2-16-7024/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-7024

Tsiviilasi

Vjatšeslav

Jegorovi

hagi

Vaivara

valla

(Vaivara

Vallavalitsuse kaudu) vastu omandiõiguse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. mai 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vjatšeslav Jegorovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

Vjatšeslav

Jegorov

(isikukood: XXXXXXXXX); esindaja Irina Kuzmina

Vastustaja (kostja): Vaivara vald (Vaivara Vallavalitsuse

kaudu) (registrikood: 75010200)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vjatšeslav Jegorovi määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 18. mai 2016 määrus ning saata

asi

maakohtule

hagiavalduse

menetlusse

võtmise

otsustamiseks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Vjatšeslav Jegorov (hageja) esitas 3. mail 2016 hagiavalduse Vaivara valla (Vaivara

Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt

müüs Vasily Anikhovskiy 7. juulil 2001 aiandusühistus Koidu Valgus hagejale krundi nr XXX

koos sellel asuvate hoonetega. Müük vormistati vastavalt tollel ajal kehtivale tavale, ehk müüja

kirjutas aiandusühistule avalduse aiandusühistust liikmena väljaastumiseks ning hageja

avalduse tema aiandusühistu liikmeks vastuvõtmiseks. Maatükk Koidu Valgus XXX ei ole

kantud kinnistusraamatusse, tal puudub ehitusregistri kood. Tegemist on reformimata

riigimaaga. Hageja maa erastamise avaldust ei ole vastu võetud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 18. mai 2016 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et tuvastatakse omandiõigus ostu-müügilepingu alusel.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna nimetatud nõude esitamine kostja vastu hageja

poolt oodatud seadusega ettenähtud kaitset. Hagejal on võimalus vaidluse lahendamiseks

kohtuväliselt. Kostja võttis erastamise avalduse vastuvõtmisest keeldumise aluseks 25. augusti

1999 AÜ Koidu Valgus ühistu liikmete nimekirja. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on

ühistu liikmetel võimalik kutsuda kokku uus üldkoosolek, kus kinnitatakse ka 25. augusti 1999

nimekirja lisad või koostatakse uus nimekiri. 25. augusti 1999 nimekirja lisadeks saab

muuhulgas olla V. Anikhovskiy 7. juuli 2001 avaldus enda nime kustutamiseks kooperatiivi

liikmete nimekirjast seoses krundi ja hoonete müügiga, hageja 7. juuli 2001 avaldus enda AÜ

Koidu Valgus liikmeks vastuvõtmiseks, AÜ Koidu Valgus 9. septembri 2011 vallasvara

üleandmise akt nr 77 ning V. Anikhovskiy seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Seejärel saab

aiandusühistu esitada uue üldkoosoleku protokolli koos lisadega kostjale.

Ostu-müügileping hageja ja V. Anikhovskiy vahel on sõlmitud 7. juulil 2001 lihtkirjalikult.

Vaidlust ei ole, et tegemist oli sel hetkel ning ka käesoleval ajal vallasvaraga. 2001. aastal

kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 3 nägi ette, et vallasomandi üleminekuks pidi olema

õiguslik alus. Asjaõiguslik kokkulepe on pooltevaheline kokkulepe, kus lepitakse kokku, et

omand teatud asjale (antud juhul krunt nr XXX koos hoonetega) läheb üle omandajale (hagejale).

Asjaõiguslikule kokkuleppele ei kehtinud sel ajal vorminõuet, sellest pidi nähtuma poolte tahe.

Üleandmine pidi toimuma õiguslikul alusel, mis väljendus vastavas lubatud võlaõiguslikus

tehingus, eelkõige müügilepingus. Kuni 1. juulini 2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 138

nägi ette omandiõiguse tekkimise lepingu alusel, mis tekkis asja üleandmise momendil. Ostu-

müügilepingu sõlmimise ajal ei näinud seaduseandja ette notariaalset kinnitatud vormi. AÕS ei

kehtestanud vallasomandi üleminekul asjaõigusliku kokkuleppe kohustuslikku vormi.

Eeltoodu alusel leidis maakohus, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks ning eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, samuti ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ning teha uus määrus, millega võtta hageja hagiavaldus menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus väga kitsalt käsitlenud hageja avaldust ning hagi

perspektiive. Maakohus oleks pidanud tehingu ja asjaolude tõlgendamisel lähtuma tehingut

teinud isikute tegelikust tahtest ning eelistama sellist tõlgendust, mille kohaselt jääb tehing

kehtima võimalikult suures osas.

Maakohus on andnud hagi käiguta jätmisel hagejale ebapiisavalt juhiseid hagiavalduses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja hinnanud ebaõigesti hageja eesmärke. Tsiviilasjas

nr 2-15-12747 jäeti hageja avaldus rahuldamata seetõttu, et hageja ei suutnud iseseisvalt

tähtajaks koguda kohtu poolt nõutud dokumente.

Maakohtu poolt hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei ole TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi

põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada määruskaebuses esitatud

põhjendustest olenemata menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata

maakohtule tagasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse

võtmisest. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus leidis, et hagejal on võimalus kohtuväliselt vaidlus lahendada, s.t hageja nõude

esitamine kostja vastu ei anna hagejale oodatud seadusega ettenähtud kaitset.

Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu. TsMS § 3 lg 3 kohaselt peab isik seaduses

ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse.

Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude puhul, s.o omandiõiguse tunnustamine, ei ole ette

nähtud kohustuslikku kohtueelse menetluse liiki. Seega ei tulene seadusest maakohtu hagi

menetlusse võtmisest keeldumine põhjusel, et hagejal on võimalik lahendada vaidlus

kohtuväliselt.

Maakohus on vääralt sisustanud TsMS § 372 lg 2 p 2 tähendust ning selle alusel hagi menetlusse

võtmisest keeldunud. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi

esitamine on õiguslikult võimatu ning selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid

(Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 9. oktoobri 2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15, p 10).

Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide

alusel võimalik hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud

määruses ka möönnud, et hageja nõude rahuldamine, nt kohtuväliselt, võib olla iseenesest

võimalik. Seega ei ole nõude esitamine õiguslikult võimatu ning maakohus keeldus

põhjendamatult hagiavalduse menetlusse võtmisest.

6. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke