3-15-421/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

06.09.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-421

Haldusasi

Üllar Neemrandi Farmi (FIE) kaebus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 27.10.2014. a

otsuse nr 12-6/586 ja 20.11.2014. a otsuse nr 12-

6/873 tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja taotlus

ühtse pindalatoetuse saamiseks osaliselt rahuldamata

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.02.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Üllar Neemrandi Farmi (FIE) apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Üllar Neemrandi Farm (FIE)

Esindaja v.adv.abi Kristiina Urb-Semjonov

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.02.2016. a otsus

ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 27.10.2014. a otsus nr 12-6/586 ja 20.11.2014. a

otsus nr 126/873 osas, millega jäeti kaebaja taotlus ühtse pindalatoetuse saamiseks

osaliselt (summas 1040,85 eurot) rahuldamata.

2. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Üllar Neemrandi Farmi

(FIE) kasuks välja menetluskulud summas 1040,60 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 06.10.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ü. Neemrand esitas Üllar Neemrandi Farm (FIE) nimel 19.05.2013 Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse nr 11013112847, milles

taotles muude toetuste hulgas ühtset pindalatoetust 325,25 ha-le.

2. PRIA tegi 04.12.2013 otsuse nr 12-6/1068 taotleja poolt 2013. aastal taotletud ühtse

pindalatoetuse osalise määramise kohta, millega vähendas toetust nõuetele vastavuse

tingimuste rikkumise tõttu (põllumajandusministri 21.02.2013. a määruse nr 10 “Ühtse

pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuse saamise nõuded ning

toetuse taotlemise ja taotluse menetluse kord ning toetusõiguse üleandmisest teavitamise

kord“ (määrus nr 10) § 2 lg 2, § 8 lg 4, Euroopa Komisjoni (EK) määruse (EÜ) nr 1122/2009

art 71) 3% summas 1040,85 eurot ning toetussumma kokku oli 33 654,05 eurot.

3. PRIA tunnistas 06.10.2014. a vaideotsusega PRIA 04.12.2013. a otsuse nr 12-6/1068

taotlejat puudutavas osas kehtetuks ja teatas haldusmenetluse jätkamisest uue otsuse

tegemiseks.

4. PRIA tunnistas 27.10.2014. a otsusega nr 12-6/586 kehtetuks PRIA 04.12.2013. a otsuse

nr 126/1068 taotleja Enn Ranniku Veskimäe Talu osas (p 1); määras osaliselt ühtse

pindalatoetuse taotlejale Enn Ranniku Veskimäe Talu summas 2745,41 eurot (p 2), juhindudes

EL Nõukogu määrusest (EÜ) nr 73/2009, Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika

rakendamise seadusest (ELÜPS), määrusest nr 10, EK määrusest nr 1122/2009 ja

põllumajandusministri 17.02.2010. a määrusest nr 11 „Head põllumajandus- ja

keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord,

püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa

säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“ (määrus nr 11), esitatud taotlusest,

06.10.2014. a vaideotsusest nr 12-4/14/360-1 ning arvestades taotlejale kontrollaruannetes või

muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistega ja otsuse lisas esitatud põhjendustega.

Otsusele on lisatud toetuse arvestus, milles käsitletakse Üllar Neemrandi Farmile määratavat

toetust ja toetussummaks kokku on 33 654,05 eurot. Arvestuse kohaselt vähendatakse toetust

summas 1040,85 eurot nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu (määruse nr 10 § 2 lg 2,

§ 8 lg 4; EK määruse nr 1122/2009 art 71) 3% ning summas 822,40 eurot 2,453658%

otsetoetuste summast, mis ületab 2000 eurot (nõukogu määruse nr 73/2009 art 11 lg 1 ja

määruse nr 1181/2013 art 1 lg 1).

5. PRIA asendas 20.11.2014. a otsusega nr 12-6/873 PRIA otsuse nr 12-6/586 p-i 1 lause

lausega, millega tunnistas kehtetuks PRIA 04.12.2013. a otsuse nr 12-6/1068 taotleja Üllar

Neemrandi Farm osas ning asendas otsuse nr 12-6/586 p-i 2 lause lausega, millega määras

osaliselt ühtse pindalatoetuse taotlejale Üllar Neemrandi Farm summas 33 654,05 eurot,

võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 59. Otsusele on lisatud sama toetuse

arvestus, mis otsusele nr 12-6/586.

6. PRIA jättis 15.01.2015. a vaideotsusega nr 12-4/442-1 rahuldamata Üllar Neemrandi

Farm FIE vaide PRIA otsustele nr 12-6/586 ja 12-6/873.

7. Üllar Neemrandi Farm FIE esitas 18.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 18.12.2015

kaebuse täpsustuse. Kaebaja palus tühistada PRIA otsuse nr 12-6/586 koos otsusega

nr 126/873 osas, millega jäeti tema taotlus ühtse pindalatoetuse saamiseks osaliselt

rahuldamata. Kaebaja põhjendused:

1) Otsustest ei selgu, milliste nõuete rikkumist kaebajale ette heidetakse. Puudub täpne viide

õigusaktile, milles vastav nõue on sätestatud. Ei ole arusaadav, milline kontrollaruanne või

muu kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumine on otsuse aluseks. Heade põllumajandus- ja

keskkonnatingimuste kontrollaktist nähtub, et kaebaja kooslusel 47654052442 ala nr 13

(43,40 ha) oli väidetavalt alakarjatatud, kuid puudub motivatsioon, mille alusel on antud

hinnang rikkumisele. Kontrollakti koostanud isik tugineb poollooduslike alade kontrolli

tulemusele, mida viis läbi Keskkonnaamet. Ainsaks kaebajale ette heidetavaks teoks on

väidetav mittenõuetekohane karjatamine. Mittenõuetekohane karjatamine ei saa samaaegselt

tähendada kahe erineva tingimuse – poolloodusliku koosluse hooldamise ning heade

põllumajandus- ja keskkonnatingimuste – rikkumist.

2) PRIA-l ei ole võimalik arvestada Keskkonnaameti spetsialisti koostatud kontrollaruandega.

Kaebajale ei saa tuleneda kohustusi Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a käskkirjaga

kinnitatud Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse raames hekseldamiseks loa andmise

ning kohapealse kontrolli läbiviimise juhendist 2013 (juhend). Kontrolli käigus alasid ei

mõõdetud. Kontrollaruande väited on hinnangulised. Kontrolli ajal 16.10.2013 võisid

karjatamise jäljed olla juba kadunud. 2013. a oli rohu kasv tingituna suurest sademete hulgast

ja temperatuurist väga hea, mistõttu ei jõudnud loomad ala madalmuruseks süüa. Seetõttu ei

ole põhjendatud lähtuda madalmurususe osakaalust alal. Kokkulepitud loomühikute nõuet on

kaebaja täitnud. Kaebaja põlluraamat kinnitab loomkoormuse nõuete täitmist. Kuna

rikkumised tuvastati ainult osal alast, ei tohtinuks toetuse vähendamisel arvestada kogu ala

pindalaga. Ei ole usutav, et Keskkonnaameti spetsialist M. Tiido sai ühe päeva jooksul kõigi

isikute maadel kontrolli nõuetekohaselt teostada.

3) PRIA-l puudus õigus muuta otsust nr 12-6/586 HMS §-s 59 ette nähtud lihtsustatud korras.

Tegemist ei ole kirjavea või ilmse ebatäpsuse parandamise, vaid haldusakti adressaadi ja

toetuse summa ehk haldusakti oluliste tingimuste muutmisega. Kaebaja vaidlustas PRIA

otsused 1040,85 euro osas.

8. Tartu Halduskohus jättis 15.02.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte kanda. Otsuse põhjendused:

1) Kohtud on rohkem kui 10 aastat tunnistanud analoogselt otsusele nr 12-6/586 vormistatud

PRIA haldusaktide õiguspärasust. Võimalik probleemikoht on selles, et otsused on

vormistatud väljavõttena ühtse pindalatoetuse määramise otsusest, mida kinnitab otsustel

märkus „VÄLJAVÕTE“ ja „VÄLJAVÕTE ÕIGE“ ning vastustaja selgitus, et otsus nr 12-

6/586 on väljatrükk PRIA kodulehel asuvast otsusest. Eksimus haldusakti adressaadis on

tingitud väljavõtte vormistanud ametniku eksimusest. Otsuste tegelikust sisust on kaebaja aru

saanud, kes on PRIA-le esitatud vaides mõistnud, miks ja mille tõttu on tema suhtes

koormavad haldusaktid antud varasema soodustava haldusakti asemel.

2) Otsuses nr 12-6/873 on vastustaja õiguspäraselt muutnud otsest õiguslikku tähendust

mitteomavaid andmeid, s.t adressaadi nime. Otsuse esimesel lehel adressaadi nime

muutmisega on kaasnenud ebaõige summa, kuid otsuste pööretel (tl 7p ja 8p) on haldusakti

õige adressaat identifitseeritav nime, taotleja ID, taotluse numbri ja koodi järgi. Haldusaktid

eraldi ega koostoimes ei rikkunud kaebaja õigusi. Haldusaktide õiguslik alus ühtse

pindalatoetuse 3%-lise vähendamise osas on toodud nii haldusaktides kui vastustaja vastuse

p-des 8-10. Haldusaktide andmise õiguslik alus vastab faktilistele asjaoludele.

3) Viimasel kohtuistungil tunnistas kaebaja, et piltidel on ametnikud pildistanud vaidlusalusel

alal asuvat sinihelmikat, mida loomad ei söö (tl 84p). Kuna kaebaja ei ole tunnistanud, et ta

oleks vaidlustatud ala niitnud, ta on läbivalt väitnud, et õigusaktide kohase tulemuse

saavutamise eesmärk on saavutatav üksnes loomade poolt heintaimede söömise läbi, siis ei

ole kaebaja eesmägi saavutamine tõendatud. Kaebaja on kinnitanud, et ta tunneb piltidel ära

tema põllul kasvava heintaime, mida tema loomad ei tarbi. Seega on tõendatud vastustaja

põhiväide.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Üllar Neemrandi Farm FIE esitas 16.03.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub

tühistada Tartu Halduskohtu 15.02.2016. a otsus ja teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata

uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Adressaadi muutmine ei saa olla käsitletav haldusaktis kirjavea või ilmse ebatäpsuse

parandamisena. Nii adressaat kui taotlejale määratud toetuse summa on haldusakti olulisteks

tingimusteks. Seetõttu on arusaamatu kohtu seisukoht, et vastustaja on õiguspäraselt muutnud

otsest õiguslikku tähendust mitteomavaid andmeid, s.t adressaadi nime. Vastustajal ei olnud

võimalik HMS §-le 59 tuginedes otsust muuta. Otsused ei vasta HMS § 55 lg 1 nõudele, et

haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.

2) Otsuses nr 12-6/873 on märge, et toetust vähendatakse nõuetele vastavuse tingimuste

rikkumise tõttu 3%, millega põhjendused piirduvad. Otsuses nr 12-6/586 on viiteid

erinevatele õigusaktidele ja vaideotsusele, mida ei ole kaebaja suhtes tehtud. Arusaamatu on,

milline kontrollaruanne või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumine on otsuse

aluseks, arvestades, et kaebajale on edastatud nii heade põllumajandus- ja

keskkonnatingimuste kontrollakt kui ka poollooduslike koosluste kontrollakt, samuti muid

teateid. Pelgalt õigusaktile viitamisel ei saa adressaat aru, millist rikkumist talle ette

heidetakse, mistõttu ei ole võimalik hinnata haldusakti õiguspärasust. Faktiline alus puudub,

kuivõrd viidatakse üldsõnaliselt konkretiseerimata kontrollaruannetele. Arvestades, et otsuse

nr 12-6/586 adressaadiks oli keegi teine, võis vastustaja pidada silmas sellele isikule esitatud

kontrollaruandeid ja muid teateid.

3) Kohus on jätnud tähelepanuta, et istungi alguses tõi kaebaja esile, et fotodelt ei nähtu, kus

need tehtud on (helisalvestis kl 11:06) ning hiljem fotodest rääkides ei ole kaebaja öelnud, et

tegemist on tema maaga. Kaebaja on fotodelt üksnes ära tundnud konkreetse taime, mis võib

kasvada mistahes kohas. Vastustaja on möönnud, et tegelikkuses ei mõõtnud keegi, kui kõrge

oli rohi kaebaja maal (helisalvestis kl 11:37:38) ega mitu protsenti maast oli madalmurune

(helisalvestis kl 11:39). Kaebaja väljendas istungil seisukohta, et vaja ei olnud üle niita,

kuivõrd rohi oli loomade poolt piisavas ulatuses ära söödud, mistõttu ei ole asjakohane kohtu

seisukoht niitmata jätmise osas. Kohus on kaebaja poolt istungil öeldu alusel teinud

meelevaldseid järeldusi ega ole võtnud seisukohta ühegi muu väite osas.

4) Nõue, et vähemalt 30% alast peab olema madalmurune, ei saa kehtida kaebaja suhtes ega

kaasa tuua toetuse vähendamist. Määrusest, mis sätestab minimaalse hooldustööde taseme, ei

tulene 30% madalmurususe nõuet karjamaana kasutatava rohumaa hooldamisele.

Keskkonnaameti juhend ei saa kaebajale panna hooldustööde tingimusi. Tegemist on

ametisisese juhendiga, mis saab anda juhiseid üksnes kontrolli läbiviivatele ametnikele.

Juhendist tulenev ei saa olla kontrollimise objektiks ELÜPS § 23 tähenduses. Haldusorgani

tõendamiskoormis on tõendada, et viidatud juhend kohaldub otseselt kaebajale.

5) Tõendatud ei ole kaebaja poolt ala alakarjatamine. On arusaamatu, kuidas ilma alasid

mõõtmata on võimalik tuvastada väidetav madalmurususe protsent alal. Ei ole eluliselt usutav,

et Keskkonnaameti spetsialist M. Tiido teostas samaaegselt kontrolli Noarootsi valla

erinevates külades erinevatel maaüksustel ja jõudis tuvastada karjatamisele viitavad tunnused

(söödud rohi, tallamine, sõnnikuhunnikud) või nende puudumise kokku 755,34 hektaril 5

tunniga, isegi kui ta kasutas ATV-d. Puudub info, kelle poolt ja kus on fotod tehtud või kui

suurt ala fotod kajastavad. Fotodelt ei ole võimalik järeldada rohu kõrgust. Fotod ei tõenda

nõuetekohast karjatamata jätmist. Kaebaja põlluraamatust nähtuvalt on ta täitnud piisava

loomkoormusega karjatamise kohustuse. Kuivõrd nähtuvalt kontrollaktist on karjatamata „osa

alast“, ei saa rikkumise ulatusena arvestada kogu ala pindala. Vastustajal ei olnud õigust jätta

ise kontroll teostamata ja tugineda Keskkonnaameti aruandele.

10. PRIA esitas 07.04.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Kaebaja on otsuste sisust aru saanud, on võimaldanud kaebajal hinnata, kas otsus(t)ega

rikutakse tema õigusi, mistõttu ei ole põhjust viidata HMS § 55 lg-s 1 toodud tingimuste

mittevastavusele. Otsuse nr 12-6/586 tekstiosa 1. ja 2. punktis esinev viga, mida otsusega

nr 126/873 muudeti, ei mõjutanud otsuse sisu. Ühtse pindalatoetuse osaline määramine oleks

saabunud ka siis, kui otsuses esinevat viga ei oleks esinenud. Haldusaktide põhimotiivid ja

õiguslikud alused on välja toodud otsuste lisas esitatud tabeli vastavat vähendamist ja

väljaarvamist kajastaval real, ka on kaebajale heade põllumajanduse- ja keskkonnatingimuste

kontrollakt teatavaks tehtud, siis ei saanud see kaebajal raskendada mõistmast, et need

asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad kaasa vastavasisuliste haldusaktide

andmise.

2) Kuna on tõendatud, et ala ei olnud nõuetekohaselt karjatatud, siis puudus kohtul vajadus

analüüsida kaebaja väiteid ala ülemõõtmise, madalamurususe jms osas. Kaebaja selgitustest

saab järeldada, et ta ei ole nõuetekohaselt täitnud põllumajandusministri 08.03.2010. a

määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013“ (määrus nr 19) § 4 lg-s

2 sätestatud baasnõuet, mis on ka ühtse pindalatoetuse osas kohalduv hea põllumajandus- ja

keskkonnatingimus. Olenemata sellest, et PRIA kohapealset kontrolli ei teostanud, oli PRIA

õigustatud vähendama ühtset pindalatoetust nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu

Keskkonnaametist saadud teabe alusel (ELÜPS § 26 lg 2).

3) Põldude/koosluste seisundi hindamine visuaalse vaatlusega on õiguspärane

kontrollimeetod. Arvestades, et visuaalsel vaatlusel ei nähtunud hooldamistööde teostamist

kogu ala ulatuses, s.t nõutavat tulemust ei nähtunud vaidlusaluse koosluse ühelgi osal, ei

olnud vajadust mõõta koosluse või selle osa pindala. Seega on väited koosluse mõõtmata

jätmise kohta asjakohatud. Rikkumise kindlakstegemisel ei toimu nõuetele vastavuse raames

toetuste vähendamine mitte niitmata või karjatamata alade eest toetuse maksmata jätmisega,

vaid kindlaks määratakse toetuse vähendamise protsent, mida kohaldatakse toetuse

kogusummale. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakti kohaselt ongi

hindamismaatriksi alusel rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust hinnatud kokku 6

hindepunktiga, mis tõi kaasa toetuste vähendamise 3%.

4) Ei nõustu kaebajaga, et piisava loomkoormusega karjatamise kohustuse täitmine nähtub

põlluraamatu sissekannetest. Määruse nr 19 § 4 lg-st 2 ning määruse nr 11 § 5 lg-test 2 ja 5

tuleneb, et niitmis- ja karjatamisnõude täitmist kontrollitakse ja ka võimaliku rikkumise

ulatust hinnatakse põlde kohapeal visuaalselt kontrollides. Seega ei saa kohapealses kontrollis

antud hinnangut ümber lükata muus vormis tõenditega. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit,

et kontrolli poleks tegelikkuses toimunud. Looduses on võimalik tuvastada, et fotod on tehtud

kaebaja poolt deklareeritud alal. Kaebaja majandusüksuses hinnati poolloodusliku koosluse

hooldamise nõuete täitmist vastavalt kehtivatele õigusaktidele, mitte Keskkonnaameti juhendi

alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

12. Kaebaja leiab, et PRIA otsused ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõike 1

nõudele, mille järgi peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning PRIA-l ei olnud

võimalik 20.11.2014. a otsusega 27.10.2014. a otsust HMS §-le 59 tuginedes muuta.

Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga.

13. Käesoleval juhul asendas PRIA 20.11.2014. a otsusega HMS § 59 alusel 27.10.2014. a

otsuse p-d 1 ja 2 ehk otsuse resolutsiooni tervikuna. Selle tulemusena muutusid nii taotleja

ehk haldusakti resolutsioonis märgitud õiguste ja kohustuste adressaat kui ka taotlejale

määratud ühtse pindalatoetuse summa. HMS § 59 järgi parandab haldusorgan seadusega

haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse

ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Õigusteoorias on leitud, et „ilmselge ebatäpsuse“

nõue viitab piltlikult sellele, et mõistlikult käituv inimene (tavaline inimene), kellele

haldusakt on suunatud või kelle õigusi haldusakt puudutab, võib kohe pärast haldusaktiga

tutvumist kahtluseta järeldada, et haldusorgan on oma tahte väljendamisel teinud vea1.

Asjaolu, et PRIA tegi vea, ei ole käesoleval juhul vaieldav, kuna 27.10.2014. a otsuse

resolutsiooni p-des 1 ja 2 märgitud taotleja andmed ning osaliselt määratava ühtse

pindalatoetuse summa suurus ei kattu otsuse teisel lehel asuvas tabelis märgitud taotleja

andmete ning toetussumma suurusega.

14. Haldusakti lihtsustatud korras muutmise teiseks eeltingimuseks on, et viga ei tohi

mõjutada haldusakti sisu. Nimetatud asjaolu hindamine sõltub konkreetsetest asjaoludest.

Õigusteoorias leitakse, et asjaolu, et haldusakt oma vigasel kujul ei vastaks haldusorgani

tegelikule tahtele on või peaks olema arusaadav ka haldusakti adressaadile. Näitena leitakse,

et kauplemisloa andmisel mõjutab ka ühe tähega eksimine äriühingu nimes haldusakti sisu,

kui sarnase nimega äriühinguid on mitu ning ei ole selge, kes on loa saajaks.2.

Ringkonnakohus märgib, et kaebaja esindaja elektroonilisest kirjavahetusest PRIA-ga (vt

kirjad 05.11.2014 ja 11.11.2014) saab järeldada, et kaebajale ja tema esindajale ei olnud

ilmselge asjaolu, et 27.10.2014. a otsus on koostatud kaebaja suhtes ning et kaebajal tuleb see

enda õiguste kaitseks vaidlustada (vt tl 12). See, et nimetatud asjaolu võis kaebajale vaide

esitamise ajaks tänu PRIA-ga suhtlemisele selguda, ei muuda haldusakti sisu ringkonnakohtu

arvates selgeks.

15. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus uue haldusaktiga asendatakse mõistetavuse

huvides haldusakti resolutsioon tervikuna, ei saa väita, et viga ei mõjutanud haldusakti sisu

ning eeldada, et haldusorgani tegelik tahe pidi kaebajale haldusaktiga tutvudes teada olema.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt

mõistetav. HMS § 60 lg 2 lausete 2 ja 3 järgi on haldusakti resolutiivosa haldusaktiga

kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas

haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses

sätestatud juhtudel. Seega loob HMS § 60 eelduse, et vastuolu korral haldusakti resolutiivosa

ja põhjendava osa vahel tuleb reeglina primaarseks pidada haldusakti resolutiivosa.

Käesoleval juhul ei esine ka olukorda, kus haldusakti mõni muu osa (nt haldusakti

sissejuhatus) toetaks järeldust, et haldusakti teisel lehel olev tabel kajastab õigeid andmeid

ning just haldusakti resolutiivosa on tervikuna vigane. Seega puudus kaebajal ilmselge alus

eeldada nimelt haldusakti tabeli, mitte resolutiivosa õigsust. Eeltoodust tulenevalt leiab

ringkonnakohus, et PRIA-l ei olnud alust HMS § 59 alusel lihtsustatud korras 27.10.2014. a

otsust parandada. Õigusselguse huvides pidanuks PRIA 27.10.2014. a otsuse tervikuna

kehtetuks tunnistama ning andma uue kaebajat puudutava haldusakti.

1 Aedmaa, A jt, „Haldusmenetluse käsiraamat“ 2004, lk 340 p 9.7.3.1

2 Aedmaa, A jt, „Haldusmenetluse käsiraamat“ 2004, lk-d 340-341, p 9.7.3.1

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada, et PRIA 27.10.2014. a otsuse tabelis on

kaebaja osas märgitud, et tema toetust vähendatakse muu hulgas põllumajandusministri

määruse nr 10 § 2 lõikele 2 ning § 8 lõikele 4 tuginedes nõuetele vastavuse tingimuste

rikkumise tõttu. Kuna PRIA otsuse sissejuhatavas osas viidatakse põllumajandusministri

21.02.2013. a määrusele nr 10 võib järeldada, et PRIA pidas silmas nimetatud määrust.

Ringkonnakohus märgib, et põllumajandusministri 21.02.2013. a määrus nr 10 kaotas

kehtivuse põllumajandusministri 18.02.2014. a määruse nr 10 „Ühtse pindalatoetuse saamise

nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ jõustumisega alates 24.02.2014

(RT I 21.02.2014, 9). Seega on PRIA kaebaja toetust vähendades tuginenud haldusakti

andmise ajal kehtetu määruse sätetele. Kuna PRIA eeltoodud eksimused tingivad kaebuse

rahuldamise, ei võta ringkonnakohus käesolevas otsuses täiendavalt seisukohta muudes

vaidlusküsimustes.

17. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu

Halduskohtu 15.02.2016. a otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 27.10.2014. a otsuse nr 12-6/586 ja

20.11.2014. a otsuse nr 12-6/873 osas, millega jäeti kaebaja taotlus ühtse pindalatoetuse

saamiseks osaliselt, so summas 1040,85 eurot, rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui

kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Tartu Halduskohus jättis poolte

menetluskulud nende endi kanda. Kuna kaebaja taotles nii halduskohtult kui ka

ringkonnakohtult menetluskulude väljamõistmist, tuleb senist kohtukulude jaotust muuta.

18. HKMS § 109 lõige 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja põhjendatud menetluskuludeks

halduskohtus on riigilõiv 15 eurot ja kulud õigusabile kogusummas 708,20 eurot.

Ringkonnakohtus taotleb kaebaja vastustajalt riigilõivu summas 15 eurot ja õigusabikulude

summas 604,80 eurot väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja õigusabikulud on

põhjendatud välja mõista 302,40 euro ulatuses. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi

pikaajalisele praktikale ei saa põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes olla üldjuhul

suuremad kui esimese astme kohtus. Kohtupraktika, mille kohaselt ei tohiks menetluskulud

kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui madalamas astmes, põhineb eeldusel, et

kõrgemas astmes lahendatavaid probleeme on enamasti mõnevõrra vähem kui madalamas

astmes ning põhiosa asja lahendamisel olulisi asjaolusid on alama astme menetluses juba välja

selgitatud. Seega kulub kõrgema astme menetluses õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks

üldjuhul vähem aega (RKHK 10.06.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p 31). Eelviidatud

lahendis leidis Riigikohus ühtlasi, et apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud esindaja

töötundide arv oli võrreldes halduskohtule kaebuse esitamiseks kulunud töötundide arvuga

ilmselgelt ülepaisutatud ning vähendas vastavalt õigusabikulusid (p 32).

19. Kuigi kaebaja õigusabikulud apellatsiooniastmes ei ületa kulude suurust arvesse võttes

käesolevas haldusasjas kaebaja õigusabikulusid halduskohtus, leiab ringkonnakohus, et

kulude võrdlemisel ei saa lähtuda pelgalt õigusabile kulunud rahasumma suurusest, vaid

lähtuda tuleb õigusabiks kulunud töötundide arvust, millele tuginedes saab välja arvutada

põhjendatud õigusabikulu. Haldusasja materjalidest ilmneb, et halduskohtule kaebuse

koostamiseks kulus kaebaja esindajal 2,1 tundi ning ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

koostamiseks 4,2 tundi, mis on ringkonnakohtu hinnangul selgelt ülepaisutatud.

Ringkonnakohus leiab, et ka apellatsiooniastmes on Riigikohtu praktikat arvesse võttes

põhjendatud õigusabikulud välja mõista mitte rohkem kui 2,1 tunni eest ehk 302,40 euro

ulatuses. Ringkonnakohtule ei nähtu, et käesolev kohtuasi oleks sedavõrd erandlik, et esineks

mõjuv põhjus Riigikohtu praktikast kõrvalekaldumiseks. Eeltoodust tulenevalt mõistab

ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kogusummas 1040,60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel