4-16-3730/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.08.2016 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3730 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON

– IPBÜKER Asja läbivaatamise kuupäev 10.08.2016 Väärteoasi T.T väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi Kaebuse esitaja T.T sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Irina REINO Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 22.04.2016 otsus väärteoasjas nr.2330,16,001234 T.T karistamise osas

Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi rahatrahviga 280 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 5 (viis) kuud – jätta muutmata.

T.T kaebus j

ätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule ksul alates otsuse avalikult

30 päeva joo

teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda alates 05.09.2016.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik

Sergei Sei koostas 29.03.2016 väärteoprotokolli nr. AB 1303331 T.T kohta selles, et viimane juhtis 29.03.2016 kell 13.19 Ida-Virumaal Narva linnas Rahu tänav maja nr.27 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg. Alkoholisisaldus mõõdeti mõõteseadmega Alcotest 7110 tüüp MKIII EST nr.ARAF-0053.

Sellega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse §69 lg.3 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 22.04.2016 otsusega väärteoasjas nr.2330,16,001234 määrati T.T-le Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 280 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1120 € ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 5 kuud. Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puudusid. Otsuse kohaselt arvestas kohtuväline menetleja teo tõsidusega ja oli seisukohal, et isikule tuleb järjekordse raske liiklusalase õiguserikkumise eest määrata range karistus. Isik on ka varasemalt toime pannud samalaadseid õiguserikkumisi (KarS §424, Liiklusseaduse §224 lg.1), määratud karistused ei ole olnud piisavad, isik paneb jätkuvalt toime õiguserikkumisi. Sõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäär on oluliselt ületatud, on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest ning tegemist on tahtlikult toime pandud väärteoga. Sellises seisundis liikuma asudes seadis juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Lähtudes antud asjaoludest pidas kohtuväline menetleja vajalikuks määrata isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Sama otsusega võimaldati menetlusalusel isikul tasuda rahatrahv KarS §66 lg.2, 3 alusel ositi 12 kuu jooksul.

T.T esitas 06.05.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendada, lubada see tasuda ositi 12 kuu jooksul ning tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt määrati selle esitajale esmakordselt toime pandud väärteo eest, mille juures esinevad kergendavad asjaolud, karistuseks rahatrahv 280 trahviühiku ulatuses, mis on Liiklusseaduse §224 lg.2 kõrgemale määrale lähedane karistus.

Väärteootsuses on kohtuväline menetleja põhjendanud raske karistuse määramist sellega, et menetlusalust isikut on varem karistatud KarS §424 ja LS §224 lg.1 järgi.

Menetlusalune isik möönab, et teda on tõepoolest varem karistatud, kuid kuriteo toimepanemise eest, LS §224 järgi ei ole teda varem karistatud.

Menetlusalune isik leidis kaebuses, et alkoholi sisalduse näol oli tegemist jääknähtudega sellest alkoholist, mida ta tarvitas 2 päeva varem tütre sünnipäeval. Väärteo toimepanemise päeval ei kavatsenud ta sõidukit juhtida kuigi kaua ning asus rooli seoses vajadusega kontrollida remonditava sõiduki korrasolekut. Vaidlustatavas otsuses ei ole arvestatud sellega, et menetlusalune isik on xxx ning ta kannab eluasemelaenuga kaasnevaid igakuuliseid kohustusi.

Menetlusalune isik leidis, et lisakaristuse kohaldamine LS §224 lg.3 alusel on vastuolus materiaalõiguse normiga, kuna teda ei ole varem LS §224 järgi karistatud.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik T.T oma kaebuse taotluste ja põhjenduste juurde. Menetlusalune isik palus rahatrahvi suurust vähendada, kuna tal ei ole nii palju raha tasumiseks, palus võimaldada tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul ning tühistada kohtuvälise menetleja otsus seoses tööalase vajadusega – ta teostab autode remonditöid.

Kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino palus maakohtu istungil jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Esindaja seletuste kohaselt on menetlusalust isikut varem kaks korda samalaadse rikkumise eest karistatud, mõlemad karistused olid käesoleva süüteo toimepanemise ajal kehtivad. Tegemist on raske liiklusalase süüteoga, sellega seadis menetlusalune isik ohtu ka teised liiklejad. Varasemad karistused menetlusalusele isikule ei mõjunud ja kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et vaid rahatrahvist enam ei piisa. Nii põhikui lisakaristus vastavad toimepandud süüteole. Mis puudutab rahatrahvi tasumise ajatamist, siis menetlusalusele isikule oli juba võimaldatud tasuda rahatrahv ositi.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on karistus määratud

Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50

- 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25

– 0,74 milligrammi.

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 29.03.2016 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1303331 ja vaidlustatavast 22.04.2016 otsusest väärteoasjas nr.2330,16,001234, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §69 lg.3.

Liiklusseaduse §69 lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidujuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et 29.03.2016 kell 13.19 on menetlusaluse isiku alkoholijoovet kontrollitud indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr.A409809 ja indikaatorvahendi näit oli 0,46 mg/l. Menetlusalune isik nõustus seejärel joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ja kinnitas seda oma allkirjaga. 29.03.2016 kell 13.32 13.35 kontrolliti menetlusaluse isiku alkoholijoovet –

tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST nr.ARDF-0053 ja alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 0,52 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näitu tutvustati menetlusalusele isikule allkirja vastu. Enne mõlemat toimingut alkoholijoobe tuvastamisel oli menetlusalusele isikule allkirja vastu selgitatud toimingute põhjust ja eesmärki ning õigusi vastavalt Korrakaitseseaduse §38 lg.2, 4.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Menetlusalune isik on oma kaebuses viidanud ja maakohtu istungil kinnitanud, et tarvitas alkoholi 2 päeva enne väärteo toimepanemise kuupäeva, autorooli istudes oli tema enesetunne normipärane.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §69 lg.3. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv peaaegu maksimaalses võimalikus määras. Samas on tegemist kõige leebema karistuse liigiga antud sätte järgi. Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv väärteokaristus ja 1 kehtiv kriminaalkaristus, kusjuures mõlemad need on määratud/mõistetud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Arvestades eeltoodut peab maakohus kohtuvälise menetleja otsuses toodud aluseid karistuse suuruse määramisel põhjendatuiks. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasem väiksem rahatrahv ja ka kriminaalkaristus ei avalda menetlusalusele isikule mingi tunneb end

t mõju, ta

karistamatult. Samas peab menetlusalune isik talle määratud karistust tajuma ja aduma toimepandud süüteo tõsidust. Menetlusalusel isikul oli päevasel ajal linna keskel mg/l. See on tuvastatud alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,52 kõrge näit ja ligidal taas kriminaalkuriteole. Tegemist on sellise suurusega näiduga, mida menetlusalune isik pidi tajuma ja mõistma, et on alkoholijoobes ja autorooli istuda ei tohi. Arvestades tõendusliku alkomeetri näitu, ei pea maakohus

menetlusalusele isiku seletusi selle kohta, et tarvitas alkoholi 2 päeva varem, eluliselt usutavaiks. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsusega selles osas, et kui menetlusalusele isikule kohaldatakse karistusena kõige leebemat karistuse liiki, s.o. taas rahatrahvi, siis tuleb seda teha just kohtuvälise menetleja poolt otsuses märgitud summas.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja seda õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 5 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Maakohus arvestab siinjuures nii varasema väärteo kui kriminaalkaristuse olemasolu.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusele isikule 15.07.2013 otsusega määratud rahatrahv Liiklusseaduse §224 lg.1 järgi, kuid nimetatud otsusega ei ole menetlusalusele isikule varem lisakaristust kohaldatud. Menetlusalune isik tasus rahatrahvi 22.04.2015, seega pea 2 aasta möödumisel, kuid samas on menetlusalune isik jätkanud süütegude toimepanemist. Käesolevas asjas menetluse all oleva väärteo, mis on seotud sõiduki juhtimisega alkoholijoobes, pani menetlusalune isik toime lisaks ajal, mil talle oli ka kriminaalkorras mõistetud karistus samuti sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohaga, et eeltoodu alusel ei ole vaid põhikaristuse määramine piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt.

Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses. Maakohus leiab, et sellise isiku puhul, kes juhib sõidukit juba kolmandat korda alkoholijoobes, on igati põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ja seda mitte miinimummääras. Kohtuvälise menetleja otsuses määratud lisakaristuse pikkus ei võimalda menetlusalust isikut lubada liiklusesse ja võimaldab menetlusalusel isikul teha endale selgeks/korr ata Liiklusseaduses sätestatud reeglid.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja osas jätta muutmata.

Vaidlustatava Ida Prefektuuri 22.04.2016 otsusega väärteoasjas nr.2330,16,001234 on menetlusalusel isikul KarS §66 lg.2, 3 alusel võimaldatud tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul. Sellekohase taotluse teistkordne rahuldamine ei ole seadusekohane, kuna eelnimetatud sätte alusel on rahatrahvi tasumise ajatamine võimalik maksimaalselt vaid 12-ks kuuks. Seega on rahatrahvi tasumine menetlusalusele isikule ajatatud juba maksimaalseks seadusega sätestatud ajaks.

Maakohus ei nõustu kaebuse väitega, et tegemist on menetlusaluse isiku esimese väärteoga ja varem ei ole teda Liiklusseaduse §224 järgi karistatud. Sellekohaseid andmeid on maakohus käsitlenud käesolevas kohtuotsuses eespool.

Kaebuse väiteid, mis puudutavad kohtuvälise menetleja otsuse põhjendatust, käsitles maakohus käesolevas kohtuotsuses eespool.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik