1-14-9121/331-14-9121/33 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-9121

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungisekretär

Julia Senkevitš

Kohtuasi Vangla materjalid A.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu A.S (ik XXX) viibib Vanglas

Kohtuistungi toimumise aeg, 26.08.2016.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

valvet.

sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

- asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

- pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravi ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega, välja arvatud lähisugulased; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A.S tunnistati Pärnu Maakohtu 12.02.2015.a otsusega süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt loeti

kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

liitkaristuseks kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest 1 aasta ja 17 päeva vangistust.

Liitkaristusest arvati maha Pärnu Maakohtu 09.10.2013.a. kohtuotsusega mõistetud ärakantud karistus 1 aasta 17 päeva vangistust.

A.S tunnistati ka süüdi KarS § 203 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust

ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 4 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 09.10.2013.a. kohtuotsuse ärakandmata karistusega (karistus kantud) ja lõplikuks karistuseks loeti kohtuotsuste kogumi eest 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 17.07.2015.a.

3

Karistuse kandmise algus oli 28.09.2015.a ja lõpp on 28.01.2018.a.

A.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta töötas

13.11.2015 – 08.02.2016 abitöölisena majandustöödel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.

Vangla toetab A.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega.

A.S-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav

asub vabanemisel elama oma emale kuuluvasse majja XXX. Majas elavad täisealised isikud andsid nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalus asuda tööle ettevõttes XXX OÜ- s.

A.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub oma

emale kuuluvasse majja XXX. Tööle läheb ettevõttesse XXX OÜ-s.. Alkoholiprobleemid

algasid 2012 aastal. Seni ei ole vabaduses otseselt sellega tegelenud, kuid nüüd lubab minna ravile. Käitumiskontrolli on varem kohaldatud, kuid teisel katseajal pani toime uue kuriteo. On nõus lisakohustustega ja nõus raviga.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab A.S-i

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu

ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekuga määratavate kontrollnõuete, kohustuste ja nende tähtaegade osas.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

süüdimõistetu arvamuse, leiab, et A.S-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. A.S on suutnud karistuse

kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus

arvestab ka sellega, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad A.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A.S-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab A.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes

elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat

4

eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti

kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on A.S olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse ja

elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu

hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas

aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on

nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik