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, s.o 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis-

ja suhtlemisvabaduse piiramist, 2) isiklike esemete keelamist, 3) kehakultuuriga tegelemise

keelamist ning 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja kohaselt tegi vangla

otsuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, kuna kinnipeetav võib olla ohtlik

vangla julgeolekule ning selleks, et hoida ära edaspidiseid raskeid õigusrikkumisi.

Käskkirjas märgitakse, et 16. veebruari 2015. a ettekande nr 6-20/815-1 kohaselt lõhuti pärast

kinnipeetav V. Tarasovski ümberpaigutamist E7 eluosakonna kambrisse nr 3413 samas kambris

aken. Videosalvestise vaatluse protokollist nähtub, et ajavahemikul 15.00-15.10 viibisid

nimetatud kambris kinnipeetavad V. Tarasovski ja A. Schmidt. Käskkirja kohaselt ei

tunnistanud kumbki kinnipeetav kambriakna lõhkumist. Eelnevast tulenevalt olid mõlemad

kinnipeetavad kahtlustatavad distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning selleks, et vältida

kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ja distsiplinaarmenetluse mõjutamist, tuli vangla

hinnangul kinnipeetav V. Tarasovski suhtes kohaldada eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist. Käskkirjas märgitakse, et kinnipeetav tuleb paigutada eraldi lukustatud kambrisse

eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist, mis omakorda välistab selle, et

kinnipeetav saab kusagilt hankida esemeid või koostöös teistega organiseerida akende

lõhkumisi. Vangla märkis, et ei olnud teada, millega kambri aken lõhuti, ning selleks et vältida

uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist, on vajalik kohaldada kinnipeetava suhtes isiklike

esemete kasutamise keelamist, millega on võimalik rikkuda kambri sisustust või lõhkuda

vangla vara.

Lisaks tuleb käskkirja kohaselt kinnipeetava suhtes kohaldada vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et välistada kokkupuuted teiste isikutega. Kinnipeetava

suhtes tuleb keelata kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja

spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna seal ja sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajadus tingib ka lukustatud

kambri eripära.

2. V. Tarasovski esitas Viru Vangla 16. veebruari 2015. a käskkirjale vaide, mille Viru Vangla

jättis 23. märtsi 2016. a vaideotsusega nr 6-12/40-2 rahuldamata.

3. V. Tarasovski esitas 30. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

16. veebruari 2016. a käskkirja tühistamiseks.

Kaebaja leidis, et vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigane ja ei vasta haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 3 lg 2, § 4 lg 2 ja §-de 54-56 nõuetele, täidetud ei ole vangistusseaduse

(VangS) § 69 lg 1 tingimused ei ole täidetud. V. Tarasovski väitis, et ta ei ole kambri akent

lõhkunud, mida kinnitab ka distsiplinaarmenetluse lõpetamine kaebaja suhtes, kuna tema süüd

ei tuvastatud.

Kaebaja hinnangul ei näe VangS § 69 lg 1 ette täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist

distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Viru Vangla ei ole arvestanud, et varasemalt ei ole

kaebajat süüdistatud vangla vara lõhkumises, tema juurest ei ole leitud keelatud esemeid ning

kõik tema isiklikud asjad olid terved. Kaebaja leidis, et ta ei pea taluma niivõrd intensiivseid

piiranguid pelgalt kahtluse tõttu, et aknaklaasis olev mõra on tema põhjustatud. Kaebaja väitel

ei ole ta aknaklaasi mõra teinud ja puuduvad ka asjakohased viited sellele, mis annaks aluse

kaebajat selles teos kahtlustada. Lisaks leidis kaebaja, et käskkirjaga kehtestatud piirangud on

ebaproportsionaalsed.

4. Viru Vangla lõpetas 8. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 6-4/185 täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohus jättis 5. oktoobri 2015. a otsusega V. Tarasovski kaebuse rahuldamata.

Halduskohus nõustus kaebajaga, et VangS § 69 lg 1 ei näe ette täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks, kuid leidis, et täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine oli siiski õiguspärane. Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuli

kohaldada raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks.

Halduskohus selgitas, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või

tõkestaval eesmärgil. Halduskohus märkis Riigikohtu praktikale viidates, et täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus

kaitstava õigushüve kahjustamises. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud

kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude

2

kohaldamine on hädavajalik. Halduskohus nõustus, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus

kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Viru Vangla on käskkirjas esitanud kaalutlused

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest,

mis võivad kohaldamise vajadust mõjutada.

Halduskohus selgitas, et juhtumi asjaoludest nähtuvalt tuli kinnipeetav paigutada eraldi

lukustatud kambrisse eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist, mis omakorda

välistab selle, et kinnipeetav saab kuskilt hankida esemeid või koostöös teistega organiseerida

akende lõhkumisi. Ühtlasi peab vangla tagama üldise vangla julgeolu ja turvalisuse ning

takistama uute raskete õigusrikkumiste toimepanemist. Vanglale ei olnud teada, millega kambri

nr 3413 aken lõhuti ning selleks, et vältida uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist, oli

vajalik kohaldada kinnipeetava suhtes isiklike esemete kasutamise keelamist, millega oleks

võimalik rikkuda kambri sisustust või lõhkuda vangla vara.

Halduskohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. Vaidlustatud

käskkiri on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi

põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli

õigusvastane. Seega leidis halduskohus, et puudub ka alus käskkirja tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. V. Tarasovski esitas 1. novembril 2015 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 5. oktoobri 2015. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.

7. Kaebaja on seisukohal, et halduskohtu otsus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 157 lg-s 1, § 158 lg-tes 1, 2 ja 3 ning § 165 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

8. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti jätnud kaebuse rahuldamata. Käskkirjas

kohaldatud piirangud olid ebaproportsionaalsed. Käskkirjast ei nähtu, miks keelati isiklikud

asjad nagu paber, kirjutusvahend, raamatud ja televiisor. Käskkiri on kaalutlusvigane, kuna

kaebajale jäeti alles metallist toidunõud, millega saanuks igal hetkel lõhkuda kambri akna.

Kaebaja leiab, et puudus igasugune vajadus keelata kaebajale isiklikud esemed, kuna kaebaja

kasutusse jäeti ohtlikumad ja akent reaalselt purustavad esemed. Käskkiri on kaalutlusvigane ka

põhjusel, et arvesse on võetud kaalutlusi, mida VangS § 69 ette ei näe. Nimelt on käskkirjas

põhjendatud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks.

Kaebaja leiab, et olukorras, kus halduskohus on tuvastanud olulise kaalutlusvea (otsuse p 19),

pidanuks kohus käskkirja tunnistama õigusvastaseks. Kaebaja hinnangul on antud juhul

lähtutud ebaõigetest kaalutlustest ja tähelepanuta on jäetud olulised aspektid.

9. V. Tarasovski leiab, et ebaõiged on viited õigushüve kahjustusele, mis oli justkui vaidlustatud

käskkirja andmisel tõenäoline. Vaidlust ei ole selle üle, et distsiplinaarmenetluses leidis

kinnitust asjaolu, et kaebaja ei ole süüdi. Kaebaja märgib, et ta ei olnud agressiivne, ohtlik ega

ähvardanud kedagi. Seega puudus igasugune vajadus selliste intensiivsete piirangute

rakendamiseks. Kaebaja lisab, et ta jäeti samasse kambrisse ning miski ei takistanud seda akent

jalaga sisse löömast, mistõttu ei olnud isiklike asjade, kehakultuuriga tegelemise ning

suhtlemise ja liikumise keeld vajalik eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja on seisukohal, et mõra

aknaklaasis ei ole kuidagi tõlgendatav raske julgeolekuohuna.

10. Vastuses apellatsioonkaebusele palub Viru Vangla jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2015. a otsus muutmata.

11. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et vaidlustatud käskkirjas on kasutatud kaalutlusi,

mida VangS § 69 ette ei näe, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendati

distsiplinaarmenetluse läbiviimisega. Vastustaja juhib tähelepanu, et Tartu Halduskohus andis

3

ka selles osas käskkirjale hinnangu. Vastustaja hinnangul omistab kaebaja liialt tähelepanu

ühele kaalutlusele, jättes aga seejuures muus osas haldusakti põhjendused tähelepanuta.

12. Vastustaja selgitab vangistusseadustiku kommenteeritud väljaandele viidates, et kõiki

VangS § 69 lg-s 2 nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid saab kohaldada ka ohu tekkimise

ennetamiseks, preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Kui VangS või VSkE nõuete rikkumine

peab olema süstemaatiline, siis muud alused võivad ilmneda ka ühekordselt ning ei ole vaja

tuvastada nt oma tervise tegelikku kahjustamist või vägivallategu, vaid piisab sellise võimaliku

käitumise tõenäosusest.

13. Vastustaja märgib, et vangla otsus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta tehti

vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise

ennetamiseks. Tähtsust ei oma asjaolu, kas hilisemalt mõnes menetluses kinnipeetava süü

tõendamist leiab. Vastustaja rõhutab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tuleb

otsustada koheselt ja otsustamise hetkel vanglale teadaolevate andmete pinnalt ja seda vangla

ka antud juhul tegi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

15. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud otsuses põhjendatult asunud

seisukohale, et V. Tarasovski kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Esmalt soovib ringkonnakohus juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et distsiplinaarkaristuse

määramine VangS § 63 alusel ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine VangS § 69

alusel on oma olemuselt ja eesmärgilt täiesti erinevad meetmed. Ringkonnakohus selgitab, et

kui distsiplinaarkaristuse määramine on reaktsioon kinnipeetava distsipliinirikkumisele ning

tema karistamine, siis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on eeskätt

julgeoleku tagamine vanglas ning võimalike ohtude realiseerumise ärahoidmine. Samuti on

erinevad nende meetmete kohaldamise alused – distsiplinaarkaristus määratakse õigusaktide

nõuete süülise rikkumise eest (VangS § 63 lg 1), kuid täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldatakse muuhulgas ka siis, kui isik on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule

(VangS § 69 lg 1). Isiku ohtlikkus ei pea olema väljendatud konkreetses distsiplinaarsüüteos

ning see ei pea olema fikseeritud distsiplinaarkaristuse määramise kaudu, vaid piisab

põhjendatud kahtlusest isiku ohtlikkuse kohta, et kaaluda täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määrav ei ole see, kas hilisemalt mõnes

menetluses kinnipeetava süü tõendamist leiab. Ringkonnakohus selgitab, et asjaolu, et

menetleja poolt kaebajale süüks arvatud tegu ei vastanud distsiplinaarsüüteo koosseisule, ei

anna veel alust väita, et kaebaja suhtes puudus alus samast intsidendist lähtuvalt täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks.

17. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et vaidlusalune käskkiri on kaalutlusvigane, kuna

lähtutud on ebaõigetest kaalutlustest ja olulised asjaolud on jäetud tähelepanuta. Vaidlustatud

käskkirjas on välja toodud, et kaebajat kahtlustati distsiplinaarsüüteo toimepanemises.

Riigikohtu praktika kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui

vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Kohus

saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise

otsustamisel. Tegemist on meetmega, mille eesmärgiks on ennetada kinnipeetavast johtuva

julgeolekuohu tekkimist vanglas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja 20. aprilli 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 12).

Kuivõrd vahetult pärast V. Tarasovski paigutamist kambrisse nr 3413 avastati sealt lõhutud

aken, siis oli ringkonnakohtu hinnangul vanglal igati põhjendatult alust arvata, et kaebaja võis

4

toime panna distsiplinaarsüüteo ning on ohuks vangla üldisele julgeolekule ning võib toime

panna samalaadseid rikkumisi. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kaebaja

omistab liialt tähelepanu käskkirjas märgitule, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati

distsiplinaarmenetluse mõjutamise vältimiseks. Käskkirjast nähtub selgelt, et vangla lähtus

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ikkagi sellest, et kinnipeetav võib olla ohtlik

vangla julgeolekule ning et hoida ära edaspidiseid õigusrikkumisi.

18. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et mõra aknaklaasis ei ole tõlgendatav julgeolekuohuna.

Ringkonnakohus selgitab, et igasugune distsipliinirikkumine on ohuks vangla üldisele

julgeolekule. Arvestades kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise eesmärki, siis ei saa pidada ühtegi kohaldatud julgeolekuabinõu ka

ebaproportsionaalseks.

19. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 5. oktoobri 2015. a otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist

taotlenud. Kuivõrd kaebaja on olnud menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud,

jäävad kaebaja menetluskulud riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt

5