1-16-6104/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-16-6104

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-16-6104 (15230103993)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi Tauno Paabo süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 06.09.2016

Prokurör Arika Almann

Süüdistatav T a u n o PAABO – isikukood 37612240226; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidusega; elukoht: XXXX; töökoht: XXXXOÜ, klienditeenindaja; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 09.09.2010 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 189 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat 7 kuud, millest 3 aastat jäi kanda tingimisi 3-aastase katseajaga; 4 kehtivat väärteokaristust; tõkend puudub

Kaitsja Indrek Repnau

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada T a u n o PAABO KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 3(kolm) aastat vangistust, KarS § 424 järgi 1(üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

2. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista T. Paabole liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

2

3. Kohaldades KarS § 74 sätteid, ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui Tauno Paabo 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg -s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 21, 5, 7, 8 alusel kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) läbima katseajal narkomaanide rehabilitatsiooniprogrammi, milleks andis nõusoleku kokkuleppe sõlmimisel. Raviga tuleb alustada esimesel võimalusel; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). 4)osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammides

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

4. Lisakaristusena KarS § 424 järgi KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta Tauno Paabolt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 2 (kaheks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on T. Paabo kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiload Maanteeametile.

5. Välja mõista Tauno Paabolt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse kogusummas 1 386 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus) eurot, s.o: ekspertiisi nr 15E-AN0605 tegemise kulu 84 eurot; joobe tuvastamise kulu 155 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis - makseinfo lehel.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Asitõendid: - Narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas - konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - minigrip kilekott ja paberileht märkmetega - konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

3

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS Tauno Paabo olles isik, keda on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.09.2010 otsusega nr 1-10-10024 karistatud muuhulgas KarS 184 lg 2 p 1, 2 järgi, uuesti omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 19.05.2015 kella 11.20 suures koguses narkootilist ainet - narkootilise aine alfa-pürrolidinovalerofenoonhüdrokloriidi sisaldusega pulbrit massiga 0,99 grammi, milles oli puhast alfa-pürrolidinovalerofenooni 0,83 grammi, s.o vähemalt kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses.

Tauno Paabo hoidis narkootilist ainet alfa-pürrolidinovalerofenooni sisaldava pulbriga ühte minigrip kilekotti enda valduses pükste taskus kuni 19.05.2015 kellani 11.20, mil see SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku hooldaja poolt T. Paabo läbivaatuse käigus leiti ja ära võeti.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa PVP) kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 14E-LÕX0143 nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks alfapürrolidinovalerofenooni puhul 0,05-0,2 grammist alfa-pürrolidinovalerofenoonist (puhtal kujul), tugeva sõltuvuse korral 0,3-0,5 grammist alfa-pürrolidinovalerofenoonist. Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet koguses, millest piisaks ca 41-166 tavalisele inimesele ning ca 16- 27 tugeva sõltuvusega inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega pani T. Paabo isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 26.04.2015 kella 22.40 ajal juhtis Tallinnas Paldiski mnt 47 asuva elumaja juures mootorsõidukit VAZ 21051 registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove, alfa-pürrolidinovalerofenooni, alprasolaami tarvitamise tunnused). Sellise tegevusega rikkus T. Paabo liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Samuti rikkus T. Paabo korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

4

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ning § 34 lg 4 nõudeid, mille kohaselt joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Oma tegevusega pani T. Paabo toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava T. Paabo, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör T. Paabo süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat; KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud ning KarS 64 lg 1 alusel liitkaristusena 3 aastat. Lisakaristusena ära võtta T.Paabolt mootorsõiduki juhtimise õigus 1aastaks ja 2 kuuks. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele 3-aastase katseajaga. Süüdistatav on kohustatud katseajal täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 pdes 21 ,5, 7, 8 alusel määratud kohustused. Süüdistataval tuleb tasuda sundraha ning menetluskulud ekspertiisi teostamise, joobe tuvastamise ja kaitsja osalemise eest kogusummas 1 386 eurot.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõenditest narkootiline aine tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta EKEI käsutusse ning narkootilise aine käitlemise vahendid kui väärtusetud tuleb hävitada.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/