1-15-9993/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-15-9993

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9993 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Tanel Reimetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu TANEL REIMETS, isikukood 37505150272, Eesti Vabariigi kodanik, iharidus, elukoht puudub põh

Karistuse kandmise algus 31.08.2015 26.12.2016 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. TANEL REIMETS

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

al

ates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.07.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava Tanel Reimetsa id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Tanel Reimets kannab Harju Maakohtu 08.12.2015 kohtuotsusega nr 1-15-9993 käesoleval ajal mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust üh

e kolmandiku

võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust 02.10.2013 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse .a

ärakandmata osa 5 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti kinnipidamise aeg 04.03.2015-05.03.2015 ja 29.07.2015-

2 30.08.2015, s.o kokku 1 kuu ja 4 päeva, karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 31.08.2015, millest alates kuulus kandmisele vangistus 1 aasta 3

kuud ja 26 päeva.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. varguse eest. Varasemalt on teda neljal korral karistatud Käesolevat karistust kannab isik vägivalla sik paneb jätkuv kuritegude eest. I alt toime vargusi, et saada majanduslikku kasu ning

rahu

ldada sõltuvusprobleemi. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava 15.02.2016. Talle määrati järgnevad taasühiskonnastavad tegevused, milles kinnipeetav keeldus osalemast: 26.02.2016 pakuti isikule osaleda vestlustes seoses suhete ja elustiili ning vägivaldse

käitumisega, 06.04.2016 toimus temaga vestlus seoses määratud sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening, kuid isik ei soovinud programmis osaleda, väites, et tal ei ole probleeme seoses alkoholi kuritarvitamisega.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ning kanda jääb 1 aasta tal veel enam kui 3 kuud vangistust.

Kinnipeetaval on 4 kehtiv distsiplinaarkaristust. at

Varasema käitumiskontrolli toimiku andmetel on kinnipeetav ööbinud erinevate sõprade juures

või autos. Isik soovib elama asuda xxxx, elukaaslase M P juurde. Korteriomanikuks on

elu Reimetsa vabanemisega antud aadressile. kaaslase ema, kes ei ole nõus Tanel Vabanemisjärgne elu on võimalik pöörduda , kodutute ööm koht isikul puudub, kuid tal xxxx ajja.

Isiku sõnul leiab ta endale ole nõus elukoha, selles probleemi ei ole. Kinnipeetav p

Justiitsministeeriumi poolt pakutavate majutusteenustega. I xxxx sik omandas põhihariduse .

Edasiõppimist ei planeerinud, oskused omandas töö käigus, pidades

oluliseks raha teenimise võimalusi. Kinnipeetav keeldus vestlusest, mistõttu ei ole teada tema vangistuse eelsest tööst ja

majanduslikust toimetulekust ning vabanemisel garanteeritud tööst, kuid varasema

riskihindamise kohaselt ei ole isik mitte kunagi ametlikult töötanud. n teinud töid Ta o

mitteametlikult üldehitaj töötanud sõbra autojuhina, ana erinevatel ehitusobjektidel, samuti on

varustanud ehitusobjekte materjalidega. Isik on korduvalt pannud toime varguseid, et saadud kauba müügist end üleval pidada. Seisuga raha andmetel võlgnevusi summas 16.06.2016 on K- 1824,21 eurot. TÄITISe 16.06.2016 andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid 7708,80 eurot. Kui isik jätkab oma senist elustiili ning ei leia endale tööd ei ole välistatud uue ohtliku kuriteo , toimepanemine. Vanglas ei soovi kinnipeetav töötada majandustööl, on nõus töötama tööstuses.

Vabanemisel puudub isikul töökoht ja igasugune sissetulek. Isik ei oska majanduslikult toime tulla.

Varasemast riskihindamisest tuleneb, et lähedased on ema H R ja poeg A R (alaealine). Isa on

surnud. Elukaaslane M P on kriminaalkorras karistatud. Isiku endine elukaaslane oli M P (kriminaalkorras karistatud),

xxxx) kasvatab ja on eestkostjaks ema H nende ühist last A (sünd.

R. Pereväline suhtlusring on valdavalt kriminaalse taustaga, mis on isikut kujunemisperioodil

tugevalt mõjutanud. Isik on süstemaatiline õigusrikkuja. Teda on korduvalt karistatud

liiklusseaduse alusel. Juhul, kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, ei ole

välistatud, et ta paneb toime uue ohtliku kuriteo. Varasemast riskihindamisest tuleneb, et ta tarvitas alkoholi 2- , probleemiks seda ei pea. 2006. aastal on teda 3 pudelit nädalalõppudel

väärteokorras karistatud kahel korral joobes juhtimise eest. Varasemad vägivalla kuriteod on

pandud toime alkoholijoobes. Kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ei ole välistatud, et ta võib , panna toime uue ohtliku kuriteo. Kinnipeetav tarvitas viimati fentanüüli (süstis) 2 aastat tagasi.

Varasemalt on ta tarvitanud opiaate. Eelmise riskihindamise kanepit ning muid sünteetilisi

kohaselt on isik oma sõnul endine tarvitaja: ebaregulaarselt tarvitanud kanepit ja selle alusel

3 valmistatud teisi aineid, samuti fentanüüli. nnast sõltlaseks ei pea, kuid on süütegusid toime Isik e

pannud narkojoobes. 2008. aastal on teda kahel korral karistatud NPALS alusel. Varasemast riskihindamisest tuleneb, et ta tarvitas 2-3 korda nädalas fentanüüli enesetunde parandamiseks. Viru Vangla andmetel on isikul Kinnipeetavat on karistatud narkootilise diagnoositud sõltuvus.

või psühhotroopse aine suure koguses ebaseadusliku omandamise eest. Isik ei tunnista probleeme seoses narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav om nenud kriminaalset ab väljakuju

mõtteviisi. Ta on varasemalt eesmärkide saavutamiseks kasutanud vägivalda. Probleeme isik tunnistab, kuid ei hinda neid alati objektiivselt, kasutades probleemide lahendamiseks valdavalt ebaseaduslikke meeto isik oma kogemuse pinnalt, oma deid. Teiste inimeste seisukohti mõistab tegevustes arvestab neid tagajärgi, mis mõjutavad teda ennast. Pikaajalised eesmärgid puuduvad.

Juhul, kui isik ei muuda oma mõtlemist ei ole välistatud uue ohtliku kuriteo toimepanem , ine.

Varasema riskihindamise kohaselt pigem

isik õigustab oma kriminaalset käitumist, võrdleb

varastamist tööga. Ametnike suhtes on umbusklik, distantsi hoidev. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ühiskonnas kehtivaid norme ei mõista, ei näe vajadust käitumise ja

eluviisi muutmiseks. Korduv karistatus viitab kriminaalsele väljakujunenud käitumismustrile. Vangla hinnangul on kinnipeetava puhul tegemist subkultuuri toetajaga, kes ei ole nõus töötama majandustööl, valides panemise tõenäosus järgmise 2 aasta kambrikaaslaseid. Uue kuriteo toime

jooksul on 80

jooksul on 63%. %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja Tulenevalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla Tanel Reimets Juhul, kui a ennetähtaegset vabanemist.

kohus peab otstarbekaks Tanel Reimetsa tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb Viru Vangla

e

Tanel ttepaneku määrata Tanel Reimetsale katseaeg ja käitumiskontroll kuni 26.12.2016. Reimets banemise korral teeb vangla ettepaneku katseajaks KarS a ennetähtaegse va määrata talle § 75 lg 2 p 2,21,4

,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, innipeetava lähivõrgustik et k ku kuulub ema

H R , kuid omavahelisi suhteid . Lisaks on lähedaste hulgas kinnipeetava vanaema ja vend T kinnipeetava elukaaslane M. P ei osanud kommenteerida ega osanud ka nende kontakte anda. Isa K R on surnud. Rahvastiku Tanel Reimetsal poeg A R, keda pidavat kasvatama registri järgi on

kinnipeetava ema. M. P pidavat suhtlema kinnipeetavaga telefoni teel vastavalt võimalusele.

Kinnipeetava elukaaslane iseloomustas Tanel Reimetsa kui kinnist inimest, kellel sõpru ei pidavat palju olema ja nende tausta ei osanud kinnipeetava elukaaslane kirjeldada. Peale vanglast vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda xxxx, elukaaslase M P juurde, kellega lepiti kokku

kodukülastuse aeg, kuid kokkulepitud ajal 24.05.2016 M. P kodus ei olnud. Hilisemast

telefonivestlusest M. P selgus, et korterioman Reimetsa ik on ta ema, kes ei ole nõus Tanel

vabanemisega antud aadressile ja seetõttu ei leidnud ta ka võimalust kokkulepitud ajal kodus olla. Lisaks pidavat olema xxxx

is, et korteriomanik saadab digitaalselt korter müügis. M. P väit

allkirjastatud dokumendi ametniku e-mailile hiljemalt 25.05.2016, et ei ole nõus kinnipeetava

majutamisega, kuid 26.05.2016 seda veel ametnikule saadetud ei olnud. Vabanemisjärgne

elukoht hetkel puudub, kinnipeetaval on xxxx

võimalik pöörduda , kodutute öömajja.

Vabanemisjärgne töökoht ja ametlik sissetulek teadaolevalt isikul puudub. Tanel Reimetsa

elukaaslane M. P peetava kuriteokaaslane. M. P on ühtlasi ka kinni sõnul on varasemalt olnud kinnipeetaval probleeme narkootikumidega, mille eest on ta ka Juhul, kui kohus süüdi mõistetud.

peab võimalikuks Tanel Reimet tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis o sa leks otstarbekas

määrata talle katseaeg ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 26.12.2016 teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,2 , kohustades 1,4,7 sätestatud kohustusi.

Tanel Reimets kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elukoha ta leiab. Kui kohe üürikorterit ei leia, tuleb vähemalt esialgu minna kodutute varjupaika.

4

Ta usub, et leiab vabanedes ka töökoha. E ad ei suhtle enam üldse. Ta on lukaaslasega n

otsustanud välja minnes täiesti kaineks jääda, mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.

Suitsetamise on ta ka maha jätnud. Plaan on täiesti karskelt elama hakata. Juhul kui kohus otsustab ta vabastada, siis on positiivne, kui tal on käitumiskontroll peal. See motiveerib tegema õigeid otsuseid ja on kontaktisik, kellelt nõu küsida ja kes aitab asju ajada.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et Tanel Reimetsa tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise nimetatud kinnipeetava küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kohta Viru Vangla poolt 16.06.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla T. Reimetsa ennetähtaegset vangistusest vabastamist. T. Reimetsa varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav

on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ning reaalselt kannab karistust kuuendat korda, seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Eeltoodu räägib sellest, et ta ei ole enda

jaoks karistustest järeldusi teinud ega suutnud näidata, et ta on võimeline käituma

seaduskuulekalt. T. Reimets on näidanud oma varasema käitumisega, et Harju Maakohtu

02.10. tus ja vangistuse osa tingimisi kohaldamata 2013 kohtuotsusega mõistetud šokivangis

jätmine (KarS § 74 lg 1 korras) ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine

ja

kriminaalhooldus e uute kuritegude i ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt toimepanemise, pannes katseajal toime uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Siinkohal peab

märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt

vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue

tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei

võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt

tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel

juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel

juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele

kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus

kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest

ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema

vabastami

se korral ühiskonna heaolu ohustatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et T.

Reimetsal puudub vabaduses kindel elukoht. Kodutute öömajas elamine ei soodustaks

kriminaalhoolduse läbimist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja

KarS

Kuna kriminaalhoolduse ja § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused.

käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise

elukoha puudumine süüdimõistetul raskendaks käitumiskontrolli. Lisaks on kindla elukohaga

seotud veel ko 1 p 3, 4, 5). Enne vangistust oli T. Reimetsal lm kontrollnõuet (KarS § 75 lg probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootiliste ainete tarbimisega

(diagnoositud sõltuvus),

mida võib pidada uue kurite Väärib märkimist, et eelmainitud o toimepanemise riskifaktoriks. iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue korduva kuriteo ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aa kõrge risk. Ei sta jooksul vastavalt 80% ja 63%, mis on

saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on T. Reimets kõrgohtlik

avalikkusele

(risk ühiskonnas). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna

ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

5

Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur

Tanel Reimetsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõi tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt stetu, esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Tanel Reimets ei kuulu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset

vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse

suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isikule on varasemalt

antud võimalus oma karistust vabaduses kanda, kuid tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki ning isik pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isiku käitumiskontrollile allutamine ning talle erinevate lisakohustuste määramine on

piisavalt mõjus vahend, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist Tanel Reimetsa poolt.

Riigikohtu krimina -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest alkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui

kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda

õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Samuti ei ole

kinnipeetav näidanud vangistuses üles tõsist tahet muutuda, sest ta on keeldunud talle

individuaalse täitmiskava raames pakutud taasühiskonnastavates tegevustes osalemisest.

Vabaduses puuduvad isikul eluja töökoht, mis raskendavad tema toimetulekut

vabanemisjärgselt. Kuna käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis

vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1

sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p

3,4,5). Kinnipeetaval on hulgaliselt tasumata nõudeid ning kuivõrd ta on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamiseks, puudub kohtul kindlus, et isik ei

asu vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel taas kuritegelikule teele. Kinnipeetaval on varasemalt diagnoositud narkosõltuvus ning tal on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega,

mis on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus

ki a jooksul on vangla hinnangul 80% ning nnipeetava poolt järgmise 2 aast vägivaldse kuriteo toimepanemise

t riskidega. tõenäosus sama aja jooksul on 63%, millis e näol on tegemist kõrgete

Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist. Lisaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Tanel Reimetsa puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik