4-16-4462/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuli 2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-4462 (2440,16,002763) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson-

Ipbüker Väärteoasi D.P kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.05.2016 otsusele nr 2440,16,002763 Menetlusalune isik

D.P, isikukood xxx, elukoht Kivi tn 10-

16, Jõhvi Kohtuväline menetleja PPA Ida prefektuuri esindaja Mx Kxxx xx Istungi toimumise aeg 20.07.2016 RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta D.P kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.05.2016 otsus väärteoasjas nr 2440,16,002763, millega D.P-le määrati LS §

202 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 200 eurot muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda 30-päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas, viitenumber 10220165087534 ja selgitus „D.P 4462 rahatrahv“. 4-16-

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru

Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates õustub alates kohtuotsuse 5.09.2016. Kohtuotsus j

tervikteksti kättesaadavusest 30 päevase tähtaja möödumisel (ehk) juhul kui ükski - menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Txxx xx koostas 26.04.2016 Õ

väärteoprotokolli asjas nr 2440,16,002763, mille kohaselt mootorsõiduki valdajana D.P xxxx

lubas eelnevalt juhtima AxxxXxx sünd. 07.04.1992, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. ellega liiklusseaduse (LS) § 90 lg 2 ning tema väärtegu Menetlusalune isik rikkus s

oli kvalifitseeritud LS § 202 lg 1 järgi. Protokollis on märgitud, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 26.05.2016.

PPA Ida p

- ja menetlustalituse menetlusteenistuse refektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi antud väärteoasjas 19.05.2016 otsuse, millega määras menetlusalusele isikule LS § 202 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

Menetlusaluse isik esitas 03.06.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles D.P

vaidlustatus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.05.2016 otsust. Kaebuse kohaselt vaidlustab ta asjaolu, et otsuses märgitud ajal ja kohas auto roolis oli , väites, et viimane Xxx Xxx istus reisija kohal. Palus tühistada rahatrahv summas 200 eurot. On töötu ja ei saa endale lubada sellist trahvi ja kulutusi.

20.07.2016 kohtuistungitel uuritud tõendid

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde.

Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Leidis, et isik on talle inkrimineeritud väärteo toime pannud ja see on tõendatud. Politsei liikunud oma sõidukiga väikesel kiiru isiku sõidukile, näinud tegevust st. juhtimist kes oli sel vastu tuleva menetlusaluse

sõiduki rooli antud momendil. Tõenditest näha et mõlemad isikud erinevate riietustega, s , võimalus eristada kes oli juhtimise ajal just roolis, seda ka tunnistaja Ixxx Hxxx tunnistanud, et sõiduki liikumise ajal oli roolis hallis riietuses isik ja kõrval heleda sv Pärast iitriga noormees.

peatamist, nagu tunnistaja ütles, järgnes sõiduki rappumine, sees toimunud tegevus mis jätab mulje, et isikud vahetavad omavahel kohti. Usub, et selline tegevus autos leidis. Mis puudutab tunnistaja M. Axxx ütlusi, et nägi just kui sel päeval ja sel hetkel oli roolis D.P, ütlused seaks tol päeval tunnistaja sel ajal viibis üldse tugevalt kahtluse alla. Tegelikkuses kas seal. J e, et hiljem leitud tunnistaja, k ääb mulj es räägib üksnes seda mis kokku lepitud ja mis a udus, antakse valesid imatav võivad istungil küsida. Kuid küsimustele, millele ettevalmistus pu vastuseid, see puudutab se ja millal saadi hiljem kokku ja kus l päeval olnud ilmastiku kohta kohas. Menetlusalune isik andis kokkusaamise kohta teisi ütlusi. Kui tegemist oleks eksitusega, siis samuti seda ei usuks, et M. Axxx on väga hea mäluga, mäletab võõra auto reg. nr väga täpselt, kuid teisi asju hästi ei mä enetlusaluneisik on väärteo LS § 202 lg 1 alusel leta. Leidis, et m toime pannud ja see on ud tunnistaja Ixxx Hxxxja videosalvestuse alusel. tõendat

Menetlusaluse isiku D.P ütluste kohaselt (i 4) sõitsid

stungiprotokolli lk 1- nad sõbraga linnaosa suunas. Peale valgusfooride läbimist, tu xxxx li neile vastu politseiauto, keeras ringi ja peatas neid kinni. Xxx Xxx. Kogu Politseile tundus, et roolis istus mitte tema, vaid sõber aeg autoroolis oli ise. Xxx Xxx

peale xxx juu s. Xxx Xxx aga D.P

t võttis D.P re nägi neid Jõhvi apteegi bussipeatuse juures. Sõites bussijaamast mööda nägi ta Xxx Xxx , Xxx it Xxx Xxx Xxxt, nad lehvitasid teineteisele. Politsei peatas nende auto peaaegu viadukti all. nägi Peale peatumist istusid autos, ootasid politseinike. Peale peatumist Kõik istusid oma kohapeal.

mõlemad politseinikud tulid nende juurde, mõlemalt poolt. Kohe avas akna ja nad vestlesid. Pärast võtsid politseinikud A ja viisid oma autosse. Tol päeval oli tal (D.P) . Xxxt

seljas

beežikas sviiter. Mis oli seljas Xxx Xxxl ei mäleta. Kui esitati süüdistus ja politsei neid ei uskunud, siis tuli meelde, et enne seda paar minutit Xxx Xxx . kui kinni peeti nägid it Järgmisel päeval Said kokku Jõhvis Xxx Xxx helistas Xxx Xxx . ile , kiriku endise hambakliiniku juures. ja Peale peatumist, kui tuldi nende juurde, võtsid turvavöö lahti.

Tunnistaja Ixxx Hxx 4) xxx tn poole, seal ütluste kohaselt (istungiprotokolli lk sõitsid Keskvälja 4

juures on valgusfoorid, nägid kuidas ülekäigurajalt sõiduauto

tuli kollase tulega üle. Sõitsid

sellele sõidukile järgi ja lülitasid vilkurid sisse. Roolis oli sel hetkel halli riitusega ja kõrval heleda riietusega noormees. annet s Peale peatumismärgu õiduk pikalt peatas ja kui lõpuks peatus oli näha, kuidas auto hakkas ooksis sõidukist välja auto juurde kohapeal rappuma. J . Kui oli

kõrval akna juures, märkas, et isikud olid autos kohad ära vahetanud. oli nüüd

Roolis heleda riietusega noormees, s

roolis, siis see ke püüdis rihma kinni panna. Kui tunnistaja küsis, kes oli noormees

ütles, et tema sõitis kogu aeg, sama rääkis ka hiljem kõrvalistuja, et ei istunud roolis. On kindel, et juht ja kõrvalistuja vahetasid kohad omavahel. Sõidukil olid toonitud tagaklaasid ning läbi klaasi ei olnud näha. Rappumine jättis mulje, et vahetasid kohapeal kohad.

Tunnistaja Xxx Xxx oli

xxx ütluste kohaselt (istungiprotokolli lk 5) ta sel päeval bussijaamas .

Nägi, et, mööda sõitsid istus kõrval. tuttav D.P ja Xxx. Dixxxistus roolis, Xxx ad Xxx veel

vehkis käega, lehvitas vastu. äks kaupluse juurde, vastassuunas, siis keeras ringi ja Tunnistaja l nägi, poole sõidab politseiauto. i pööranud tähelepanu ja läks edasi. Samal päeval sinna et E sellele helistas Xxx ja selgitas olukorda. , kes roolis oli. Ütles, et nägi, et sõitsid temast mööda ja ta nägi

Ütles, et politseinikud pidasid kinni ja süüdistatakse, et vahetasid kohad ära. Hiljem, järgmisel päeval või ülejärgmisel päeval oma sõpradega kokku sai xxx juures platsi peal kella viie paiku. Kui auto temast mööda sõitis bussipeatuses, nägi mõlemat inimest ega pööranud tähelepanu mis neil seljas oli,

nägi ainult nägu.

Kohus vaatas istungil ka videosalvetust, millest on menetlusaluse näha, et politseiauto sõidab isiku autole vastu ning enne xxxx juures asuvat valgusfoori pöörab järgi. Nimetatud ringi ja xxx auto peatub enne viadukti kell 16.20. Auto salongis toimuvat ei ole näha, kuna sõiduki tagaklaas on toonitud. Samas on näha, et peale sõiduki peatumist ja enne patrullpolitseiniku juhipoolse ukse juurde jõudmist toimub hakkab kõikuma auto salongis liikumine, kuna auto , rappuma, mis kestab

ca 10 sekundi vältel olitseinik jõuab auto juhipoolse ukse juurde ja püüab . Kui esimene p ust avada, osutub, et see on lukustatud. Politseinik koputab vastu juhipoolse aknaklaasi, kuid juht ei tee ust ega akna lahti. Teine politseinik tuleb reisija eesmise kõrvalukse juurde, uks avaneb ja reisijakohalt väljub heleda riietusega (hall jope, must halliga sviiter) noormees, kes läheb teise politseinikuga kaasa. Esimene politseinik tuleb tagasi ning püüab juhipoolset ust avada. Uks on kinni. Politseinik koputab taas vastu juhupoolse ukse aknaklaasi. Juht ust lahti ei tee. Politseinik jääb seisma juhipoolse ukse juures ning jätkab koputama vastu aknaklaasi. Sõiduk liigub mõned meetrid ettepoole, et mitte segada hoovist väljuvaid sõidukeid. Kell 16.35 väljub juhi kohalt heleda riietusega (valge sviiter musta joonisega) noormees. Ilmastikuolude suhtes on näha, et sajab vihma.

Väärteoprotokollist (tl ) nähtub, et linnas, D.P, mootorsõiduki valdajana lubas xxx eelnevalt juhtima Xxx Xxx, kelle

ei l puudub vastava kategooria juhtimisõigus. D.P ole rikkumisega nõus. On saanud väärteoprotokolli kätte. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused on tutvustatud.

D.P 3.05.2016 seletusest (tl 12 13) nähtub, et 26.04.2016 tema sõitis oma autoga - olles selle roolis. Koos temaga oli autos reisijaistmel oli Xxx Xxx. Kella 18.16 paiku nad sõitsid xxx linnaosa suunas. xxx seda viadukti juures sõitsid mööda vagusfoori kollase tulega ning peale all teda peatas politsei. Kui politseinik tuli auto juurde, väitis ta, et auto roolis oli Xxx, kuigi kinnipidamise hetkel viimane istus reisijaistmel.

Xxx Xxxi 6.05.2016 seletusest (tl 14- ussipeatuses xxx 16) nähtub, et 26.04.2016 tema seisis b juures umbes kell 16.20 ja nägi kuidas temast mööda sõitis autoga (xxx Xxx Xxx (reisija istmel) ) ja D.P (juhiistmel). Seejärel nägi kuidas nendele järgnes politseiauto.

Karistusregi neli stri väljavõttest (tl 16) nähtub, et D.P on kehtivat väärteokaristust, kõik on täidetud. 17) väärteoasjas 2440,16,002763 D.P 19.05.2016 otsusega (tl oli karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot liiklusseaduse § 202 lg 1 järgi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas kogutud tõendid ja kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmise

ks või tühistamiseks.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 alusel arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 123 lg 2 alusel maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja kella 16.20 paiku xxxjuurest väide, et tema oli 26.04.2016

viadukti suunas sõites enda auto (xxx roolis ja Xxx Xxx oli reisija istmel ei leidnud kinnitust ) kohtuist . ungil tõendite uurimisel

Tunnistaja Xxx Xxx’i ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed ning tuleb tervikuna jätta tõendikogumist välja. tos sõitjatel seljas tunnistaja ei mäleta. Samuti Mis oli au erinevad tema

ütlused teistest kogutud tõenditest. Nii ütles M. tol päeval kui ta nägi A. ’t ja D.P Xxx, et Xxx

oli tavaline ilm, väljas oli soe, päike paistis (istungiprotokolli lk 5, tl 26). Samas uuritud videosalvestisest on selgelt näha, et sündmuse ajal päikest ei olnud näha ning sadas vihma Xxx . Samuti erinevad tema ütlused D. Ossadtš’iga ja A. ’ga kokkusaamise koha osas. M.

Xxx xxx juures (istungiprotokolli lk 5, tl 26), kuid ’i ütluste järgi said nad kokku D.P ütluste järgi said nad M. ’iga kokku Xxx xxx, endise hambakliiniku juures (istungiprotokolli lk 3, tl 25). Peale seda tuleb arvestada M. Xxx

A. Xxx vaheliste suhete iseloomu. ’i ning ja D.P

M. Xxx tunnistas, et suhtleb nendega ning tema ütlustest tulenevalt on nende vahel sisult sõbralikud suhted. ’i ütlused ebausaldusväärseteks Eeltoodu alusel loeb kohus tunnistaja M. Xxx ning jätab need tervikuna tõendikogumist välja.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Ix Hxx Tunnistaja ei ole xx ütluste usaldusväärsuses.

isiklikult tuttav menetlusaluse isikuga ja on sõltumatu tunnistaja. I. Hxxx 26.04.2016 liiklusjärelvalve teostamise käigus sõitis menetlusalusele isikule vastu ja vahetult nägi, kes oli auto roolis. I. Hxxx on kindel, et 26.04.2016 xxx s nägi sõiduki xxx just Xxx Xxxt aga mitte

D.P . Tunnistaja ütluste kohaselt auto roolis oli halli värvi riietusega noormees, D.P aga sel ajal oli seljas heledat värvi

(valge musta joonisega) sviiter. Tunnistaja. I. Hxxx ütlused on üksikasjalikud ning haakuvad videosalvestusel jäädvustatuga, kust näha, et mis oli seljas menetlusalusel isikul ja mis Xxx Xxx Kohtu hinnangul tunnistaja I. Hxxx l.

ütlused on veenvad, neis puuduvad vastuolud ja need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega.

Politseiautost tehtud videosalvestusest on näha, kuidas sõiduauto xxx peale peatumist raputas, osutades sellele, et selle sees miski toimub (mi ja reisija poolt kohtade lleks võis olla juhi

vahetamine). Peale seda arusaamatu miks ks jääb, politseinikule koheselt ei avatud sõiduki juhipoolset ca 15-minutit hiljem. ust või akent vaid tehti seda

Kohtu hinnangul tunnistaja Ixxx Hxx ja politseipatrullautost tehtud videosalvestis on ütlused

küllaldased ja usaldusväärsed tõendid kinnituseks sellele, et D.P pani toime talle inkrimineeritava süüteo.

Kohtu arvates menetlusaluse isiku ütlused on end õigustatavad ning antud soovides vabane da vastutusest xx

. Need on ümber lükatud tunnistaja I. H ütlustega ja videosalvestisega.

Lähtudes ülalmainitust leiab kohus tõendatuks, et , D.P, mootorsõiduki valdajana xx lubas eelnevalt juhtima Xxx Xxx Sellega rikkus , kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. D.P LS § 90 lg 2 ning tema tegu on kvalifitseeritav LS § 202 lg 1 järgi.

Vastavalt KarS § 15 lg 3 väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et D.P pani LS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime otsese tahtlusega, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda.

D.P ütlustest nähtub l juhtimisõigu (kohtuistungi protokoll lk 2), et ta oli Xxx Xxx se puudumisest teadlik. Seega lubades Xxx Xxxt enda auto rooli pidi olema teadlik, et eirab seega liiklusseaduses kehtestatud keelu ning pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust -

välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et liiklusseaduse § järgi kvalifitseeritav

202 lg 1

väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime D.P . Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõiguse norme.

Karistus

KarS § 56 lg test 1 ja 2 tulenevalt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt -

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust (RKKKo nr 3-1-1-

58-13, p 8 ). Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. St. et karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (RKKKo nr 3 Ühtlasi on Riigikohtu praktikas -1-1-43-06, p 13.1).

rõhutatud, et KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventatiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07, p 6).

Karistusregistri andmetest nähtuvalt on D.P neli kehtivat väärteokaristust, neist kolm on liiklusalaste väärtegude eest. Rahatrahvid on tasutud.

K

ohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvasta ka selliseid asjaolusid. LS § 202 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. D.P-le määratud karistus 50 trahviühikut ehk 200 eurot, mis on sanktsiooni keskmine määr.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud.

Arvesse tuleb ka võtta asjaolu, et kellegi karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (et prognoosida, milline karisuts võiks kõige efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemise) arvestada ka süüdlase isikut.

Menetlusalusel isikul on neli kolm kehtivat väärteokaristust, neist on liiklusalaste väärtegude eest.

Arvestades süü suurust ja isikut, leiab kohus, et rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras on ionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide proports

saavutamiseks, ning ei näe alust selle muutmiseks. Menetlusalune isik on enda käitumisega selgelt näidanud, et ei kahetse tehtut, seega antud juhul on põhjendatud kohtuvälise menetleja valitu

d karistuse liigi ja määra kohaldamine. Kohtu hinnangul D.P-le määratud karistuse liik ja määr on vastavuses tema süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134, § 135 jätab kohus D.P kaebuse rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.05.2016 otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov