2-16-7994/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2016.a kell 15.30, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-7994

Tsiviilasi

Aktsiaselts

XXXX

avaldus

XXXX

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja: Aktsiaselts XXXX(registrikood XXXX, asukoht

XXXX)

Võlausaldaja lepinguline esindaja: Riho XXXX (e-post

riho@lepitaja.ee)

Võlgnik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Võlgniku

lepinguline

esindaja:

Maris

Merilo

(e-post

maris@cavere.ee)

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (osaühing Fontala,

Ristiku 10, Tallinn, telefon 6 552 302, 50 13 340, e-post

lembit@fontala.ee)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Kohtuistungi toimumise aeg

22. august 2016. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts XXXXavaldus XXXXpankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) pankrot 31. augustil

2016.a kell 15.30.

3. Nimetada XXXXpankrotihalduriks Lembit Ülper (osaühing Fontala, Ristiku 10,

Tallinn 10612, telefon 5013 340, e-post lembit@fontala.ee).

4. Määrata XXXXvõlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19. september 2016.a

algusega kell 10.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Keelata Marko Maidol ilma pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

7. Saata määruse ärakiri pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata XXXXajutise halduri Lembit Ülperi töötasuks 1105 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 364,65 eurot ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 80

eurot, kõik kokku 1549,65 eurot (sh sotsiaalmaks).

10. Menetluskulud jätta XXXXkanda.

11. Ajutise halduri tasu summas 1469,65 eurot (sh sotsiaalmaks) ja vajalike kulutuste

hüvitis 30,35 euro ulatuses välja mõista 15.06.2016 tasutud ajutise halduri tasu

ettemaksu arvelt ja kanda see Lembit Ülperi arvelduskontole .

12. Välja mõista ajutise halduri vajalike kulutuste hüvitis 49,65 euro ulatuses

pankrotivara arvelt ja kanda see Lembit Ülperi arvelduskontole .

13. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Aktsiaselts XXXX esitas 20.05.2016 avalduse XXXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 93 791,06 eurot. Võlausaldaja esitas

03.05.2016 võlgnikule pankrotihoiatuse. Selleks ajaks olid võlgniku vastu suunatud nõuded

enam kui 30 päeva sissenõutavad. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata.

15.06.2016.a. toimunud korraldaval kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja nõude juurde.

Võlgnik korraldavale kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikke vastuväiteid panrotiavaldusele

esitanud ei ole. Kohus andis võlausaldajale aega kuni 17.06.2016 tasuda pankrotimenetluse

kulude katteks ettemaks 1500 eurot. Võlausaldaja tasus nõutud summa 15.06.2016. Kohus

nimetas 17.06.2016 ajutiseks halduriks Lembit Ülperi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Lembit Ülper esitas 18.08.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi 600 752,74 euro ulatuses ning vara

arvestuslikult 707,35 euro väärtuses. Haldur on tuvastanud, et võlgnik on juhatuse liige ja

osanik XXXX OÜ-s, kuid sellel äriühingul puudub majandustegevus ja vara ning võlgnik

juhtorganis olemise eest tasu ei saa. Aruande kohaselt puudub võlgnikul antud hetkel töö ja

sissetulek ning võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri arvates

muutus võlgnik maksejõuetuks ajast, mil augustis 2013.a. võõrandati täitemenetluse korras

tema kinnisvara asukohaga XXXX, katastritunnus XXXX, kinnistu reg.osa nr. XXXX. Ajutine

haldur märgib, et võlgniku seni täitmata kohustused on tulnud erinevatest tsiviiltehingutest

eesmärgiga kindlustada ettevõtlustegevust, milleks oligi tarvis kaasata täiendavaid ressursse.

Kuna käesoleval juhul ei ole ajutine haldur tema valduses olevate dokumentide baasil

tuvastanud võlgniku poolt oma võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat

käitumist ja/või enda maksejõuetuse tekitamiseks, ei pea ajutine haldur võlgniku

pankrotisituatsiooni tekkimist esialgu võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks ja süüks. Ajutine

haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses.

Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud, kuid

täpsustab, et täiendavat analüüsi vajab võlgnikule kuulunud paadiveoki võõrandamine. Ajutine

haldur on arvamuses kajastanud võlgniku vastuväiteid pankrotiavaldusele ning ajutine haldur

on arvamusel, et võlgnikule pole pankrotihoiatust kätte toimetatud ning võlausaldaja nõue pole

selge.

Ajutine

haldur

on

vaatamata

eeltoodule

asunud

seisukohale,

et

esinevad

pankrotimenetluse raugemise alused, kui pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei tasu

ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat.

Kuna võlgniku varas ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on

ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks

selleks ettenähtud arvelduskontole 4000 eurot. Kui nimetatud summat ei tasuta, siis on alus

lõpetada pankrotimenetlus raugemisega.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning vastuväiteid ajutise halduri

aruandele ega tasu arvestusele ei esitanud välja arvatud selles osas, mis puudutasid

pankrotihoiatuse kättetoimetamist ja võlausaldaja nõude selgust. Võlgnik vastuväiteid ajutise

halduri aruandele ega tasu arvestusele ei esitanud. Võlgnik ei esitanud tähtaegselt vastuväiteid

ka pankrotiavaldusele. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde.

Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata XXXXpankrotihaldurina.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXXpankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Lembit Ülperi,

kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine

pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on

kohustusi 600 752,74 euro ulatuses ning vara, millele saaks sissenõuet pöörata, sellise

kohustuse täitmiseks puudub. Võlgniku vara arvestuslikuks suuruseks on 707,35 eurot, millest

303,47 on rahalised vahendid ning ülejäänu väärtpaberite kujul olev vara. Kohus nõustub, et

võlgniku osalus ettevõttes XXXX OÜ-s (registrikood XXXX) ei ole käsitletav likviidse varana,

sest ettevõte on asutatud ilma sissemakseta ning tegemist pole aktiivset majandustegevust

teostava ettevõttega. Võlgnikul puudub teadaolev sissetulek. Kohus on 22.08.2016

kohtuistungil selgitanud, et võlgnik pole tähtaegselt esitanud vastuväited pankrotiavaldusele.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama

sätte lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline.

PankrS § 29 lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1

või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul puudub vara pankrotimenetluse

kulude katmiseks ning seetõttu esineb alus pankroti väljakuulutamiseks siis, kui võlgnik,

võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt

määratava summa.

Kohus tegi 22.08.2016 määrusega XXXXpankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda selleks ettenähtud kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 4000 eurot

hiljemalt 26.08.2016. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Võlausaldaja tasus vastava summa 24.08.2016. Eeltoodust tulenevalt esineb alus

pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus kuulutab XXXXpankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem

hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 39 lg 1 järgi edastab kohus käesoleva määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

asjakohase märkuse tegemiseks.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust või ei täida vande andmise kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast.

Ajutine haldur on 18.08.2016 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 17 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 65 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1105 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 364,65 eurot ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 80 eurot, kõik kokku 1549,65

eurot (sh sotsiaalmaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulud on

mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega.

Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub hüvitada tasu ja kulutused 15.06.2016 võlausaldaja poolt tasutud

pankrotimenetluse kulude ettemaksu arvelt Lembit Ülperi arvelduskontole .

Kohus märgib, et 15.06.2016 tasutud ettemaks on 1500 eurot, aga ajutise halduri tasu koos

vajalike kulutuste hüvitisega on 1549,65 eurot. Sellest tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri

tasu 1105 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 364,65 eurot ja vajalike kulutuste hüvitise 30,35

euro ulatuses välja 15.06.2016 tasutud ettemaksu arvelt. Ajutise halduri vajalike kulutuste

hüvitise 49,65 euro ulatuses mõistab kohus välja pankrotivara arvelt. Kohus määrab, et

vastavad summad tuleb tasuda Lembit Ülperi arvelduskontole .

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik