1-08-1268/81 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-1268

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. augusti 2016

määrus Silver Pilleri (ik 38804092718) tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Silver Pilleri kaitsja advokaat Marko

Paabumets, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. augusti 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo In Jure kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) advokaat

Marko Paabumetsale määruskaebemenetluses Silver Pillerile riigi õigusabi

osutamise eest.

3. Mõista Silver Pillerilt välja menetluskulud 96 eurot, s.o kaitsja tasu advokaat

Marko Paabumetsa osutatud õigusabi eest.

4. Silver Pillerilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011,

Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland

PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank

a/a EE932200221023778606. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja

selgitus: „Silver Piller, 1-08-1268, menetluskulud“.

5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 27. märtsi 2008 otsusega mõisteti Silver Pillerile KarS § 113 järgi karistuseks

10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti S. Pillerile Tartu Maakohtu 20. novembri 2007

otsusega mõistetud karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti süüdlasele kohtuotsuste kogumis

liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg

karistusaja hulka ning mõisteti S. Pillerile lõplikuks karistuseks 9 aastat 4 kuud 25 päeva

vangistust. Karistusaja algus on 27.03.2008 ja lõpp 20.08.2017.

2. Tartu Vangla esitas 6. juulil 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Pilleri

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 11. augusti 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. S. Pillerit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta kannab teist

vangistust. Kuritegude dünaamika on aja jooksul läinud raskemaks ning hetkel kannab

S. Piller karistust tapmise eest. Kuigi kinnipeetav on vangistuses osalenud

taasühiskonnastavates tegevustes, on S. Pilleril mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei

ole kantud vangistus isikut piisavalt positiivses suunas mõjutanud. S. Pilleril ei ole vabaduses

tugivõrgustikku ning süüdlane asuks elama alkoholisõltlasest isa juurde. Eeltoodu pinnalt on

reaalne oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seda ohtu ei kõrvalda ka võimalus asuda tööle.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Pilleri kaitsja advokaat Marko Paabumets, kes

taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamist.

5. S. Pilleri ennetähtaegne vabastamine aitaks kaasa isiku ühiskonda sulandumisele. Kinnipeetav

on kandnud ära 8 aastat vangistust ning ta vabastatakse tähtaegselt vähem kui aasta pärast.

Ennetähtaegne vabastamine tagaks võimaluse jälgida S. Pilleri käitumist vabaduses ning

pöördumine tavaellu oleks sujuvam. Seega peaks kohus arvestama ennetähtaegsel

vabastamisel ka neid tagajärgi, mis vabastamine S. Pillerile kaasa tuua võiks.

6. Maakohus on põhjendamatult tuginenud kuritegude dünaamikale, kuivõrd S. Piller on

viimased 8 aastat viibinud vangistuses. Kinnipeetav on karistuse kandmise ajal oma tegude

üle järele mõelnud ning ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Kuigi S. Pilleril on kehtivad

distsiplinaarkaristused ning ta jättis pooleli kutseõpingud, ei näita see, et isik ei oleks

muutunud. Süüdlane on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes, töötanud ning

omandanud põhihariduse. Mõned rikkumised käitumiseeskirjade vastu pikaajalise vangistuse

jooksul ei oma niivõrd suurt tähendust.

7. On igati mõistetav, et pärast pikaajalist vangistust ei ole S. Pilleril vabaduses väga palju

lähedasi isikuid. Kinnipeetav on täiskasvanud mees ning suudab ka ise hakkama saada.

Maakohus on põhjendamatult osutanud süüdlase isa alkoholiprobleemile. S. Piller on

vangistuses alkoholi küsimustega tegelenud ning suudab vabaduses elada kainelt vaatamata

elukeskkonnale. Kinnipeetav on vangistuses töötanud ja õppinud ning seega pole põhjust

karta, et isik ei suudaks majanduslikult toime tulla. S. Pilleril on kokkulepped töökohad osas

ning elukoht.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Pillerit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub

üldjoontes maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid

asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

9. S. Pilleri ennetähtaegse vabastamise välistavad eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud,

isiku eelnev elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Nimetatud asjaolude mõju

vabastamisele on maakohus selgitanud. Kuigi S. Pilleri puhul esinevad ka teatavad

vabastamist toetavad aspektid, ei ole need kõiki asjaolusid kogumis hinnates piisavad.

Süüdlase mittevabastamise põhjused ei peitu ainult 8-aastase taguses käitumises vabaduses,

nagu viitab kaitsja, vaid põhinevad suuresti ka tema käitumisele vangistuse kandmise ajal

ning elutingimustele vabaduses.

10. Kinnipeetav on küll tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega, kuid on siiski korduvalt

rikkunud vangla korda. Tegemist ei ole üksikute eksimustega, vaid teadvustatud rikkumistega,

mis ilmestavad, et S. Piller ei ole veel täielikult valmis ühiskonnas kehtivaid reegleid järgima.

Vähem oluline ei ole uute kuritegude toimepanemise risk, mida vangla hindab väga kõrgeks

ega toeta seetõttu S. Pilleri vabastamist. Kolleegium on samuti seisukohal, et kõrge

kuritegeliku riskiprotsendiga kinnipeetavate ennetähtaegne vangistusest vabastamine on

välistatud.

11. Käitumiskontrollile allutamine omab teatavate kinnipeetavate puhul kindlasti olulist

positiivset mõju, kuid välistatud on süüdlase ennetähtaegne vabastamine üksnes põhjendusega

allutada ta käitumiskontrollile. Maakohus on õigesti välja toonud, et ka S. Pilleri elukoht ning

lähedaste puudumine vabaduses ei toeta isiku paremuse poole muutumist. S. Pilleril on kanda

veel ligi aasta jagu vangistust ning nimetatud aja jooksul on süüdlasel võimalik veelgi

tegeleda kuritegelikku käitumist põhjustanud probleemidega.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 11. augusti 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

13. S. Pilleri kaitsja advokaat M. Paabumets esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

maakohtu lahendiga tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks kaks tund, mille eest

taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on

põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. Kuna

kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu

KrMS § 187 lg 2 alusel S. Pilleri kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas