3-14-50335/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50335

Haldusasi

MS kaebus Harku ja Murru Vangla 12.12.2013

käskkirja nr 442-d ja 20.12.2013 käskkirja nr 450-d

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MS

Vastustaja – Tallinna Vangla (kuni 31.05.2016

Harku ja Murru Vangla), volitatud esindaja Kerli

Lubja

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.09.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

30.08.2016 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta MS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2015 otsus

haldusasjas nr 3-14-50335 muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-14-50335

2(5)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku ja Murru Vangla valvuri JT 12.11.2013 ettekande nr 979 (tl 16-16p) kohaselt ei allunud

kinnipeetav MS 12.11.2013 kella 17.40 paiku suitsetamast tulles duširuumi eesruumis antud

korraldusele riietuda lahti täieliku läbiotsimise teostamiseks. MS sõnul ei olnud ruum täieliku

läbiotsimise teostamiseks sobilik. MS riietas end läbiotsimise teostamiseks lahti alles pärast

seda, kui korrapidaja oli MS-le läbi raadiosaatja selgitanud, et ruum on läbiotsimiseks sobilik,

ning inspektor-korrapidaja abi oli tulnud riietusruumi ja MS-le ruumi sobilikkust kinnitanud.

Juhtunu kohta koostas 02.12.2013 ettekande ka inspektor-korrapidaja abi RB (tl 17p). Seoses

12.11.2013 intsidendiga algatati MS suhtes distsiplinaarmenetlus, MS esitas 19.11.2013 oma

selgitused (tl 15) ning 10.12.2013 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll (12-13p).

Distsiplinaarmenetluse protokolli koostanud inspektor-kontaktisik tegi ettepaneku karistada

MS kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks, kuid mitte pöörata distsiplinaarkaristust

täitmisele ning määrata katseajaks kolm kuud.

2. Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirjaga nr 442-d (tl 11) karistati MS

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kolmeks ööpäevaks kartserisse

paigutamisega katseajaga kuus kuud. Käskkirja kohaselt seisnes MS distsipliinirikkumine

selles, et ta ei allunud 12.11.2013 kella 17.40 paiku vanglateenistuse ametniku korraldusele

riietuda läbiotsimise teostamiseks lahti.

3. Harku ja Murru Vangla parandas 20.12.2013 käskkirjaga nr 450-d (tl 20) 12.12.2013

käskkirjas nr 442-d esineva ilmse ebatäpsuse ning luges õigeks karistuseks kolmeks ööpäevaks

kartserisse paigutamise katseajaga kolm kuud.

4. MS esitas 13.01.2014 Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirjale nr 442-d ja 20.12.2013

käskkirjale nr 450-d vaide (tl 10), mille Harku ja Murru Vangla jättis 12.02.2014 vaideotsusega

nr 5-111/14/4-2 rahuldamata (tl 21-22).

5. MS esitas Tallinna Halduskohtule 14.03.2014 kaebuse (täiendatud 17.04.2014; tl 1-2, 27,

28), milles palus tühistada Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkiri nr 442-d ja 20.12.2013

käskkiri nr 450-d.

Kaebaja läks 12.11.2013 esimeste hulgas suitsetama. Ta võttis suitsukapist ühe suitsu ja ütles

seda ka valvur JT-le. Kaebaja ütles valvurile ka seda, et jõuab suitsu ära tõmmata enne, kui kõik

ülejäänud kinnipeetavad võtavad kapist sigaretid, siis ta ei pea tund aega jalutama. Valvur JT

nõustus sellega ning lasi kaebaja varem sisse. Kui kaebaja läks umbes 10 minuti pärast tagasi,

käskis valvur minna kaebajal duširuumi riietusruumi, et seal kontrollida, ega kaebaja ei olnud

sigaretti kuhugi peitnud. Valvur sundis kaebajat duširuumi riietusruumis lahti riietuma ning

kükitama ja kummardama paljaste jalgadega märjal ja mustal põrandal, millel oli uriini. Kaebaja

keeldus algul üleni lahti riietumast. Kaebaja riietus lahti siis, kui valvur kutsus kohale

korrapidaja abi, kes oli valvuriga ühel meelel.

6. Harku ja Murru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist, et kaebaja rikkus teadlikult ja tahtlikult

VangS § 67 p-st 1 tulenevat nõuet. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus,

kaebajat on teavitatud tema rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on

3-14-50335

3(5)

protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud

karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.

Vastustaja võis korrektsuse huvides parandada haldusaktis esineva ilmselge ebatäpsuse.

Haldusorgani

tahe

MS

distsiplinaarse

mõjutamise

osas

on

selgelt

väljendatud

distsiplinaarmenetluse protokollis, mille kohaselt oli haldusorgani tahteks kohaldada MS suhtes

kolme kuu pikkust katseaega, mitte 12.12.2013 käskkirjas märgitud kuue kuu pikkust katseaega.

See pidi olema selge ka haldusakti adressaadile. Ilmse ebatäpsuse parandamisega ei ole

muudetud esialgse õigusakti sisu ega rikutud menetlustähtaega.

Kaebajale anti 12.11.2013 korduvalt selge ja õiguspärane korraldus, mis oli talle arusaadav.

Kaebaja ei allunud korraldusele ilma õigustuseta, mistõttu oli tegu süüline. Ametnik selgitas

kaebajale korduvalt, et ruum on läbiotsimiseks sobiv. Distsipliinirikkumise kohta ettekanded

koostanud vanglaametnikud JT ning RB ei ole toonud oma ettekannetes välja, et kaebaja oleks

põhjendanud korraldusele mitteallumist määrdunud põrandaga. Kaebaja põhjendas korraldusele

mitteallumist sellega, et kõnealune ruum ei ole läbiotsimiseks sobiv, kuna selleks peab olema

eraldi ruum. Riietusruumi põrandaid koristatakse igapäevaselt ning uriini sattumine

riietusruumi põrandale on võimatu, kui see pole just tingitud pahatahtlikkusest.

Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui

vanglaametniku korraldus vastab ilmselgelt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2

loetletud tühise haldusakti tunnustele. Vanglateenistuse ametnike korraldustele allumine tagab

vanglas distsipliini ja julgeoleku. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega

seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna talle õigust keelduda

korraldust täitmast. Kaebajale antud korraldus ei olnud ilmselgelt tühine. Mõeldavaks ei saa

pidada seda, et iga kinnipeetav hakkab enne korraldusele allumist vanglaametnikega korralduse

õiguspärasuse üle vaidlema. Juba iga üksik seesugune intsident on vangla julgeolekule ohtlik,

sest võib ühe kinnipeetava eeskujul kaasa tuua ka teiste kinnipeetavate allumatuse, bravuurika

käitumise ning seeläbi rahutused. Seega on tegemist raske rikkumisega.

7. Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2015 otsusega kaebuse rahuldamata

Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega on kindlaks tehtud ja kohtus on leidnud kinnitust,

et kaebaja rikkus VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kaebaja keeldus korraldust

täitmast ka siis, kui selle korralduse õiguspärasust olid kinnitanud korrapidaja RO ja inspektor-

korrapidaja abi RB. See, et kaebaja nõustus lõpuks korraldust täitma, ei muuda asjaolu, et

kaebaja oli eiranud valvuri korduvalt antud korraldust.

Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud valvur JT selgitas, et kinnipeetavaid otsitakse pärast

suitsetamist läbi pisteliselt. Valvuri sõnul oli kõnealusel ajal aega seda teha ja valvuril oli

kahtlus, et teised kinnipeetavad annavad kaebajale sigarette, mida ta toimetab osakonda teistele

kinnipeetavatele (tl 81). Kaebaja oletus, et riietusruumi põrandal võis olla uriini, on otsitud ega

saanud takistada valvuri korralduse täitmist. Vastustaja kinnitusel koristatakse selle ruumi

põrandaid igapäevaselt ning tunnistajana ütlusi andnud valvur kinnitas, et ruumis ei ole uriini

maas. Ruumi põrand võib olla märg, kuid mitte selles kohas, kus kaebajal paluti lahti riietuda,

sest kinnipeetavad ei liigu seal duši alt tulles (tl 81).

Vangla väidetav õigusvastane käitumine ei õigusta kaebaja rikkumist. Kui ka hiljem kohases

menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud

seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole

rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Üksnes kinnipeetava teistsugune

arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest

ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest (Riigikohtu 01.03.2007 otsus

3-14-50335

4(5)

nr 3-3-1-103-06). Vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud

üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti

tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-21-03;

nr 3-3-1-103-06; nr 3-3-1-44-12). Praeguses asjas ei esine vanglaametniku korralduse suhtes

HMS § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse aluseid. Kaebajale andis korralduse vanglateenistuse

ametnik, korraldus oli kaebajale arusaadav ja täidetav ning see ei kohustanud teda toime panema

õigusrikkumist.

Kaebajale määratud karistus on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ning mõõdukas.

Harku

ja

Murru

Vangla

12.12.2013

käskkirjas

nr

442-d

viidatud

10.12.2013

distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt oli kaebajal rikkumise toimepanemise hetkel kaks

kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks oli määratud vanglateenistuse ametniku korralduse

mittetäitmise eest ja teine sigarettide hoidmise eest selleks mitteettenähtud ajal ja kohas. Samuti

on distsiplinaarmenetluse protokollis arvestatud asjaolu, et kinnipeetav allus pärast pikka

diskussiooni korraldusele, ning tehtud ettepanek lükata karistuse täitmisele pööramine edasi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. MS palub 13.10.2015 apellatsioonkaebuses (tl 98) tühistada Tallinna Halduskohtu

10.09.2015 otsus ja rahuldada kaebus.

Sel ajal, kui kaebaja ei allunud 12.11.2013 koheselt vanglaametniku ebaseaduslikule

korraldusele, oli duširuumi põrand märg. Enne kaebajale korralduse andmist olid duširuumis

inimesed ja valvur ootas nende lahkumist. Valvuri soovitus, et kaebaja oleks võinud panna jalad

saabastele, ei olnud kohane. Valvur on tunnistanud, et tegemist ei olnud esimese korraga, mil

kaebajat sunniti märjal põrandal lahti riietuma. Kaebaja oli valvurile juba varasemalt öelnud, et

järgmisel korral ei ole ta paljaste jalgadega põrandal, millel on uriini. Sellest, et halduskohus

jättis kaebuse rahuldamata, nähtub, et vanglaametnikud võivad Eesti vanglates teha

kinnipeetavatega seda, mida soovivad.

9. Harku ja Murru Vangla palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 115-116).

Kaebaja tunnistab toime pandud rikkumist ning aset leidnud sündmusi. Vaidlus käib selle üle,

kas esinesid asjaolud, mis võimaldasid kaebajal korralduse täitmisest keelduda. Selliseid

asjaolusid aga ei esinenud ning ühelegi sellisele asjaolule ei ole viidatud ka

apellatsioonkaebuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks.

11. Kaebaja on keeldunud allumast talle suitsetamast tulles antud korraldusele riietada end lahti

täieliku läbiotsimise teostamiseks. Kaebaja allumatust ei muuda olematuks see, et ta riietas end

lahti pärast seda, kui talle oli vanglaametnike poolt korduvalt selgitatud, et duširuumi eesruumi

näol on tegemist läbiotsimiseks sobiva ruumiga ja tal on kohustus korraldusele alluda. Nii

kaebaja enda kui vanglaametnike selgitustega on tõendatud, et kaebajale anti korraldus lahti

riietumiseks mitmel korral, kuid kaebaja seda ei teinud, väites, et tegemist ei ole sobiva ruumiga

(tl 15-15p, 16-16p, 17p). Vastavalt VangS § 68 lg-le 1 on vanglateenistusel õigus teostada

keelatud esemete leidmise eesmärgil kinnipeetavate läbiotsimisi. VangS § 68 lg 4 alusel

kehtestatud

Justiitsministri

05.09.2011

määruse nr 44

„Järelevalve

korraldus

vanglas“ § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus vanglas viibiv isik koos

asjadega läbi otsida. Õiguslik alus läbiotsimise teostamiseks tulenes ka Harku ja Murru Vangla

direktori 14.02.2013 käskkirjaga nr 15 kinnitatud Harku vangistusosakonna kodukorra p-st 4.6,

3-14-50335

5(5)

mis sätestas järgmist: „Osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel otsitakse kinnipeetav

läbi. Selleks on ta kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed seinale vanglateenistuja

poolt osutatud kohale. Vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti

riietumisega ja kehaõõnsuste kontrollimisega.“

12. Kaebaja arvamus, et tegemist ei olnud läbiotsimise teostamiseks sobiva ruumiga, ei andnud

talle õigust vanglaametniku korralduse täitmata jätmiseks. VangS § 67 p 1 kohaselt on

kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Sätte eesmärgiks on vältida kinnipeetava

allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks

vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või

mitte (Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-2-15, p 18). Korralduse täitmata jätmine saab olla

õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise

haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu 29.09.2015 otsus

nr 3-3-2-2-15, p 18; 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12, p 17; 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06,

p 14). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui 1) sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused,

kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajale antud korralduste puhul oleks esinenud ilmselgelt mõni

eeltoodud tühisuse alustest.

13. Riigikohus on selgitanud, et distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud ei saa mõjutada

otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning kuidas see tegu tuleb

kvalifitseerida. Selliseid asjaolusid, nt vanglaametnike korralduse õigusvastasus, võib arvesse

võtta karistuse liigi ja määra otsustamisel (Riigikohtu 06.06.2012 otsus nr 3-3-1-91-11, p 12;

14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12, p 17). Kohtul puudub alus kahelda, et duširuumi riietusruumi

põrand võis olla märg. Siiski ei saa see asjaolu muuta kaebajale antud korraldust õigusvastaseks.

Kaebaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et osa kinnipeetavatest käis seal ruumis paljajalu.

Kuivõrd tegemist on duširuumi eesruumiga, mille kaudu käisid kinnipeetavad pesemas, on see

ka tõenäoline. Asjaolu, et kaebaja ise kasutas seal kõndimiseks susse, ei tähenda, et paljajalu

seal ruumis viibimist saaks pidada ebamõistlikuks. Usutavad ega millegagi tõendatud ei ole

kaebaja väited, et ruumi põrandal oli uriini. Selle väite tõelevastavuse kinnitamiseks ei ole

piisav üksnes kaebaja põhjendus, et riietusruumi kõrval asus tualett. Rikutud ei ole ka kaebaja

privaatsust. Asja materjalidest nähtuvalt ootas valvur, et teine kinnipeetav lahkuks ruumist,

enne kui andis kaebajale korralduse lahti riietumiseks. Seega ei saa pidada valvuri poolt

kaebajale antud korraldust õigusvastaseks.

14. Eeltoodud põhjendustel on kaebajat õigesti karistatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise

eest. MS apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2015 otsus

muutmata.

15. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Kuna Tallinna Vangla ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente,

jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets