2-15-10317/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2016, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-15-10317

Tsiviilasi

Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael

hagi Siret Puust vastu tagasivõitmise nõudes

Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael

hagi Sirje Puust-Mumme vastu ühisvara jagamise

nõudes

Hagi hind

Hagis kostja I vastu – 8 815 eurot 43 senti

Hagis kostja II vastu – 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aksel

Puust

(pankrotis),

isikukood

XXXXXXXXXXX, pankrotihaldur Sirje Tael, e-post

sirje@stael.ee;

kostja I Siret Puust, isikukood XXXXXXXXXXX;

elukoht XXXXX;

kostja

II

Sirje

Puust-Mumme,

isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX;

kostjate lepinguline esindaja vandeadv Madis

Mahlapuu, e-post mahlapuu.ab@gmail.com.

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

16. august 2016

Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela loobumine

hagist ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-10317 menetlus järgmiste nõuete osas:

-

tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 04.11.2011 notar Irina Luih

juures sõlmitud osaühingu OÜ Wenkaru (rk 10335977) osa võõrandamise

leping;

-

tuvastada, et OÜ Wenkaru osa nimiväärtusega 20 000 krooni ehk 1 278.23

eurot omandiõigus kuulub Aksel Puustile;

-

kohustada Siret Puusti üle andma Aksel Puustile OÜ Wenkaru osa

nimiväärtusega

20 000 krooni ehk 1 278.23 eurot omandiõigus;

-

kohustada OÜ Wenkaru juhatust muuta osanike nimekirja kandeid ning

esitada taotlus Aksel Puust (pankrotis) kandmiseks äriregistrisse OÜ

Wenkaru osa 20 000 krooni ehk 1 278.23 euro omanikuna;

-

seada

Aksel

Puust

nimele

kantud

osaühing

Wenkaru

osale

pankrotimärge.

2. Võtta vastu Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela loobumine

hagist Sirje Puust-Mumme vastu ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-10317

menetlus Aksel Puust ja tema endise abikaasa Sirje Puust-Mumme ühisvara

jagamise nõudes.

3. Jätta rahuldamata Aksel Puust (pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela hagi

Siret Puust vastu tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 2014. a rahalise

kohustuse täitmine summas 7 537.20 eurot või 2 300 eurot.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 27. juuli 2015 määrusega kohaldatud hagi

tagamine, millega seati Siret Puusti (isikukood XXXXXXXXXXX) nimele

kantud Osaühing Wenkaru (registrikood 10335977) osale nimiväärtusega 2

500 eurot käsutamise keelumärge Aksel Puust (isikukood XXXXXXXXXXX)

pankrotihaldur Sirje Taela kasuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Jätta menetluskulud Siret Puusti vastu esitatud hagis 85 % ulatuses hageja kanda ja

15 % ulatuses Siret Puusti kanda.

Määrata Siret Puusti menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 287 eurot.

Määrata Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela menetluskuluks Siret

Puusti vastu esitatud hagis 500 eurot.

Välja mõista hagejalt Siret Puusti kasuks 1 093.95 eurot menetluskulude katteks.

Välja mõista Siret Puustilt Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela kasuks

75 eurot menetluskulu katteks.

Tasaarvestades vastastikused rahalised nõuded välja mõista Aksel Puusti

pankrotihaldur Sirje Taelalt Siret Puusti kasuks menetluskulude katteks 1 018 (üks

tuhat kaheksateist) eurot 95 senti.

Jätta menetluskulud Sirje Puust-Mumme vastu esitatud hagis hageja kanda.

Määrata Sirje Puust-Mumme menetluskulude rahaliseks suuruseks 693 (kuussada

üheksakümmend kolm) eurot.

Välja mõista Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taelalt Sirje Puust-Mumme kasuks

menetluskulude katteks 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot, mis tuleb

tasuda Tartu Maakohtu 05.02.2016 määruse alusel 22.02.2016 AS-i Swedbank poolt

Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taela eest Rahandusministeeriumi vastavale

kontole kantud 700 euro arvelt. Allesjääv 7 eurot tagastada AS-le Swedbank.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael (hageja) esitas 09.07.2015 Tartu

Maakohtusse hagi Siret Puusti (kostja I) vastu tagasivõitmise nõudes. 29.10.2015 kohtule

esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt palus hageja tunnistada tagasivõitmise korras

kehtetuks 04.11.2011 notar Irina Luih juures sõlmitud osaühingu OÜ Wenkaru (rk

10335977) osa võõrandamise leping; tuvastada, et OÜ Wenkaru osa nimiväärtusega 20 000

krooni ehk 1 278.23 eurot omandiõigus kuulub Aksel Puustile; kohustada S. Puusti üle

andma A. Puustile OÜ Wenkaru osa nimiväärtusega 20 000 krooni ehk 1 278.23 eurot

omandiõigus; kohustada OÜ Wenkaru juhatust muuta osanike nimekirja kandeid ning

esitada taotlus Aksel Puust (pankrotis) kandmiseks äriregistrisse OÜ Wenkaru osa 20 000

krooni ehk 1 278.23 euro omanikuna; seada A. Puust nimele kantud OÜ Wenkaru osale

pankrotimärge ning tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 2014. aastal S. Puustile

rahalise kohustuse täitmine summas 7 537.20 eurot. 10.04.2016 menetlusdokumendis palus

pankrotihaldur alternatiivselt tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks S. Puustile

rahalise kohustuse täitmine summas 2 300 eurot.

Samuti palus hageja rahuldada hagi Sirje Puust-Mumme (kostja II) vastu ning 04.11.2011

notar Irina Luih juures sõlmitud osaühingu OÜ Wenkaru osa võõrandamise lepingu

kehtetuks tunnistamise korral jagada võlgniku A. Puust ja tema endise abikaasa S. Puust-

Mumme ühisvara, lugeda A. Puust ja tema endise abikaasa S. Puust-Mumme ühisvaraks

OÜ Wenkaru osa, lõpetada abikaasade ühisomand ning tunnistada A. Puust OÜ Wenkaru

osanikuks osa nimiväärtusega 20 000 krooni ehk 1 278.23 eurot, andes OÜ Wenkaru

nimetatud osa A. Puusti pankrotivara hulka. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate

kanda.

Aksel Puusti ajutine pankrotihaldur nimetati 08.01.2015. Tartu Maakohus kuulutas

06.04.2015 välja A. Puusti pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. A. Puustile

kuulus OÜ Forss (rk 10283967) osa nimiväärtusega 16 000 krooni 384 000 krooni

suurusest osakapitalist kuni 04.11.2011 ning osa nimiväärtusega 1 024 eurot 24 576 euro

suurusest osakapitalist 02. juulil 2014. 04.11.2011 notariaalse osaühingu osa võõrandamise

lepinguga on võlgnik OÜ Forss osa nimiväärtusega 16 000 krooni kinkinud tasuta S.

Puustile. 02.07.2014 notariaalse kokkuleppega omandas võlgnik uuesti OÜ Forss osa

nimiväärtusega 1 024 eurot. Samal päeval on A. Puust notariaalse osaühingu osa

müügilepinguga OÜ Forss osa nimiväärtusega 1 024 eurot müünud edasi J. S.le.

Müügihinnaks oli lepingu järgi 35 000 eurot, mis on võlgnikule tasutud sularahas. Võlgniku

arveldusarvetelt summa laekumist ei nähtu.

Võlgnik on pankrotihaldurile selgitanud, et osa saadud rahast maksis ta tütrele (kostjale I),

millest viimane tasus advokaadi kulud. Lähtudes A. Puusti selgitusest ja Advokaadibüroo

Aivar Pilv antud teatisest on S. Puust saanud võlgnikult raha 2014.a vähemalt 7 537.20

eurot.

Hageja palub kohtul tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 2014.a S. Puustile rahalise

kohustuse täitmine summas 7 537.20 eurot, sest S. Puustile tasumine on toimunud kahe

aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. S. Puust on A. Puusti tütar, st võlgniku

lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 3 mõttes. Kuna rahaliste vahendite saajaks oli võlgniku

lähikondne, siis PankrS § 113 lg 2 järgi võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta

võlgniku maksejõuetust teadis. Seda enam, et 2011.a A. Puustile kuulunud vara (OÜ Forss

ja OÜ Wenkaru osad) võõrandati samuti S. Puustile. Seega tuleb S. Puustile tasutud

rahaliste kohustuse täitmine summas 7 537.20 eurot kehtetuks tunnistada. Juhul kui kohus

leiab, et tõendatud on rahalise kohustuse täitmine ainult summas 2 300 eurot, palub hageja

rahuldada hagi vähemalt 2 300 euro ulatuses.

Võlgnik kahjustas osa võõrandamise ja rahalise kohustuse täitmisega võlausaldajate huve,

muutudes nende tõttu maksejõuetuks. AS Swedbank ja võlgniku vahel oli alates 2009.a

kohtuvaidlus võlgnikult 245 420.73 euro väljamõistmiseks (Tartu Ringkonnakohtu

24.01.2014 otsus jõustus 05.05.2014). Seega oli võlgnik OÜ Wenkaru osa võõrandamise

hetkel teadlik, et tema vastu on suur nõue kohtumenetluses. Samas maksis võlgnik

olukorras, kus kohtuotsus jõustus, saadud rahast vahendeid enda lähikondsele, mitte kõige

suurema võlgnevusega võlausaldajale AS-ile Swedbank.

Alates 2009. a on võlgnik kogu oma vara võõrandanud. Võlgnik soovis vältida tema vastu

esitatud nõude väljamõistmisel võlausaldaja nõude rahuldamist vara müügi tulemusena

laekuvatest vahenditest. Juhul kui võlgnik ei oleks rahalisi vahendeid tütrele andnud, oleks

nimetatud varast saanud rahuldada võlausaldajate nõuded proportsionaalselt, järgides

võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Isegi juhul kui võlgnikul olid kohustused kostja I ees, oleks kostja I pidanud enda

nõudeavalduse

esitama

pankrotimenetluses

ning

saama

nõude

rahuldatud

proportsionaalselt teiste võlausaldajatega. Võlgnik on eelistanud kostja I huve, kahjustades

sellega teiste võlausaldajate huve.

Pankrotimenetluses on AS Swedbank esitanud nõudeavalduse summas 247 559.85 eurot ja

Maksu- ja Tolliamet summas 6 236.05 eurot.

2. Kostja I Siret Puust tunnistas hagi osaliselt, so osaühingu osa võõrandamise lepingu

tagasivõitmise osas 0,6% ulatuses.

Kostja I leiab, et nähtuvalt äriregistri kaardiandmete ajaloo väljatrükist on OÜ Wenkaru

kapitali 27.03.2012 vähendatud 2 500 euroni. Kuivõrd 04.11.2011 on pankrotivõlgniku

Aksel Puusti poolt kostjale I võõrandatud OÜ Wenkaru osa (40 000 kr) moodustas kogu

OÜ Wenkaru osast (3 340 000 kr) vaid 1,2%, siis kuulub käesoleva hagi alusel

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisele 04.11.2011 notar Irina Luihi juures

sõlmitud OÜ Wenkaru osa suurusega 30 eurot võõrandamise leping. Äriregistrisse tuleb S.

Puusti asemel 30 euro suuruse osa omanikuna kanda A. Puust.

Kostja I on tasunud 14.09.2015, st pärast hagi kohtusse esitamist võlgniku Aksel Puusti

kontole LHV Pangas 1 263.23 eurot selgitusega „Wenkaru osakapitali vähendamisest

saadud tulu tagastamine“. Võlgniku konto on pankrotihalduri kontrolli all ja hagejal on

seda olnud ka võimalik pidevalt jälgida. Hageja nõuab teist korda pankrotivarasse summat

1 263.23 eurot.

Kostja I on õigustatud jääma OÜ Wenkaru 2 470 euro suuruse osa osanikuks, kuivõrd selle

osa oli kostja I omandanud juba 12.03.2008, seega ligi kuus aasta enne ajutise halduri

nimetamist.

Kostja I märgib, et võlgnik on juba tsiviilasja nr 2-09-15316 menetluses kandnud kohtu

deposiiti AS Swedbank kasuks OÜ Wenkaru ja OÜ Forss osade aresti alt vabastamiseks

osade nimiväärtuse kokku 56 000 krooni ehk 3579.05 eurot. AS Swedbank oli osade aresti

alt vabastamisega nõus ning nimetatud summa on AS Swedbank ka omandanud.

Kostja I leiab, et nõue tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks rahalise kohustuse

täitmine summas 7 537.20 eurot on täielikult tõendamata. Kostja I sai pankrotivõlgnikult

2 300 eurot Advokaadibüroole Aivar Pilv õigusabi ja võlgniku hagiavalduselt riigilõivu

eest tasumiseks. Kuivõrd pankrotivõlgniku enda arvelduskonto LHV pangas oli arestitud,

oli võlgnikul ökonoomsem kulutuste vältimiseks täita oma kohustusi advokaadibüroo ees

kostja I vahendusel. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et võlgnikul oli

mingisugune kohustus kostja I ees. A. Puust sai raha OÜ Forss osakute müügist ja andis

raha tütre kaudu advokaadibüroole õigusteenuse eest tasumiseks.

3. Kostja II Sirje Puust-Mumme palus jätta hagiavalduse kostja II suhtes läbi vaatamata

või rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. OÜ Wenkaru osa ei kuulu

võlgniku ja kostja II ühisomandisse. PankrS § 122 lg 1 kohaselt kui vara on võlgniku ja

tema (endise) abikaasa ühisomandis, võib haldur nõuda ühisvara jagamist. OÜ Wenkaru

osa kuulub kostja I Siret Puusti omandisse. Kostja II arvates ei ole OÜ Wenkaru osa

võimalik jagada, kuna see ei ole ühisvara.

4. 16.08.2016 kohtuistungil loobus hageja nõuetest saada hüvitist Wenkaru OÜ osakapitali

vähendamise eest, sest hüvitis on kostja poolt pärast hagi esitamist tasutud, ning 30 euro

suuruse

osa

tagasivõitmise

ja

ühisvarana

jagamise

nõuetest,

lähtudes

menetlusökonoomikast. Kostjate esindajal ei olnud vastuväiteid hageja nimetatud nõuete

osas loobumise vastuvõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja jäi S. Puusti vastu

esitatud 7 537.20 euro tagasivõitmise nõude juurde hagiavalduses toodud põhjendustel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata, kui hageja

loobub hagist. Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael loobus kohtuistungil

nõudest saada hüvitist Osaühing Wenkaru osakapitali vähendamise eest. Seega on hageja

loobunud nõuetest: 1) tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 04.11.2011 notar Irina

Luih juures sõlmitud osaühingu OÜ Wenkaru (rk 10335977) osa võõrandamise leping; 2)

seada Aksel Puust nimele kantud osaühing Wenkaru osale pankrotimärge; 3) kohustada

OÜ Wenkaru juhatust muuta osanike nimekirja kandeid ning esitada taotlus Aksel Puust

(pankrotis) kandmiseks äriregistrisse OÜ Wenkaru osa 20 000 krooni ehk 1 278.23 euro

omanikuna; 4) tunnistada Aksel Puust OÜ Wenkaru osanikuks osa nimiväärtusega 20 000

krooni ehk 1278.23 eurot, andes OÜ Wenkaru osa A. Puusti pankrotivara hulka. Samuti

loobus Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael hagist Sirje Puust-Mumme vastu

ühisvara jagamiseks.

Kohus peab võimalikuks hagidest loobumine vastu võtta. Kohus leiab, et puuduvad

seadusest tulenevad takistused loobumise vastuvõtmiseks. Ülalnimetatud nõuetes lõpetab

kohus menetluse otsust tegemata.

6. Kohus leiab, et S. Puusti vastu esitatud 7 537.20 euro tagasivõitmise nõue ei ole

põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

7. Pankrotihaldur on kohtule esitanud tagasivõitmise hagi pankrotimenetluses. Rahalise

kohustuse täitmise tagasivõitmise nõue rajaneb PankrS § 109 lg-le 1 ja § 113 lg 1 p-le 3.

Tagasivõitmise mõiste on toodud PankrS §-s 109. PankrS § 109 lg 1 kohaselt

tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel

kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist

ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tagasivõitmise eesmärgiks on pankrotivarast

ebaõiglaselt välja läinud vara tagasisaamine, et pankrotivõlausaldajad saaksid

tagasivõidetud vara arvelt oma nõudeid rahuldada.

PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise

võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist

võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal

maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Sama sätte lg 2

kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis.

8. Poolte esitatud tõendite alusel on tuvastatud järgmised asjaolud:

-

Aksel Puusti ajutine pankrotihaldur nimetati 08.01.2015. Tartu Maakohtu

06.04.2015 määrusega kuulutati välja Aksel Puust pankrot ja pankrotihalduriks

nimetati Sirje Tael.

-

02.07.2014 on notariaalse osaühingu osa müügilepinguga võlgnik OÜ Forss osa

nimiväärtusega 1 024 eurot müünud edasi J. S.ile. Müügihinnaks oli notari lepingu

järgi 35 000 eurot, mis on võlgnikule tasutud sularahas. Võlgniku arveldusarvetelt

summa laekumist ei nähtu.

-

Siret Puust on 2014. aastal tasunud Advokaadibüroole Aivar Pilv Aksel Puustile

osutatud õigusabi eest 7 537.20 eurot.

9. Hageja palub kohtul tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks S. Puustile rahalise

kohustuse täitmine summas 7 537.20 eurot või alternatiivselt 2 300 eurot. S. Puust leiab, et

nõue on tõendamata. Võlgnik ei ole täitnud kostja I ees mitte mingeid rahalisi kohustusi.

Hageja nõue on konkretiseerimata ja paljasõnaline.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ja 2 järgi peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Tõendite esitamise kohustus lasub pooltel.

Pooltel puudub vaidlus selle üle, et pankrotivõlgnik sai 02.07.2014 tehingust 35 000 eurot,

mis on võlgnikule tasutud sularahas. Hageja on kohtule esitanud A. Puusti kirjaliku

selgituse ajutisele pankrotihaldurile, mis on pankrotivõlgniku poolt 13.01.2015

allkirjastatud ning milles A. Puust tunnistab, et andis raha kostjale I (tütrele), millest tütar

maksis advokaadi kulud (II kd tl 142), kuid ei täpsusta summat. Hageja on kohtule esitanud

AS-i Advokaadibüroo Aivar Pilv tõendi, millest nähtub, et Aksel Puustile osutatud õigusabi

eest on tasutud advokaadibüroole 7 537.20 eurot ning selgituseks on lisatud, et õigusabi

osutati tsiviilasjades nr 2-09-15316 ja nr 2-14-56437 (II kd tl 144). Hageja leiab, et

pankrotivõlgniku kinnituse, AB Aivar Pilv tõendi ja kostja I selgitustega on tõendatud, et

võlgnik on tütre ees täitnud rahalise kohustuse, mida hageja palub kehtetuks tunnistada.

Hageja arvates ei ole usutav, et kostja I oleks ilma võlgnikult rahalisi vahendeid saamata

tasunud kulusid nii suures ulatuses (ca 7 000 eurot). Ilmselgelt on võlgnik andnud kostjale

I rahalisi vahendeid vähemalt summas 7 537.20 eurot, mis on edasi makstud

advokaadibüroole.

Kostja I on vastuses hagile tunnistanud, et sai juulis 2014. a A. Puustilt raha, et tasuda

Advokaadibüroole Aivar Pilv viimase poolt A. Puustile osutatud õigusabi eest ning tasuda

võlgniku hagiavalduselt riigilõiv (II kd tl 163). Kostja I esitatud S. Puusti LHV Panga

pangakonto väljavõttest (I kd tl 152-155) nähtuvad järgmised asjassepuutuvad ülekanded:

350 eurot (26.08.2014 selgitusega „Riigilõivu tasumine Aksel Puusti hagiavalduselt (300€)

ja hagi tagamise taotluselt (50€)“); 936 eurot (29.10.2014 Advokaadibüroole Aivar Pilv,

selgitusega „Arve nr 20141425, Aksel Puust“); 559 eurot (18.11.2014 Advokaadibüroole

Aivar Pilv, selgitusega „Arve nr 20141540, Aksel Puust“); 468 eurot (17.12.2014

Advokaadibüroole Aivar Pilv, selgitusega „Arve nr 20141726, Aksel Puust“). Seega on

kostja I pangakonto väljavõttega tõendatud ülekanded summas 2 313 eurot.

Kostja I selgituste kohaselt olid A. Puusti kontod arestitud, mistõttu lisakulutuste

vältimiseks täitis A. Puust oma kohustusi advokaadibüroo ees kostja I vahendusel.

Pankrotivõlgniku poolt täideti rahalist kohustust Advokaadibüroole Aivar Pilv, mitte

kostjale I. Hageja ei ole tõendanud, et võlgnikul oleks olnud mingisugune rahaline kohustus

kostja I ees või et võlgnik oleks täitnud rahalist kohustust kostja I ees. S. Puust on isa eest

advokaadibüroole tasunud käsundi täitmisena.

Kohus on seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist on A. Puust kasutanud sularaha

mitmete kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja I väitele, et A. Puust

tasus tsiviilasjas 2-09-15316 menetluse kestel kohtu deposiiti 56 000 krooni OÜ Wenkaru

ja OÜ Forss osade aresti alt vabastamiseks. Seega ei ole üheselt tõendatud, et A. Puustil

puudusid tsiviilasja 2-09-15316 menetlemise ajal rahalised vahendid õigusabi ja riigilõivu

tasumiseks, misttõttu advokaadibüroole olevat võlgniku eest teinud makseid kostja I ning

seetõttu tekkis kostjal I rahaline nõue A. Puusti vastu, mida A. Puust olevat hiljem täitnud.

Kohus leiab, et rahalise kohustuse tagasivõitmise nõude rahuldamise vältimatuks eelduseks

on rahalise kohustuse olemasolu tõendamine. Kohus nõustub kostja I seisukohaga, et

hageja väide A. Puustil kohustuse olemasolu kohta S. Puust ees ja selle täitmise kohta on

jäänud paljasõnaliseks.

Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja)

vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),

käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlusalusel

juhul oli käsundiandjaks A. Puust, käsundisaajaks S. Puust ning lepingu eesmärgiks oli A.

Puusti kohustuse täitmine Advokaadibüroole Aivar Pilv, et tasuda A. Puustile

advokaadibüroo poolt osutatud teenuse eest.

10. Eeltoodu alusel tuleb kostja I vastu esitatud hagi rahalise kohustuse täitmise kehtetuks

tunnistamiseks jätta rahuldamata.

11. TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas hagimenetluses tuleb hagi tagamise

korras seatud osale nimiväärtusega 2 500 eurot käsutamise keelumärke seadmine tühistada,

sest hagi jäetakse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist selle tõttu, et kostja on nõude

pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi määrab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses.

Kohus jätab rahuldamata 8 815.43 euro suurusest nõude 7 537.20 euro ulatuses. 1 263.23

euro ulatuses täitis kostja I hageja nõude pärast hagi esitamist kohtusse. Nõudest kostja II

vastu 30 euro suuruse osa ühisvarana jagamiseks loobus hageja menetlusökonoomikast

lähtuvalt.

Kohus on seisukohal, et tulenevalt kostja poolt hageja nõude rahuldamisest pärast hagi

esitamist tuleb jätta S. Puusti vastu esitatud nõudes menetluskulud 85 % ulatuses hageja

kanda ning 15 % ulatuses S. Puusti kanda. S. Puust-Mumme menetluskulud tuleb jätta

hageja kanda.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv S. Puusti vastu esitatud nõuetes 500 eurot ja S. Puust-

Muume vastu esitatud nõudes – 300 eurot. Tulenevalt kostja I poolt hageja nõude

rahuldamisest pärast hagi esitamist tuleb hageja kanda jätta 85 % S. Puusti vastu esitatud

hagilt tasutud riigilõivust, so (85%x500) 425 eurot; 75 eurot jääb S. Puusti kanda. S. Puust-

Mumme vastu esitatud nõudelt tasutud riigilõiv 300 eurot jääb hageja enda kanda.

S. Puust-Mumme eeldatavate menetluskulude katteks on hageja tasunud Tartu Maakohtu

05.02.2016 määruse alusel 22.02.2016 700 eurot Rahandusministeeriumi vastavale

kontole.

Kostja I esitas oma menetluskulude nimekirja summale 1 452 eurot (II kd tl 201-203) ja

täiendatud menetluskulude nimekirja summale 198 eurot (16.08.2016 kohtuistung). Kostja

I palub määrata tema poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1650 eurot

(käibemaksuga), õigusabi osutati 12,5 tunni ulatuses.

Kostja II esitas oma menetluskulude nimekirja summale 594 eurot (II kd tl 205-207) ja

täiendatud menetluskulude nimekirja summale 198 eurot (16.08.2016 kohtuistung). Kostja

II palub määrata tema poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 792 eurot

(käibemaksuga), õigusabi osutati 6 tunni ulatuses.

Hageja esitas kostja I menetluskulude osas vastuväite. Hageja ei nõustu täendava vastuse

eest 4 tunnise õigusabi mahuga, sest tekst on korduv. Hageja nõustub töömahuga kaks

tundi. Küsitav on ka tagatise taotlusele kulunud aeg üks tund, hageja nõustub töömahuga

0,5 tundi. Kokku nõustub hageja 8,5 tunni töömahuga. Hageja vaidles vastu täiendavale

menetluskulude taotlusele, milles esindja taotleb nii kostja I kui ka kostja II esindamise eest

kohtuistungiks ettevalmistuse eest 0,5 tunni ja kohtuistungil osalemise eest 1 h mahus.

Esindaja ei valmistu kohtuistungiks topelt, vaid kokku 0,5 tundi ning istung kestis vaid 1

tunni, mistõttu saab kulu olla 1 h ulatuses osalemine istungil.

Kohus leiab, et kostjate taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud

osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostjaid on menetluses esindanud üks esindaja, vandeadvokaat Madis Mahlapuu. Kohus

leiab, et tunnitasu määr taotletud ulatuses (110 eurot ilma käibemaksuta) on põhjendatud

ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjad ei ole

käibemaksukohuslased, mistõttu on kulu ka tasutud käibemaks. Kostjad on kinnitanud, et

kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning kohtumenetluseks ettevalmistamisega.

Kohus nõustub hageja vastuväitega, et kostja I täiendav vastus kordab 16.09.2015 esitatud

kostja vastust, mistõttu tuleb põhjendamatuks lugeda nimetatud dokumendi koostamise

eest õigusabi maht kaks tundi. Samuti tuleb kohtu hinnangul arvestada hageja seisukohta

istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kohta, jagades istungil osalemiseks

ettevalmistamise (0,5 h) ja osalemise (1 h) ajakulu võrdselt kahe kostja vahel. Seetõttu on

kohtu hinnangul kostja I põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud 9,75 tunni eest

ehk summas 1 287 eurot ja kostja II põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud 5,25

tundi ehk summas 693 eurot.

Arvestades kohtu määratud menetluskulude jaotust kostja I vastu esitatud nõudes tuleb

hagejalt S. Puusti kasuks välja mõista (85%x1287) 1093.95 eurot.

Siret Puustilt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 % menetluses tasutud riigilõivust, so

(15%x500) 75 eurot.

Tasaarvestades vastastikused rahalised nõuded tuleb Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje

Taelalt Siret Puusti kasuks välja mõista (1093.95-75) 1 018.95 eurot.

Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taelalt tuleb Sirje Puust-Mumme kasuks välja mõista

menetluskulude katteks 693 eurot, mis tuleb tasuda Tartu Maakohtu 05.02.2016 määruse

alusel 22.02.2016 AS-i Swedbank poolt Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taela eest

Rahandusministeeriumi vastavale kontole kantud 700 euro arvelt. Allesjääv 7 eurot tuleb

tagastada AS-le Swedbank.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik