1-15-7313/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5.september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-7313

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. augusti 2016

määrus süüdimõistetu Mairold Jansoni vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu

Mairold

Janson

(isikukood

39411220819), määruskaebuse

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 11. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Mairold Jansoni määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 16.09.2015 otsusega karistati Mairold Jansonit KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7

ja 9 järgi (28.01.2015, 07.02.2015, 20.02.2015, 25.02.2015, 26.02.2015, 01.03.2015,

03.03.2015, 04.03.2015, 17.03.2015 episoodid) 2 aasta vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati M. Jansonile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 19.05.2015 otsusega

nr 1-15-3416 mõistetud karistusega, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning

mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest, s.o 1 aasta 8 kuud vangistusest, maha

Harju Maakohtu 19.05.2015 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o eelvangistus

4 päeva, ning karistuse kandmine alates 21.07.2015 kuni 15.09.2015, s.o 57 päeva, kokku on

ärakantud karistus 2 kuud 1 päev, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud

29 päeva vangistust.

Sama kohtuotsusega karistati M. Janson KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 (05.06.2015 episood)

järgi 3 kuu vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati M. Jansonile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka käesolevas kriminaalasjas

eelvangistuses viibitud aeg 05.06.2015 kuni 20.07.2015, s.o 46 päeva, seega ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks on 14 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti M. Jansonile liitkaristus, suurendades mõistetud karistust varem

mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust, ja mõisteti

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud 13 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus 16.09.2015 ja lõpp 29.03.2017.

2. Tartu Maakohtu 11.08.2016 määrusega jäeti M. Janson vangistusest tingimisi ennetähtaega

vabastamata. Maakohus asus seisukohale, et formaalsed eeldused ennetähtaegseks

vabastamiseks on olemas, kuid täitmata on materiaalsed eeldused.

2.1. M. Jansonit on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vangistust kannab esimest

korda. Kõik toimepandud kuriteod on olnud varavastased. M. Janson on varasemalt olnud ka

kriminaalhooldusel, olles määratud tegema üldkasulikku tööd. Kuna isik hoidus kõrvale ÜKT

tundide tegemisest, pöörati osaliselt ärakandmata karistus täitmisele. See tähendab, et

kinnipeetava käitumist ei mõjutanud ka teadmine, et ta on vabaduses vaid tingimisi ning et

tema negatiivse käitumise vältimatuks tagajärjeks on kandmata jäänud karistuse täitmisele

pööramine. Eelnev viitab üheselt sellele, et karistused, ei leebemad ega ka raskemad, ei oma

M. Jansoni käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju.

2.2. Norme eiravat käitumist on M. Janson jätkanud ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal.

Ta on seal süstemaatiliselt pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Määruse tegemise seisuga on

tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks on M. Jansoni suhtes kahel korral kohaldatud

täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimelt piirati 07.01.2016 ja 10.02.2016 tema vanglasisest

liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine ja paigutati ta kinnisesse

kambrisse, kuna oma vangla sisekorraeeskirja eirava käitumisega lõi ta oma eluosakonnas

potentsiaalselt ohtliku olukorra, millega seadis ohtu vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamise.

M. Janson on narkosõltlane. Narkootikume hakkas ta väidetavalt tarbima juba 9-aastaselt.

Tema poolt toime pandud kuriteod on olnud otseses seoses narkootikumide tarbimisega. Ta

saab oma sõltuvusprobleemist ning narkootikumide kahjulikkusest hästi aru. Kinnipeetav

tahab sõltuvusest vabaneda, kuna narkootikumid on tema seisukorras eluohtlikud, samas

vanglas ta käesolevaks ajaks aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni läbinud ei ole. On väga suur

oht, et M. Janson jätkab vabanedes narkootikumide tarbimist ja seega ka samaliigiliste

kuritegude toimepanekut.

2.3. M. Jansonil puudub vabanedes kindel elu- ja töökoht. Maakohus ei saa lähtuda elukoha

määramisel vaid süüdimõistetu väidetest, et MTÜ-s Tulevik saaks ta elukoha koheselt.

Kriminaalhooldusametnik ei ole esitatud informatsiooni kontrollinud ja vangla ei ole kohtule

ka täiendavaid materjale edastanud. Äraelamiseks vajalike vahendite puudus tõstab M.

Jansoni puhul veelgi kuritegude toimepanemise riski. Positiivsed asjaolud, st see, et M.

Jansonil on vabaduses olemas ema moraalne toetus, ei vähenda maakohtu hinnangul

kuritegude toimepanemise riske piisaval määral.

Määruskaebus

3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub

ringkonnakohtul maakohtu määrus uuesti üle vaadata. M. Janson ei nõustu maakohtu väitega,

et ta ei ole läbinud aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni. Süüdimõistetu on vangistuse jooksul

läbinud kõik individuaalses täitmiskavas määratud programmid ja jõudnud järeldusele, et

narkootikumide uuesti tarvitama hakkamine välistaks võimaluse uut elu alustada. Samuti on

MTÜ Tulevik Rääma 23, Pärnu andnud ametliku kinnituse M. Jansonile Kaldapealse kodusse

elama asumiseks, mis oleks kontrollitud keskkond, mis pakub tuge.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et M. Jansoni

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt

vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest

määruskaebuses ei ole välja toonud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu

pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale

asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna

ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle

korrata. Vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida,

et kõik KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid

asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Otsustus langetatakse kõigi asjaolude kohta

kogumis. On positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses tegelenud taasühiskonnastavate

tegevustega, mida kordab üle kinnipeetava määruskaebuse lisana esitatud selgitustaotlusele

vastamine ning et M. Janson on teinud neist tegevustest tulevikuks vajalikke järeldusi, kuid

see ei kaalu üles maakohtu poolt välja toodud negatiivseid asjaolusid.

M. Jansoni poolt lisatud MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik kinnituskiri, mille kohaselt

võimaldab MTÜ vabanemisel süüdimõistetule elukohta, ei anna ülevaadet, millal on isikul

võimalik saada elukoht ega lükka ümber maakohtu järeldust elukoha puudumise osas.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. M. Jansoni puhul kogumis ei esine

selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset

vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka

määruskaebus, mis jääb edutuks.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 11. augusti 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas