Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-16-1323/12 AI generated

3-16-1323/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-16-1323/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

M. K. esitas 04.07.2016 kaebuse Politseija Piirivalveameti poolt ajavahemikul 16.10.2015– 30.10.2015 Pärnu Arestimajas viibides tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 03.08.2016 kaebuse käiguta (tl 10-11) ning palus kaebajal esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus ja täpsustada muu hulgas kaebust kahjunõude osas.

Legislator headnote

AI generated

3-16-1323/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Keywords

AI generated
language barrier right to legal counsel knee injury shoulder injury personal protective equipment standing against building permit
AI generated
434295638
3-26-48/6
172922177
3-15-2108/9
252033958
3-19-986/9
152845541
3-15-87/4
264289530
3-18-1503/45

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1323 Haldusasi

M. K. kaebus Politseija Piirivalveameti poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. K. esitas 04.07.2016 kaebuse Politseija Piirivalveameti poolt ajavahemikul 16.10.2015– 30.10.2015 Pärnu Arestimajas viibides tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 03.08.2016 kaebuse käiguta (tl 10-11) ning palus kaebajal esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus ja täpsustada muu hulgas kaebust kahjunõude osas.

3. 11.08.2016 saabus kohtule kaebaja menetlusabi taotlus, kuid muid 03.08.2016 määruses välja toodud puudusi kaebaja ei kõrvaldanud (tl 14-19).

4. Kuna kohtul tekkis kahtlus kaebaja eesti keelest aru saamise osas, siis pöördus kohus 18.08.2016 kohtunõudega kaebaja poole ning palus kaebajal täpsustada, et kas kaebaja soovib kohtuga suhelda eesti keeles või soovib kaebaja suhelda kohtuga vene keeles ning saada menetlusabi tõlkimiseks (tl 21)

5. 23.08.2016 vastas kaebaja, et soovib kohtuga suhelda eesti keeles (tl 23, sh pöördel).

6. Halduskohtu 24.08.2016 määrusega (tl 25, sh pöördel) jäeti kaebus teistkordselt käiguta ning paluti kaebajal täpsustada kahjunõude suurust või teavitada kohut, kas kaebaja soovib kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

8. Tallinna Halduskohus andis 24.08.2016 määrusega kaebajale teistkordse võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kaebuse puudused kõrvaldada 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja kohtu 24.08.2016 määruse kätte 25.08.2016 (tl 26). Puuduste kõrvaldamise 10- päevane tähtaeg hakkas kulgema 26.08.2016 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 05.09.2016.

9. Kohus selgitas kaebajale nii 03.08.2016 kui ka 24.08.2016 määruses mittevaralise kahju hüvitamise kaebusele esitatavaid nõudeid ning et halduskohus ei saa kaebust kahju hüvitamise nõude osas ise sisustada. Kohus märkis, et juhul, kui kaebaja soovib Politseija Piirivalveametilt kahju hüvitamist, siis tuleb tal tulenevalt HKMS § 38 lg-st 2 rahalise hüvitise nõudmisel märkida kaebuses nõutava hüvitise suurus. Lisaks tõi kohus välja, et kui kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (HKMS § 38 lg 2 ls 2), siis tuleb seda kaebuses märkida.

10. Kaebaja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud ega esitanud taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse nõuet sisustama. Kaebajal oli võimalus oma kaebust täpsustada. Kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused on kohtu hinnangul sellised, milledele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi ning kaebaja oleks pidanud osundatud puudused kõrvaldama. Kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule nõuetele vastavat kaebust, siis ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lg-s 2 toodud nõuetele ning kaebuses esinev puudus takistab ilmselgelt asja läbivaatamist.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. K. kaebust ei ole esitatud kujul võimalik menetlusse võtta, mistõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

13. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus sisuliselt läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse, sest vajadus selle lahendamiseks kaebuse tagastamise korral puudub.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda