1-16-5417/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-16-5417

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5417 (16230200425) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi K.Z süüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav K.Z

Ik: XXX, kodakondsus puudub; keskeriharidus; emakeel: vene keel, töökoht: XXXXOÜ; elukoht: XXXX. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 20.05.2016 kuni 21.05.2016.

Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, kehtivaid väärteokaristusi on 8. Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel Urmas Simon

RESOLUTSIOON

1. K.Z süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg

20.05.2016 kuni 21.05.2016, s.o 2 (kaks) päeva K.Z karistusaja

hulka ning määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta K.Z-ile mõistetud ja ära kandmata

karistus, s.o tähtajaline vangistus 8 kuud ja 28 päeva K.Z suhtes

kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.Z temale määratud 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada K.Z-ile määratud 1 aasta ja 3 kuuse

katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 06.09.2016.

5. K.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja

2

9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot;

s.o kokku menetluskulu 741 (seitsesada nelikümmend üks) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 74 eurot ja 10 senti kuus, tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksuja Tolliameti

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „K.Z

, 1-16-5417, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos

arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise

võimatusel K.Z poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

K.Z ’t süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust 20.05.2016 kella 18.30 ajal Tallinnas Narva mnt-l mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (etanooli väljahingatavas õhus 0.96 mg/l) ning põhjustas liiklusõnnetuse, rikkudes seeläbi LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund,

mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

K.Z pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 17.06.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur, süüdistatav K.Z ja tema kaitsja Urmas Simon järgneva kokkuleppe:

3

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 9 /üheksa/ kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 20.05.2016 – 21.05.2016 s.o 2 /kaks/ päeva.

Seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör süüdistatava karistamist vangistusega 8

/kaheksa/ kuud 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 /üks/ aasta 3 /kolm/ kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; §-st 68; § 73 lg-test 1 ja 3; § 78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et K.Z kuulub temale KarS §-s

424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt

hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, s.o absoluutsummas

741 eurot, mis tuleb maksta võrdsetes osades kümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 10-kuulise tähtaja ületamisel loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/