3-16-1400/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated25.05.2016. a määrusega nr 1-16-4361 andis Viru Maakohus kaebajale riigi poolset 19.06.2016. a kaebuses soovis kaebaja Eesti Advokatuuri juhatuselt talle määratud riigi
Legislator headnote
AI generated3-16-1400/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 25.05.2016. a määrusega nr 1-16-4361 andis Viru Maakohus kaebajale riigi poolset 19.06.2016. a kaebuses soovis kaebaja Eesti Advokatuuri juhatuselt talle määratud riigi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
05.09.2016, Tartu
Haldusasja number
3-16-1400
Haldusasi
Jaak Reinomägi kaebus õigusvastasuse tuvastamiseks
vaidemenetlusega seotud Viru Vangla ja riigi õigusabi
määramisega sotud Eesti Advokatuuri toimingutes
ning mõistlikku õigusabi tagava ettekirjutuse
tegemiseks Eesti Adovatuurile
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 01.08.2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jaak Reinomägi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.08.2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 25.05.2016. a määrusega nr 1-16-4361 andis Viru Maakohus kaebajale riigi poolset
õigusabi Viru Vanglale esitatud vaide nr 6-12/101-1 menetlemisel.
2. 19.06.2016. a kaebuses soovis kaebaja Eesti Advokatuuri juhatuselt talle määratud riigi
õigusabi osutaja suhtes järelevalve teostamist ja oma subjektiivsete õiguste tagamist.
2. 10.07.2016. a kaebuses soovis kaebaja, et kohus tuvastaks õigusvastasuse Viru Vangla ja
advokatuuri juhatuse toimingutes ning teeks Eesti Advokatuurile ettekirjutuse selliste
toimingute tegemiseks, mis tagavad kaebajale õigusabi mõistliku kättesaadavuse. Kaebaja
väitis, et see aitab teda edaspidi nii kuriteokaebuste kui kahjunõude esitamisel, aitab kaitsta
oma õigusi haldusasjas nr 3-16-1017 ning võimaldab taotleda kriminaalmenetluse alustamist
advokatuuri suhtes riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamise ja kaebaja piinamise eest.
Vastavaid soove põhjendas kaebaja asjaoludega, et palus võimaldada oma vaide väidetavate
puuduste kõrvaldamist peale riigi õigusabi saamist, kuid kohe peale vastava taotluse esitamist
koostati vaide rahuldamata jätmise kohta vaideotsus ning et soovis viivitamatult talle
määratud õigusabi osutajaga kohtuda suulise kuriteokaebuse esitamiseks tema juuresolekul,
kuid palvet eirati nii vangla kui õigusabi osutaja poolt ja kaitsja teda ei külastanud. Kaebusele
lisas ta taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi kulul õigusabi saamiseks.
3. 14.07.2016. a määrusega tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-le 2 tuginedes
põhjusel, et kaebaja kohustamisnõue on ennatlik ning tuvastamisnõuded ei võimalda tal nende
juures üles loetud eesmärke saavutada ja need pole saavutatavad ka ühegi teise halduskohtu
pädevuses oleva nõude abil.
4. Kaebaja esitas 17.07.2016 taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks põhjusel, et soovib kaitset
ja nõu kuriteo tunnustele vastava 14.07.2016. a kohtumääruse osas ja seoses esitatud
kuriteokaebustega ning lisas, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 kohaselt peab
igaühel olema selleks võimalus.
5. Tartu Halduskohus 01.08.2016. a määrusega jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks
rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis,
kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Sama seaduse § 10 lg 1 aga näeb ette, et
taotluse riigi õigusabi saamiseks saab halduskohtule esitada vaid juhul, kui seda vajatakse
menetlusosalisena halduskohtumenetluses. Halduskohus leidis, et kaebaja maksejõuetus ei ole
küllaldane alus riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks, kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga,
kes on korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta nii kaebused kui
määruskaebused üldjuhul iseseisvalt vormistanud ning hakkama saanud ka edasiste
kohtumenetlustega. Käesolevas asjas on ta samuti vormistanud iseseisvalt kaebuse, milles on
olemas faktiliste asjaolude kirjeldus, üksikasjalikud põhjendused, viited erinevatele
õigusaktidele ning selgelt väljendatud taotlus.
Halduskohtumenetlus rajaneb
uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega,
seega saab kohus esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda
vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud neid ise õiguslikult
põhjendada. See põhimõte tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui selle, et menetluse pooled on
olenemata nende õigusalastest teadmistes kohtu ees võrdses seisus. Võimalust piiramatu nõu,
kaitse ja esindatuse nõudmiseks ei tulene ka kaebaja poolt osundatud Euroopa
vanglareeglistikust ega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47. Eeltoodud põhjustel pole
Tartu Halduskohtul vajalik ega võimalik kaebajale õigusabi eest tasumiseks menetlusabi anda
ning tema vastav taotlus jääb seetõttu juba nimetatud riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 1 ja §
10 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kaebaja esitas 04.08.2016 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et taotles riigi
õigusabi põhjusel, et Viru Vangla takistab kaebajal enda õigusi kaitsmast ning kaebajal pole
ise võimalik õigusabi leida. Tartu Halduskohus 01.08.2016. a määrusega sisuliselt takistab
kaebajal oma õigusi kasutada ning kaebajal ei ole võimalik seda määrust vaidlustada, kuna
Viru Vangla takistab kaebajat. Kaebaja taotleb riigi õigusabi 01.08.2016. a määruse
vaidlustamiseks, et vältida kaebaja väärkohtlemist, mis kaasneks sellega, kui kaebaja peaks
iseseisvalt oma õigusi realiseerima. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et 1,5 kuu jooksul on
kaebaja pidanud kohtunik R. Randlase suhtes esitama 4 kuriteo kaebust, kuid vaatamata
sellele jätkab kohtunik R. Randlane kaebaja diskrimineerimist.
7. Tartu Halduskohus 09.08.2016. a määruses tõlgendas kaebaja 04.08.2016. a avaldust
määruskaebusena halduskohtu 01.08.2016. a määrusele, võttis määruskaebuse menetlusse,
jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 01.08.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega
pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud
väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
10. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 01.08.2016. a määruse
tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi