Legislator Case Law & Legislation
3-15-965/52 AI generated

3-15-965/52 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-965/52
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja esitas 13.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Koos Tartu Halduskohus jättis 26.05.2015. a määrusega kaebuse selles esinenud puuduste

Legislator headnote

AI generated

3-15-965/52 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Koos Tartu Halduskohus jättis 26.05.2015. a määrusega kaebuse selles esinenud puuduste

Keywords

AI generated
assistance to Ukraine reimbursement of costs disability-related expenses case of extreme hardship Albanian asylum request health coverage for cataract
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

31.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-965

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.05.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.05.2016. a määrus

muutmata.

2. Jätta kaebaja määruskaebusest koopia väljastamise taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 13.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Koos

kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse

esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 26.05.2015. a määrusega kaebuse selles esinenud puuduste

kõrvaldamiseks käiguta.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtusse 03.06.2015 puuduste kõrvaldamise avalduse.

4. Tartu Halduskohus tagastas 11.11.2015. a määrusega kaebaja kaebuses osas, milles ta

nõudis kaebuses toodud asjaoludel vanglalt hüvitist seonduvalt tema au solvamise ja tervise

kahjustamisega, jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks kaebuse esitamisel ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja.

5. Kaebaja esitas 01.12.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse peale.

Koos määruskaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

määruskaebuse esitamisel.

6. Tartu Halduskohus jättis 08.01.2016. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse

resolutsiooni p 1 peale, jättis Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale

esitatud määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, võttis

Tartu Halduskohtu 11.11.2015. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse

menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 03.02.2016. a määrusega kaebaja määruskaebuse

rahuldamata.

8. Tartu Halduskohus tagastas 17.02.2016. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 11.11.2015. a määruse resolutsiooni p-le 1.

9. Riigikohtu halduskolleegium jättis 25.04.2016. a määrusega kaebaja määruskaebuse

menetlusse võtmata.

10. Tartu Halduskohus jättis 11.05.2016. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale

riigilõivu 210 euro tasumiseks tähtaja.

11. Kaebaja esitas 16. 05.2016 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus end vabastada

riigilõivu tasumisest.

12. Tartu Halduskohus 24.05.2016. a määrusega jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata ning tagastas kaebaja kaebuse. Tartu

Halduskohtu 11.11.2015. a määrus kaebajale menetlusabi andmata jätmise kohta jõustus

HKMS § 179 lg 3 ls-st 1 tulenevalt Riigikohtu poolt käesolevas asjas 25.04.2016. a määruse

tegemisega. Seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv summas 210 eurot hiljemalt 23.05.2016.

Kaebaja ei tasunud riigilõivu. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja

läbivaatamise vältimatuks eeltingimuseks. HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei

ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist. Seega tagastas kohus kaebuse kaebajale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Kaebaja esitas 13.06.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

24.05.2016. a määrusele. Kaebaja on seisukohal, et tema kaebusel on kõik šansid olla

edukas, aga kuna kohtunik K. Palmil ei jätku mõistust, et seda kaebust ümber lükata,

rikub ta jämedalt kaebaja õigusi ja nõuab õigusvastaselt kaebajalt raha, kuigi kaebajal

seda ei ole. Kaebaja nõuab, et tema kaebus võetaks menetlusse ja tühistataks Tartu

Halduskohtu 24.05.2016. a otsus. Lisaks palub kaebaja koopiat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 24.05.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega

pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud

väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

16. Vastuseks kaebaja määruskaebuses esitatud taotlusele määruskaebusest koopia saamiseks

märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad

HKMS §-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu.

Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS

§ 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see

säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise

ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast

vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et

taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub

menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud

menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne

dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (vt. Riigikohtu 08.09.2015. a

määrus nr 3-7-1-502-15). Seega jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse määruskaebusest

koopia väljastamiseks rahuldamata.

17. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 24.05.2016. a määruse tühistamiseks ning

esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi