Legislator Case Law & Legislation
1-15-160/26 AI generated

1-15-160/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-15-160/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(4)

Legislator headnote

AI generated

1-15-160/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(4)

Keywords

AI generated
risk of reoffending rehabilitation risk extensive criminal record criminal rehabilitation borderline personality disorder proof of persecution risk
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

01. september 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-15-160 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko

Ingrid Koddo,

Marina Davõdovitš Ave Arnim (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne U. i R -

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 01.09.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

U XXX .R , isikukood: , kannab karistust Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega U.R vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .R-i U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

U.R on Viru Maakohtu 26.02.2015 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 121 ja

§ järgi KarS § 64 lg 1, § 65 lg 200 lg 2 p 4,7 ja karistatud

1 alusel vangistusega 4 aastat.

Karistuse kandmise algus . 14.07.2014 ja 14.07.2018 lõpp

2(4)

U.R andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise valve kohaldamisega (lk 20 ).

Kinnipidamisasutusest ,

.R

et U kohta koostatud iseloomustusest nähtub

süüdimõistetul on 19 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa juurde aadressile xxx. Korter vastab elektronilise valve tingimustele. Korteris

elab ka abikaasa laps. Isikul haridus, vanglas omandas keevitaja kutse, riigikeelt valdab põhi

B1 tasemel. Agressiooni asendamise treening. Vangistuses On läbinud sotsiaalprogrammi

keeldub misest. Korduvalt on sooritanud kuritegusid

tööta rahalise kasu saamise eesmärgil.

Tasumata rahalisi 6573 eurot. Vabanemisel on garanteeritud xxx xxx. nõuded töökoht

Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ning nende uued abikaasad, tema abikaasa, õde ja

poolõde. On olemas alaealine laps esimesest abielust. Suhtlusringi kuuluvad kriminaalse

mõtteviisiga isikud i hooli oma tegude tagajärgedest. Kriminaalse . Riskiv, hoolimatu elustiil, e

taustaga isikutega suhtlemine võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Alkoholi

tarvitamisega probleeme pole. On tarvi nud narkootikume. On kriminaalkorras karistatud 8 ta korda, vangistuses viibib 3. korda. Kriminaalhooldusel rikkus kohustust ning karistus pöörati

täitmisele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on ja uue vägivaldse 53% kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%.

Vangla ei toeta .R-i U ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama abikaasa

juurde aadressile xxx. Tegu on 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme

paigaldamis ele. Abikaasa e nõu on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. et

Kinnipeetaval on vabanemisel kaupluses xxx. Isik on varem olnud 3 garanteeritud töökoht

korda kriminaalhooldusel. On vabanenud ka tingimisi enne tähtaega, kuid ta rikkus kohtu määratud kohustusi ja talle esitati kahtlustus katseajal uue kuriteo toimepanemises.

U.R taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokurör

e vabastamisega . pole nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsja arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu

ja arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et .R elektroonilise U prokuröri tuleb jätta

valve koh usest vabastamata. Kohtu hinnangul on aldamisega tingimisi enne tähtaega vangist

süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega

4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbiv sel arvesse kõik süüdlase tema käitumise aatami isikut iseloomustavad andmed - nii

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 8 korda kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on 19. Vabanemis

el on tal olemas nii elukoht kui ka töökoht. Lähedaste toetus olemas.

3(4)

Kohus peab positiivseks asjaolu, et .R

on vangistuses osalenud U sotsiaalprogrammis.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna

isikul on 19 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toime

panemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Korteri

omanikuks on tema abikaasa ning ta andi sumiseks ja elektroonilise s nõusoleku isiku a valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule

garanteeritud töökoht . Isiku lähivõrgustik koosneb kaupluses xxx vanematest ja nende

abikaasadest, tema abikaasast . Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on ja õdedest

toetav läh võrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu ja töökoht, mida tuleb arvestada kui i - asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kurite röövimise ja o asjaolusid (isik pani toime

kehalise väärkohtlemise tema käitumist vanglas ), (distsiplinaarrikkumised), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve

alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu

puhul, kes on 8

korda karistatud ning kellel on 19 kehtivat distsiplinaarkaristust ja kes kannab karistust esimese asme kuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas

kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalse

taustaga suhtlema hakata ning mida kohus arvestab isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu

eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo

toimepanemise riski. Kohtul puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides

seadusekuulekalt käituda. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et

süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 14.07.2018

1 aasta ja 10 kuu, mis

on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et

karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime,

mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on

järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest,

omandada haridus ja riigikeele oskus, osaleda sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

4(4)

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (lähedaste toetus, kindel tööja elukoht)

küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära

kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid

toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Nii on ühiskonna kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses

viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

U.R-i temale Viru Maakohtu 26.02.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko