Legislator Case Law & Legislation
1-12-10617/29 AI generated

1-12-10617/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-12-10617/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(4)

Legislator headnote

AI generated

1-12-10617/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(4)

Keywords

AI generated
refusal of electronic monitoring recidivism risk assessment prior criminal conviction fitness to stand trial extensive criminal record repeated driving under influence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-10617 Kohtunik Sekretär Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo, Ingrid Koddo Ave Arnim (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.T tingimisi enne ´i

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 01.09.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Kaitsja Z.T, isikukood: XXX, xxx Eve Jundas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega Z.T vabastamata.

Rahuldada kaitsja, advokaat Eve Jundas taotlus Z.T´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 248,64 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 152,64 (sõidukulud) riigi kanda.

Välja mõista Z.T 96 eurot kaitsjatasu osutatud ´ilt kriminaalmenetluse kulud õigusabi eest.

Z.T summas 96 eurot ´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700061062 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

2(4) Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

Z.T´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

Z.T on

Maakohtu 05.11.2015 kohtuotsusega Kar 422 süüdi tunnistatud Pärnu S §

lg 1 424 329 4 lg 1 alusel ; § ; § järgi ja karistatud KarS § 6 , § 65 lg 2, KrMS § 238 lg 2 vangistusega 2 aastat . 11 kuud 28 päeva

Pärnu Maakohtu 22.02.2016 määrusega asendati Z.T ´ile Pärnu Maakohtu

11.12.2012 otsusega karistuseks mõistetud täitmata rahaline karistus 360,80 eurot s.o. 112

miinimumpäevamäära, vangistusega 37 päeva. Kohtumäärus pääratakse täitmisele pärast Pärnu Maakohtu 04.11.2015 otsusega mõistetud vangistusest vabanemist. Karistuse kandmise algus . 17.07.2015 21.08.2018 ja lõpp

Z.T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 17 ).

Kinnipidamisasutusest Z.T

kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama

ema juurde aadressile xxx. Isikul on xxx eriala. Isik on enamasti töötanud ametlikult, on

teinud ka juhutöid Enne vangistust töötas garanteeritud töökoht. . xxx. Vabanedes puudub Tasumata nõudeid on tugivõrgustiku möödutavad ema ja 3467 eurot. Tema elukaaslane.

Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. On mõjutatatav sõprade poolt, eriti alkoholijoobes, ei suuda öelda ei. tarvitamise tõttu on kaotanud

koholi Al töökoha, kuriteo pani toime alkoholijoobes. Soovib vabaduses teha alkoholi vastase süsti. Isik

on töövõimetu kriminaalhooldajaga tegi koostööd, kuid on pannud toime 40%. kriminaalhoolduse ajal uue kuriteo. Süstemaatiline auto joobes juhtimine viitab ükskõiksusele nii enda kui kaasinimeste suhtes. On kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset vangistust

kannab 2. korda. Süüteod on samalaadsed, kuid tagajärjed on muutunud ohtlikumaks.

Soodusteguriks on alkoholisõltuvus ja impulsiivsus, samuti puudulik probleemide lahendamise oskus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 53%.

Vangla toetab Z.T ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile

xxx, kus elab tema ema. Elamu kuulub vennale. Tegu on 2-toalise eramuga, mis vastab

elektroonilise valveseadme paigaldamise ele. Ema ja vend nõuet on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval puudub vabanemisel . Ema garanteeritud töökoht

on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Vabanedes on ´il võimalik Z.T saada töövõimetuspensioni. oolduse järelevalve all pani toime uue Kriminaalh d kuriteod ning rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi.

3(4)

Z.T taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on s e vabastamisega . nõu isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsa arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et Z.T tuleb elektroonilise prokuröri jätta

valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. ohus võtab K taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 9 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on 1. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, puudub. töökoht

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna

ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetu elama asub ema juurde aadressile xxx Ema ja

vend ands id nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks

nimetatud aadressile. puudub Ennetähtaegse vabanemise korral isikul garanteeritud töökoht,

kud tal on võimalik saada töövõi . Isiku lähivõrgustik koosneb metuspensionit emast ja

elukaaslasest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid ning tõsised probleemid alkoholi tarvitamisega.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 9 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise

risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu

ühiskonnas kehtestatud reegleid. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu

4(4)

eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel 21.08.2018 peaaegu 2 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu

oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud

vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

Z.T temale Maakohtu 05.11.2015 Pärnu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko