3-16-1010/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

30.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1010

Haldusasi

Eesti

Buss

OÜ

kaebus

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 13.05.2016. a otsuse

nr 9916/172874

tühistamiseks

ja

Tartu

Linnavalitsuse riigihanke „Tartu linna avaliku

bussiliiniveo teenuse tellimiseks perioodil

01.07.2017–30.06.2027“ (viitenumber 172874)

hankedokumentide õigusaktidega vastavusse

viimiseks kohustamiseks nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.06.2016. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Eesti Buss OÜ määruskaebus

Määruskaebuse esitaja Eesti Buss OÜ

Hankija Tartu linn

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Linnavalitsuse 08.07.2016. a

korraldus nr 697 „Riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse

tellimine perioodiks 01.07.2017–30.06.2017“ hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine“.

2. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-16-1010.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 13.06.2016. a määrus.

4. Tagastada Eesti Buss OÜ (registrikood 10389695) poolt kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 1 280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot ja

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot Eesti Buss OÜ

arveldusarvele nr EE921010220222162224 AS-s SEB Pank.

5. Jätta menetlusosaliste kohtuvälised kulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus (hankija) avaldas 28.03.2016 riigihangete registris hanketeate

riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2017–

30.06.2027“ (viitenumber 172874) läbiviimiseks. Riigihanke objektiks ja

hankelepingu esemeks oli avalik bussiliinivedu Tartu linnas perioodil 01.07.2017–

30.06.2027.

2. Eesti Buss OÜ registreeris end 03.05.2016 e-riigihanke juurde pakkumuse tegemisest

huvitatud isikuna ning sai ligipääsu hankedokumentidele (HD). Eesti Buss OÜ esitas

04.05.2016 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse (tl 24-30p), milles

taotles hankija kohustamist viia hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega

ettenähtud nõuetega. Hankija asus vaidlustusele esitatud vastuses (tl 36-41p)

seisukohale, et laekunud vaidlustus ei ole tähtaegne ja taotles vaidlustuse läbi

vaatamata jätmist.

3. VAKO jättis 13.05.2016. a otsusega nr 99-16/172874 (tl 45-45p) Eesti Buss OÜ

vaidlustuse läbi vaatamata riigihangete seaduse (RHS) § 121 lg 1 ja § 122 lg 3 p 1

alusel ning tagastas vaidlustuse. VAKO leidis, et Eesti Buss OÜ pidi olema HD-st

teadlik tunduvalt varem kui 03.05.2016 ning seetõttu on vaidlustus esitatud tähtaega

ületades. Nimelt on Eesti Buss OÜ ainuke juhatuse liige M. Raud ka AS SEBE juhatuse

liige. AS SEBE esindaja on HD riigihangete registrist alla laadinud juba 28.03.2016. M.

Raud, olles AS SEBE juhatuse liige, juhib AS-i SEBE ja samaaegselt ka Eesti Buss OÜd.

Vaidlustaja ja AS SEBE on küll erinevad äriühingud, kuid äriühinguteni jõuab teave

füüsiliste isikute, s.o juhatuse liikmete kaudu ja füüsilised isikud ei saa ühte ja sama

teavet ühe äriühingu huvides teada, teise äriühingu huvides samaaegselt aga mitte

teada. Sõltumata sellest, kes AS SEBE nimel 28.03.2016 HD alla laadis, pidi AS SEBE

juhatuse liige M. Raud olema teadlik HD-st märkimisväärselt varem kui 03.05.2016.

Lisaks on Eesti Buss OÜ oma vaidlustuses tuginenud muu hulgas Nordic Gas Solutions

OÜ 02.05.2016. a hinnapakkumisele gaasitankla väljaehitamiseks Tartus (tl 94-101p).

Hinnapakkumise koostanud isik on kinnitanud, et tal puudub kontakt Eesti Buss OÜ-

ga. Seega tuginetakse vaidlustuses AS SEBE tegevuse tulemusel saadud

dokumentidele, mis näitab, et AS SEBE ja Eesti Buss OÜ tegutsevad ühiselt

eesmärgiga osaleda hankemenetluses koos või eraldi ning AS-il SEBE olemasolev

teave oli teada ka Eesti Buss OÜ-le.

4. Eesti Buss OÜ esitas 23.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-10p), milles

taotleb VAKO 13.05.2016. a otsuse nr 99-16/172874 tühistamist ning Tartu

Linnavalitsuse kohustamist viia riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse

tellimine perioodiks 01.07.2017–30.06.2027“ (viitenumber 172874) HD õigusaktidega

vastavusse.

Eesti Buss OÜ leiab, et RHS § 117 lg 1 ja § 121 lg 1, millele tuginedes oli vaidlustus

esitatud, ei sätesta põhimõtteliselt võimalust, et VAKO saaks omistada Eesti Buss OÜ

teadmise oma õiguste rikkumisest teise juriidilise isiku kaudu. Vaidlust ei ole faktis,

et Eesti Buss OÜ registreeris ennast hangete registris 03.05.2016. RHS-ist ei tulene,

et pakkumust esitada sooviva isiku jaoks hakkaks vaidlustuse tähtaeg kulgema

päevast, mil ka mõni teine võimalik pakkuja neist hanketingimustest teada sai, kuid

kes vaidlustust ei esitanud. Antud asjas omab tähtsust fakt, et AS SEBE registreeris

hankeregistris end juhatuse liikme Ü. Kaljuste vahendusel. Eesti Buss OÜ ainus

juhatuse liige on M. Raud. Kuigi M. Raud kuulub ka AS SEBE juhatusse, ei saa

eeldada, et Eesti Buss OÜ pidi oma õiguste riivest teada saama samal hetkel, kui

registreerijaks oli AS SEBE teine juhatuse liige. Teoreetiliselt võiks teise ühingu

juhatuse liikme tegevuse omistada Eesti Buss OÜ-le vaid juhul, kui AS SEBE nimel

oleks registreerija olnud M. Raud. Tegemist on erinevate juriidiliste isikutega, kellel

kummalgi on iseseisev majandustegevus.

Tankimistaristuga seonduv ei olnud hankemenetluse esemeks. Seega ei oma

õiguslikku tähendust, kelle poolt ja millisel eesmärgil on Nordic Gas Solutions OÜ

02.05.2016 hinnapakkumine saadud. On küll õige, et hinnapakkumine hangiti AS SEBE

initsiatiivil, kuid seda põhjusel, et AS SEBE soovis ka ise pakkumuse esitada ning pidi

seetõttu välja selgitama tankimistaristu maksumuse. Kuid see ei tähenda, et Eesti

Buss OÜ pidanuks olema varem teadlik oma õiguste rikkumisest. Hinnapakkumisel

puudub seos hankija HD-ga. Tegemist on tehnilist laadi küsimusega, millel ei ole

seost isiku õiguste rikkumisega riigihankemenetluses.

5. Hankija palus kaebusele esitatud vastuses (tl 104-106p) jätta kaebus rahuldamata.

RHS § 121 lg 1 kohaselt tuleb välja selgitada üksnes asjaolu, et millal Eesti Buss OÜ sai

tegelikult teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.

VAKO tugines konkreetsetele asjaoludele, mis kinnitavad, et Eesti Buss OÜ pidi olema HD-st

teadlik juba tunduvalt varem kui 03.05.2016. Vastustaja on ühtlasi seisukohal, et

tsiviilõiguslikud normid on ülekantavad riigihankemenetlusse ning seda kinnitab ka

kohtupraktika. Tähtaegsuse rikkumist ei muuda asjaolu, kes juhtorgani liikmetest hankealase

tegevuse sooritas, kuivõrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 1 kohaselt loetakse

juriidilise isiku organi tegevust juriidilise isiku tegevuseks. On eluliselt väheusutav, et kõik

juhatuse liikmed ei olnud niivõrd olulisest riigihankest teadlikud ega HD tingimustega

tutvunud. Eesti Buss OÜ on tuginenud vaidlustuses AS SEBE tegevuse tulemusel saadud

dokumentidele ning hankija on nõus VAKO seisukohaga, et see näitab selgelt, kuidas AS SEBE

valduses olev teave oli tegelikult teada ka Eesti Buss OÜ-le.

6. Eesti Buss OÜ esitas 09.06.2016 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse (tl 115-116),

milles palub peatada hankemenetlus kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse

jõustumiseni.

7. Halduskohus jättis 13.06.2016. a määrusega (tl 121-124) määruskaebuse esitaja

kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Halduskohus leiab, et Eesti Buss OÜ ja AS SEBE on küll erinevad äriühingud, kuid

äriühinguteni jõuab teave füüsiliste isikute, s.o juhatuse liikmete kaudu ja füüsilised

isikud ei saa ühte ja sama teavet ühe äriühingu huvides teada ja samaaegselt teise

äriühingu huvides mitte teada. Pärast AS SEBE riigihankes registreerimist ja HD-le

ligipääsu saamist, oli HD-ga seonduv teave äriühingu siseselt teada, s.o teada ka

Eesti Buss OÜ juhatuse liikmele. Antud juhul ei ole omistatud AS SEBE tegevust Eesti

Buss OÜle, vaid tegemist on füüsilisele isikule teada oleva teabega. Teabevahetusele

viitab ka asjaolu, et Eesti Buss OÜ on vaidlustuse esitamisel kasutanud AS-ilt SEBE

saadud Nordic Gas Solutions OÜ 02.05.2016 hinnapakkumist tankimistaristu

väljaehitamiseks. Hinnapakkumise küsimiseks pidi vaidlustaja olema tutvunud HD-ga,

kuna hinnapakkumine on koostatud riigihanke spetsiifikast lähtudes. Hankija ja

vaidlustuskomisjoni vastustest kohtule nähtub, et Eesti Buss OÜ ei ole riigihangete

registrist HD kordagi alla laadinud. Eesti Buss OÜ sai teada või pidi teada saama oma

õiguste rikkumisest juba 28.03.2016 ning seega oli vaidlustus vaidlustuskomisjonile

esitatud tähtaega ületades. Kuna vaidlustus laekus VAKO-le tähtaega ületades, siis

on VAKO otsus vaidlustuse läbi vaatamata jätmise kohta õiguspärane. Eelnevast

tulenevalt ei ole Eesti Buss OÜ nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset

menetlust.

Eesti Buss OÜ esitas halduskohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse. Halduskohus

jättis selle sisuliselt läbi vaatamata.

8. Eesti Buss OÜ esitas 23.06.2016 halduskohtu 13.06.2016. a määruse peale

määruskaebuse (tl 134-138p), milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 13.06.2016.

a määruse ja saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Eesti Buss OÜ ei

vaidlusta 13.06.2016. a määruses esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata

jätmist.

Eesti Buss OÜ leiab, et vaidlustus esitati VAKO-le tähtaegselt. Riigihangete seadusest ei tulene

võimalust omistada ühe juriidilise isiku teadmine teisele juriidilisele isikule. Halduskohtu

seisukoht ei arvesta Riigikohtu praktikat, mis seonduvad isiku kui õigussubjekti staatusega.

VAKO menetlus on formaalselt siiski läbitud vaatamata asjaolule, et VAKO ei teinud asjas

sisulist lahendit.

Halduskohus on kaebuse läbivaatamata jätmist põhjendanud sisuliste tsiviilõiguslike

argumentidega, mida tulnuks käsitleda sisulise lahendi tegemisel, mitte praeguses menetluse

staadiumis.

Eesti Buss OÜ arvates rikkus halduskohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet.

9. Hankija palus määruskaebusele esitatud vastuses (tl 152-155p) jätta määruskaebus

rahuldamata.

Eesti Buss OÜ ainus juhatuse liige pidi olema teadlik ASi SEBE riigihankega seotud

tegevusest juba 28.03.2016. VAKO ja halduskohus lähtusid füüsilisele isikule teada

olevas teabest, mitte aga ei tuginenud AS SEBE tegevusele. M. Raud on AS SEBE

juhatuse liige ja seega juhib seda aktsiaseltsi. Tegemist on väga suure ja olulise

hankega ja kuivõrd HD allalaadimine on otseselt seotud majandustegevusega, siis

pidi M. Raud, kes tegeles AS SEBE juhatuse liikmena vaid finantsküsimuste ja

raamatupidamise korraldamisega, olema teadlik AS SEBE tegevusest ja seega ka HD

tingimustest alates 28.03.2016. M. Raua kursisolemist hankega tõendab ka

13.03.2016 toimunud riigihanke tutvustamise infopäeval osalemine, kus ka M. Raud

osales AS SEBE esindajana.

Juriidiline isik saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Eesti Buss OÜ väitel

tutvus ta riigihangete registris HD-ga 03.05.2016. Riigihangete registrist aga nähtub,

et Eesti Buss OÜ ei ole HD kordagi alla laadinud. Samuti ei ole usutav, et Eesti Buss

OÜ suutis ühe päevaga (03.05.2016) põhjalikult tutvuda HD-ga ja koostada seejärel

mahukas vaidlus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Hankija esitas 13.07.2016 Tartu Ringkonnakohtule taotlused (tl 170-172) võtta

haldusasja materjalide juurde Tartu Linnavalitsuse 08.07.2016. a korraldus nr 697

„Riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks

01.07.2017-30.06.2027“ hankemenetluse kehtetuks tunnistamine“ (tl 176); lõpetada

menetlus haldusasjas nr 3-16-1010; mõista Eesti Buss OÜ-lt Tartu Linnavalitsuse

kasuks välja menetluskulu 3362,50 eurot.

Hankija selgitab, et esmalt peab hankija selguse ja ülevaatlikkuse huvides vajalikuks

esitada riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks

01.07.2017–30.06.2027“ vaidlustuste kronoloogia:

1) 04.05.2016 laekus VAKO-le Osaühing MRP Linna Liinid vaidlustus HD-le. VAKO jättis

13.05.2016. a otsusega vaidlustuse läbi vaatamata vaidlustustähtaja rikkumise tõttu

RHS § 122 lg 3 p 1 alusel ning see otsus on jõustunud;

2) 04.05.2016 laekus VAKO-le Eesti Buss OÜ vaidlustus HD-le. VAKO jättis vaidlustuse

13.05.2016. a otsusega läbi vaatamata vaidlustustähtaja rikkumise tõttu RHS § 122 lg

3 p 1 alusel ning selle otsuse üle toimub vaidlus praeguses haldusasjas;

3) 08.06.2016 laekus VAKO-le AS Balti Bussi Grupp vaidlustus HD-le. VAKO jättis

08.07.2016. a otsusega vaidlustuse läbi vaatamata RHS § 122 lg 3 p 5 alusel ning see

otsus on jõustunud.

Hankija tunnistas 08.07.2016. a korraldusega nr 697 riigihanke hankemenetluse

kehtetuks. Korralduse kohaselt on uue hankelepingu perioodi alguseni jäänud napilt

aasta, kuid vaidlustajatel on edasikaebamisel võimalik pakkumuste esitamise

tähtpäeva lükata edasi määramata aja võrra. Tekkinud on oht suure avaliku huviga

teenuse katkemiseks, kuna vaidluste lõppemisel jääb riigihanke lõpule viimiseks ning

edukaks tunnistatud pakkujal vajalike ettevalmistuste tegemiseks riigihanke

tingimuste kohaste vedude alustamiseks liiga vähe aega. Teenuse katkemist või

teenuse toimivuse ohtu seadmist ei ole aga võimalik lubada, kuna ühistransport on

olulise tähtsusega teenus. 30.06.2016. a otsusega nr 368 (tl 185-185p) lubas Tartu

Linnavolikogu linnavalitsusel pikendada AS-iga SEBE 05.08.2010 sõlmitud Tartu linna

bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingut kuni kahe aasta võrra. Teenuse tõrgeteta

jätkumise tagamiseks pidaski hankija läbirääkimisi AS-iga SEBE. Läbirääkimistel jõuti

kokkuleppele lepingu pikendamises senisest soodsamatel tingimustel. Kuna

samaaegselt ei ole võimalik pikendada kehtivat lepingut perioodiks 01.07.2017–

30.06.2019 ning edasi minna sama teenuse riigihankega perioodiks 01.07.2017–

30.06.2027, tuli pooleliolev hankemenetlus kehtetuks tunnistada.

Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel lõpetab kohus poolelioleva kohtumenetluse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Praegusel juhul on

tegemist HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud erandiga, st hankemenetluse ja sealhulgas

kaebusega vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine hankija poolt ei olnud

seotud kaebusega käesolevas haldusasjas. Hankemenetlus tunnistati kehtetuks, sest

vajadus ja võimalus bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks

hankemenetluse raames on ära langenud. HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud erandi

kohaldamise korral ei jää menetluskulud hankija kanda. Samas ei täpsusta säte,

kelle kanda menetluskulud sellises olukorras jäävad. Hankija hinnangul annab HKMS

§ 108 lg 4 koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 6 kohtule õigusliku aluse Eesti Buss OÜ-lt

menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtul on võimalik hinnata, milline oli kaebuse

perspektiiv ja kas vaidlusalune haldusakt tunnistati kehtetuks kaebusest

sõltumatutel põhjustel. HKMS § 108 lgs 6 sätestatut tuleb tõlgendada selliselt, et

menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmine on põhjendatud juhul kui

haldusakti kehtetuks tunnistamise on tinginud otseselt mingi muu asjaolu ega ole

seotud kaebuse esitamisega. Hankija hinnangul tuleks määruskaebuse esitajalt

menetluskulud välja mõista olukorras, kus samaaegselt esineb kaks eeldust:

- esitatud on ilmselgelt pahatahtlik või perspektiivitu kaebus. Kaebus oli ilmselgelt

perspektiivitu, mida tõendab Tartu Halduskohtu 13.06.2016. a määrus, millega

kaebus jäeti läbi vaatamata. Ühtlasi viitab Eesti Buss OÜ ja tema juhatuse liikme

tegevus vaidlustuse esitamisel pahatahtlikkusele ning nii VAKO kui ka Tartu

Halduskohus on põhjendatult pidanud sellist käitumist lubamatuks;

- hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole tingitud kaebuse esitamisest.

Hankija ei tunnistanud hankemenetlust kehtetuks kaebusest tulenevatel motiividel.

Kui hankemenetluse kehtetuks tunnistamine kaebusest sõltumatutel põhjustel

tähendaks alati menetluskulude poolte kanda jätmist, soodustaks see pahatahtlikke

ja hankemenetluse venitamise eesmärgil esitatud kaebuseid. Hankija suhtes oleks

äärmiselt ebaõiglane, kui pahatahtlike või perspektiivitute vaidlustele vastamisel

tekkinud õigusabikulu ei olekski võimalik Eesti Buss OÜ-lt hankija kasuks välja

mõista.

HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

kulud. Hankija leiab, et praegune haldusasi väljus hankija igapäevase põhitegevuse

raamidest ning kätkes endas keerukaid ja uudseid õigusküsimusi, mistõttu hankijal

kohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulu (õigusabikulu) oli vajalik ja

põhjendatud. Kaebuses esitatud kaebeõigust käsitlevad väited (nt kaebuse

tähtaegsuse kontroll RHS-i, mitte tsiviilõiguse normide alusel; riigihangete registris

isiku registreerimine ei ole tehing TsÜS-i mõttes) ei olnud sellised, millele vastamine

oleks puutumuses hankija kui haldusorgani igapäevase või tavapärase tegevusega,

ning need õiguslikud küsimused on Eesti kohtupraktikas varasemalt läbi vaidlemata

ja nende kohta puudub ka asjakohane õigusteooria. Samuti palub hankija välise

õigusabi tellimise põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvesse võtta asjaolu, et

vaidlusaluse riigihanke esemeks olev ühistransport on olulise tähtsusega avalik

teenus, mistõttu oli sellel hankevaidlusel eriline tähendus ja kaal ka mitteõiguslikel

kaalutlustel.

Hankija taotleb ringkonnakohtult ka halduskohtus kantud menetluskulude

väljamõistmist Eesti Buss OÜ-lt. Hankija ei saanud menetluskulude väljamõistmise

taotlust esimese astme kohtus sisuliselt esitada – hankija palus üksnes vastuses

kaebusele mõista Eesti Buss OÜ-lt välja menetluskulud, märkega, et menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid esitatakse menetluse käigus. Halduskohus tühistas aga

täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtpäeva, kuna jättis kaebuse

läbi vaatamata. Kuivõrd ringkonnakohtu pädevuses on lõpetada kogu haldusasja

menetlus, siis palub hankija ringkonnakohtul otsustada ka menetluskulude lõplik

jaotus. Hankija menetluskuluks on esimeses ja teises kohtuastmes esindajate kulu

3 362,50 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Õigusabi sisu on määratud arvetele lisatud

tööaruandega. Kulu kandmist tõendavad arved ja maksekorraldus (tl 173-175).

11. Eesti Buss OÜ palus taotlustele esitatud vastuses (tl 171-183) lõpetada menetlus

haldusasjas nr 3-16-1010; välja mõista Tartu Linnavalitsuselt Eesti Buss OÜ kasuks

menetluskulud 7 400 eurot; menetluse lõpetamise korral tagastada Eesti Buss OÜ-le

kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 280 eurot (tl 195).

Eesti Buss OÜ ei vaidle vastu vastustaja taotlusele võtta asja materjalide juurde

Tartu Linnavalitsuse korraldus nr 697, millega tunnistati hankemenetlus kehtetuks.

Samuti ei vaidle Eesti Buss OÜ vastu vastustaja poolt esitatud menetluse lõpetamise

taotlusele ning nõustub vastustaja seisukohaga, et hanke tühistamise tõttu on

haldusasja menetlus muutunud ainetuks. Küll aga vaidleb Eesti Buss OÜ vastu

vastustaja poolt esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlusele ja taotleb ise

menetluse lõpetamise korral oma menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

Eesti Buss OÜ nõustub, et HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamisega, aga erinevalt hankijast on

Eesti Buss OÜ seisukohal, et praegusel juhul ei ole menetluskulude kandmise osas tegemist

HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud erandiga. Hankemenetluse tühistamise ajendiks olid lõppastmes

just nimelt pakkujate poolt esitatud vaidlustused. Tartu Linnavolikogu 30.06.2016. a otsuses

nr 368, millega volikogu andis linnavalitsusele loa senise Tartu linna bussiliiniveo avaliku

teenindamise lepingu pikendamiseks, põhjendas volikogu loa andmise vajadust asjaoluga, et

vaidlustajatel on edasikaebamisel võimalik pakkumuste esitamise tähtpäeva lükata edasi

määramata aja võrra, mis tähendab, et on oht teenuse katkemiseks. Teenuse katkemist ei ole aga

võimalik lubada, kuna ühistransport on olulise tähtsusega teenus. Tartu Linnavalitsuse

08.07.2016. a korralduses nr 697, millega linnavalitsus tunnistas hankemenetluse kehtetuks,

põhjendab linnavalitsus sarnaselt volikoguga, et uue hankelepingu perioodi alguseni on jäänud

napilt üks aasta, kuid vaidlustajatel on edasikaebamisel võimalik pakkumuste esitamise

tähtpäeva lükata edasi määramata aja võrra. See tähendab, et on oht teenuse katkemiseks, kuna

vaidluste lõppemisel jääb riigihanke lõpule viimiseks ning edukaks tunnistatud pakkujal

vajalike ettevalmistuste tegemiseks riigihanke tingimuste kohaste vedude alustamiseks liiga

vähe aega. Samuti on linnavalitsuse esindajad avalikult avaldanud seisukohta, et esitatud

vaidlustuste tõttu on otsustatud hankemenetlus tunnistada kehtetuks ning et on ühtlasi

otsustatud pikendada senise vedaja lepingut kahe aasta võrra.1 Seega nähtub eeltoodud

tõenditest ja informatsioonist üheselt, et hankemenetluse tühistamise ajendiks ja aluseks olid

esitatud vaidlustused, sh Eesti Buss OÜ esitatud vaidlustus.

HKMS § 108 lg 6 kohaldamise seisukohast ei oma tegelikult tähtsust, kas peale Eesti

Buss OÜ oli hankemenetluses veel teisigi vaidlustajaid. Hankija seisukohtadest

nähtub, et ülejäänud vaidlustusmenetlused on lõppenud VAKO jõustunud lahendiga

ning neid ei ole edasi kaevatud. Praeguses haldusasjas on menetlusosalisteks Eesti

Buss OÜ ja Tartu linn ning selle haldusasja menetluskulude küsimuse saab lahendada

HKMS § 108 lg 6 alusel. See säte ei puuduta muid isikuid, kes haldusasjas

menetlusosalisteks ei ole. Isegi juhul, kui HKMS § 108 lg 6 sätestatud erand

eksisteeriks, siis puudub õiguslik alus, mis võimaldaks hankija kulud jätta Eesti Buss

OÜ kanda. Hankija poolt viidatud HKMS § 108 lg-s 4 sätestatud üldreegel, mille

kohaselt kannab määruskaebuse esitaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral,

ei ole antud juhul kohaldatav selles samas sättes sisalduva välistuse tõttu.

Asjakohane ei ole vastustaja viide kaebuse võimalikule perspektiivitusele. Kuivõrd

hankija ise tühistas hankemenetluse, siis ei ole kaebuse perspektiivide hindamine

enam vajalik. Eesti Buss OÜ osundab, et ka hankija ise rõhutab menetluskulude

vajalikkuse ja põhjendatuse kontekstis, et tegemist on tema arvates erakordselt

keerulise ja seni läbi vaidlemata õigusliku olukorraga halduskohtu- ja

hankemenetluses. Ainuüksi seetõttu ei ole põhjust arutleda kaebuse perspektiivide

üle ning ennustada menetluse tulemust. See pole ka menetluse lõpetamise taotluse

lahendamisel vajalik. HKMS § 152 lg 1 p 4 (ega ka HKMS § 108 lg 6) kohaldamine ei

sõltu sellest, milliseks peab vastaspool kaebuse perspektiive. Olukorras, kus hankija

ise tühistab hankemenetluse ja põhjustab sellega Eesti Buss OÜ-st sõltumatult

kohtumenetluse lõppemise, puudub mõistlik põhjus, miks peaks Eesti Buss OÜ lisaks

oma kantud kuludele hüvitama veel ka hankija menetluskulud. Hankija käsitlus

pahatahtlike ja hankemenetluse venitamist põhjustavate kaebuste esitamisest ei ole

selles kontekstis asjakohane. Hankija kulud saaks jätta Eesti Buss OÜ kanda üksnes

kaebusest loobumise korral, kuid Eesti Buss OÜ ei ole kaebusest loobumise avaldust

esitanud ja seda ta ka teha ei soovi.

Konkreetsel juhul ei välju kohtuasi haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest.

Riigihangete korraldamine ning osalemine nendest tõusetuda võivate vaidluste

lahendamisel on hankija igapäevatöö osaks. Eesti Buss OÜ-le teadaolevalt on Tartu

linnavalitsuse teenistuses mitmeid erinevatele valdkondadele spetsialiseerunud

juriste/spetsialiste, kelle igapäevatööks on pidev tegelemine erinevate

õigusküsimustega, sh nii riigihankeõiguslike küsimustega kui ka üldiste tsiviilõiguslike

probleemidega ja vajadusel esindamine kohtus. Haldusorganil on ka eelduslikult

märkimisväärne kogemus riigihangete korraldamisel ja läbiviimisel. Seega ei olnud

välise õigusabi kaasamine vältimatult vajalik. Eesti Buss OÜ märgib, et pakkus

hankijale võimalust kompromissiks, mis seisnenuks hanke tühistamise tõttu kaebuse

tagasivõtmises ning kokkuleppes, et kõik poolte menetluskulud jääksid poolte endi

kanda. Selline ettepanek ei olnud hankijale vastuvõetav.

Kuivõrd HKMS § 108 lg 6 sätestatud erandit ei esine, siis taotleb Eesti Buss OÜ

halduskohtumenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Eesti Buss OÜ

palub menetluse lõpetamise korral vastustajalt menetluskuluna välja mõista 7 400 eurot Eesti

Buss OÜ kasuks (tl 188-194).

1 http://tartu.postimees.ee/3754371/kindel-sebe-jatkab-tartu-linnaliinidel-veel-

kolm-aastat; http://tartu.postimees.ee/3746055/tartu-tuhistab-bussihanke-sebe-

vurab-taaralinnas-veel-vahemalt-kolm-aastat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha hankija haldusasja nr 3-16-1010

menetluse lõpetamise taotlusele (I) ja seejärel lahendab menetluskulude küsimuse

(II).

I

13. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutud haldusakt on

antud või toiming tehtud. Tartu Linnavalitsus tunnistas 08.07.2016. a korraldusega nr

697 riigihanke „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks

01.07.2017–30.06.2027“ hankemenetluse kehtetuks ja esitas ringkonnakohtule

taotluse seoses haldusakti kehtetuks tunnistamisega haldusasja nr 3-16-1010

menetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohus võtab Tartu Linnavalitsuse 08.07.2016. a

korralduse nr 697 käesoleva haldusasja materjalide juurde.

14. Ringkonnakohus leiab, et kuna Tartu Linnavalitsus tunnistas kaebuses vaidlustatud

haldusakti kehtetuks, tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Samuti on

Eesti Buss OÜ 02.08.2016 esitatud seisukohas nõustunud menetluse lõpetamisega.

15. HKMS § 155 lg 3 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab

ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seega tühistab ringkonnakohus

HKMS § 155 lg 3 alusel Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse.

II

16. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel, tagastatakse tasutud riigilõiv. Määruskaebuse esitaja on tasunud kaebuse

esitamisel riigilõivu 1 280 eurot (tl 12) ja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15

eurot (tl 140). Eesti Buss OÜ palus 02.08.2016 esitatud taotluses tagastada riigilõiv.

Kuigi Eesti Buss OÜ ei taotlenud riigilõivu tagastamist määruskaebuselt, tuleb see

vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastada. Seega tagastab ringkonnakohus

HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebuselt tasutud riigilõivu summas 1 280 (üks tuhat

kakssada kaheksakümmend) eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

summas 15 (viisteist) eurot Eesti Buss OÜ arvelduskontole nr EE921010220222162224.

17. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste kohtuvälised kulud tuleb jätta

menetlusosaliste enda kanda. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud

kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas

paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus

lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti

andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Hankija leiab,

et praegusel juhul on tegemist HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud erandiga, st

hankemenetluse ja sealhulgas kaebusega vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine hankija poolt ei olnud seotud kaebusega käesolevas haldusasjas.

Hankija hinnangul annab HKMS § 108 lg 4 koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 6 kohtule

õigusliku aluse Eesti Buss OÜ-lt menetluskulude väljamõistmiseks. Eesti Buss OÜ

leiab seevastu, et hankemenetluse tühistamise ajendiks olid lõppastmes just nimelt

pakkujate poolt esitatud vaidlustused. Ringkonnakohus jätab lahtiseks, kas hankija

poolt HD kehtetuks tunnistamine juhtumil, kui vaidlustuse tõttu ei pruugi jõuda

enam hanget läbi viia, on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud

kaebuse esitamisest või mitte, sest alus vastaspoolelt kohtuväliste kulude

väljamõistmiseks puudub muudel alustel. Määruskaebuse esitaja kohtuväliste kulude

hüvitamise osas võtab ringkonnakohus arvesse esitatud kaebuse perspektiivitust.

Selles osas nõustub ringkonnakohus vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lgle 2 Tartu

Halduskohtu 13.06.2016. a määruse p-s 8 esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata. Kuna kaebus oli mittelubatav, siis puudub alus määruskaebuse esitaja

menetluskulude hüvitamiseks hankija poolt. Hankija kulude hüvitamine

määruskaebuse esitaja poolt oleks aga äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab Tartu linn heita Eesti Buss OÜ

juhatuse liikme tegevusele vaidlustuse esitamisel ette pahatahtlikkust, kuid sõlmida

samal ajal lepingu pikenduse AS-iga SEBE, mille juhatuse liige on seesama isik. Kui

üks isik ei saa ühte ja sama asja ühel ja samal ajal teada ja mitte teada, siis kuidas

saab üks ja sama isik olla ühel ja samal ajal paha- ja heatahtlik. Hankija käitumine

on vastuoluline. Samuti oleks vastustaja hanke väljakuulutamisel pidanud arvestama

võimalusega, et see võidakse vaidlustada, ning selle tõttu võib edukaks tunnistatud

pakkujal vajalike ettevalmistuste tegemiseks riigihanke tingimuste kohaste vedude

alustamiseks jääda liiga vähe aega. Kuna hankija seda ei teinud ja alustas uue

hankega sedavõrd hilja, siis puudub alus tema kohtuväliste kulude väljamõistmiseks

kaebajalt.

18. Eelnevast tulenevalt jäävad menetlusosaliste kohtuvälised kulud

menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud

digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud

digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud

digitaalselt/

Madis Ernits