2-16-5118/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-16-5118

Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2016, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Kohtuasi MM hagi PM vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 15. juuli 2016 otsus Tsiviilasja hind 784,62 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MM apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MM (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja LS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja: PM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: Keelduda MM Pärnu Maakohtu 15. juuli 2016 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 Asjaolud 1. MM esitas 01.04.2016 Harju Maakohtule hagi PM vastu, milles palus muuta Harju Maakohtu 10.06.2005 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/1-472/05/05 väljamõistetud elatise suurust pooleni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast selliselt, et elatise suurus muutub koos palga alammäära muutumisega. Harju Maakohus saatis hagi 05.04.2016 määrusega kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule. 2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt hageja kasuks 10.06.2005 määrusega välja elatis 2000 krooni kuus iga kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangaarvele. Kuna elatise suurus jääb käesolevaks ajaks alla miinimummäära, palus hageja suurendada väljamõistetud elatise suurust pooleni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. 3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt on ta alati nõus oma poega toetama ja on samas nõus, et 127,83 eurost jääb väheks, kuid kuna tal on majanduslikult väga raske, ei ole hageja toetussumma suurendamine võimalik. Kostja töötab OÜ-s T sissetulekuga 640 eurot (bruto) kuus, tema kohustused on 559 eurot kuus, millele lisandub transport tööle ja tagasi 141 eurot. Kostja sai hakkama tänu oma abikaasa emapalgale, mis sai aga läbi. Kostja perekonda kuulub tema abikaasa, kes on lapsehoolduspuhkusel, 3-aastane poeg, 1,5-aastane poeg ja abikaasa 15-aastane poeg. Kostja arvestab ka hagejat oma pereliikmete hulka, kuna kõik koolivaheajad on ta alati kostja juures, samuti kooliaegadel iga kuu alguses ja lõpus nädalavahetusel. 4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja suurendas Harju Maakohtu 10.06.2005 kompromissi kinnitava määrusega tsiviilasjas nr 2/1-471/05/05 kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatist summani, mis vastab 60%-le perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast ehk 30%-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus luges kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruseks alates hagi esitamisest 01.04.2016 kuni 31.12.2016 igakuiselt 129 eurot ja alates 01.01.2017 kuni 24.03.2020 hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 141 eurot, kuid mitte vähem kui 30% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatise peab kostja maksma hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse, 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega „elatis M-le“. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. 5. Otsuse kohaselt annab elatise suuruse muutmiseks aluse asjaolu, et varasema kohtulahendiga kindla summana (2000 krooni = 127,82 eurot kuus) väljamõistetud elatis ei ole seotud seaduses kehtestatud elatise minimaalmääraga ega arvesta üldise elukalliduse ning sellest tulenevalt lapse vajaduste muutumisega ajas. Samuti esinevad alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Arvestades kostja poolt ülalpeetavate laste arvu ja kostja regulaarse sissetuleku suurust, jääb kostja olukorda, kus 3 lapsele ülalpidamise tagamisel seaduses sätestatud miinimummääras ei suuda ta enam ise toime tulla. Õiglane on muuta väljamõistetud elatise suurust selliselt, et see vastab 60%-le PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast. Selliselt on kostja sissetulek enam-vähem võrdselt jaotatud kostja enda ja tema kolme lapse vahel ning teised lapsed ei sattu hageja arvelt ebavõrdsemasse olukorda. Lisaks panustab kostja hageja külaskäikudega seoses hageja vajadustele veel keskmiselt vähemalt 25 eurot kuus, koolivaheaegadel ka rohkem, millega kostja tegelikud kulud lapsele küündivad kokku vähemalt 154 euroni kuus, olles kostja sissetulekute juures hageja suhtes mõistlikud. 6. Hageja esitas 21.08.2016 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja välja mõista hageja kasuks igakuine elatis 215 eurot kuus

3 alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 7. Kaebuses ei nõustu hageja hagi osalise rahuldamisega. Maakohus arvestas vaid kostja argumentidega, mitte lapse reaalsete vajadustega. Kohus jättis arvestamata, et hageja seaduslik esindaja töötab tähtajalise töölepingu alusel, mis lõpeb 01.09.2016. Teist töökohta hageja emal hetkel ei ole. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, seega on hagejal õigus saada elatist 215 eurot kuus.

Määruse põhjendused 8. Ringkonnakohus leiab kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. 9. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis elatise suurendamist maakohtu määrusega kinnitatud kompromissi alusel määratud 127,82 eurolt seadusjärgse määrani 215 euroni. Hagi hind on TsMS § 129 lg 2 kohaselt 784,62 eurot (215 – 127,82 = 87,18 eurot x 9 kuud). Tegemist oli lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 10. Maakohus ei ole otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks, mistõttu saaks ringkonnakohus kaebust menetleda juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel oleks selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning võttis asja lahendamisel arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ja esitatud tõendeid. Iseenesest asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluseks. 12. TsMS § 638 lg 4 kohaselt kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna kaebus esitati kohtule elektrooniliselt, ei ole selle tagastamine vajalik. Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)