1-15-5650/47 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-15-5650

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungisekretär

Julia Senkevitš

Tõlk Anneli Helmann

Kohtuasi Vangla materjalid A.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu A.S (ik XXX) viibib Vanglas

Kaitsja Jugans Grossmann

Kohtuistungi toimumise aeg, 29.08.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

katseajaga 6 (kuus) kuud, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.S katseajal KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada A.S suhtes käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 2-1, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega, välja arvatud lähisugulased; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. A.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. Määrata A.S-ile

kriminaalhooldaja Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.

6. A.S vabastada määruse jõustumisel.

7. KrMS § 180 alusel välja mõista A.S-ilt riigituludesse kaitsjatasu 48

(nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt edastatakse makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks süüdimõistetule eraldi dokumendina. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A.S tunnistati Pärnu Maakohtu 18.09.2015.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 1 kuu ja 29 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades käesolevas asjas mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 20.11.2014.a otsusega mõistetud kandmata karistuse

3

531 üldkasuliku töö tunni, s.o 265 päeva ehk 8 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ning

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 06.10.2015.a.

Karistuse kandmise algus oli 09.03.2016.a ja lõpp on 02.02.2017.a.

A.S kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et talle ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla

toetab A.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega.

A.S kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetav asub vabanemisel elama oma emale kuuluvasse korterisse XXX. Ema andis

nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetaval ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta.

A.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama

asub ema juurde, aadressil XXX. Kannab karistust varguste eest. Kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas esimest korda. Töökoht on olemas, aga garantiikirja ei ole. Narkootikumide tarvitamist alustas 19 aastaselt, kuid enam neid ei tarvita. On olnud katseajal, mil olid probleemid üldkasuliku tööga. On teadlik, et katseaeg on 6 kuud ja on nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab A.S

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu

ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekuga määratavate kontrollnõuete, kohustuste ja nende tähtaegade osas.

Kaitsja toetab A.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ja korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Ka prokurör ja vangla toetavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et A.S võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik

A.S isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. A.S on suutnud

karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad A.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A.S mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

4

Kohtu hinnangul võimaldab A.S tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes

elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat

eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti

kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on A.S olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades

aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud

aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning

ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et

süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik