2-16-4477/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-4477

Tsiviilasi

D.K. hagi S.K. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1035 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. aprilli 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): S.K. (isikukood: XXXXXXXX); esindaja

Denis Stepanov

Vastustaja (hageja): D.K. (isikukood: XXXXXXXX);

seaduslik esindaja M.Y.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.K. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 25. aprilli 2016 otsus

väljamõistetud elatise suuruse osas ning teha asjas uus

otsus, millega rahuldada D.K. hagi S.K. vastu elatise

väljamõistmiseks osaliselt. Mõista S.K.lt D.K. kasuks välja

elatis 190 (ükssada üheksakümmend) eurot kuus alates

21. märtsist 2016 kuni D.K. täisealiseks saamiseni, s.o 26.

aprillini 2031. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg

1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse

suurust.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

3.1. Rahuldada D.K. hagi osaliselt.

3.2. Mõista S.K.lt D.K. kasuks välja elatis 190 (ükssada

üheksakümmend) eurot kuus alates 21. märtsist 2016 kuni

D.K. täisealiseks saamiseni, s.o 26. aprillini 2031. Elatis ei

või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära, millest on maha arvestatud pool

riikliku lapsetoetuse suurust.

3.3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada S.K. poolt

tasutud elatise makseid. Ajavahemikus 21. märts 2016

kuni 25. aprillini 2016 on S.K. tasunud D.K. kasuks elatist

100 (ükssada) eurot.

3.4. Väljamõistetud elatisemaksed tuleb S.K.l tasuda D.K.

arvelduskontole XXXXXXXXXXX iga kuu 5. kuupäeval.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. D.K. (hageja) esitas 21. märtsil 2016 hagi S.K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos oma ema M.Y.ga XXXX ning kostja elukoht on XXX.

Kostja annab hagejale ülalpidamist ebaregulaarselt, kuigi tal on sissetulek ja võimalus maksta.

Hageja ema igakuine sissetulek on väike ning sellest ei piisa, et katta kõiki tema ja hageja

ülalpidamiseks vajaminevaid kulusid.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel palus

vähendada väljamõistetava elatise summat kuni 100 euroni kuus. Kostja ei tööta ning on Eesti

Töötukassas arvel (tl 19). Kostja ülalpidamisel on XXXXX sündinud teine laps V.K. (tl 20).

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 25. aprilli 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

igakuise elatise 215 eurot alates 21. märtsist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni

XX. aprillini 2031 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni,

kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

miinimumpalgast. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja tasutud elatisemakseid.

Ajavahemikus 21. märts 2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni on kostja tasunud hageja kasuks

elatist 100 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Vaidlust ei ole, et hageja on kostja tütar (tl 4), hageja elab koos emaga ning kostja on hagejale

ülalpidamist andnud. Hageja hinnangul on kostja andnud ülalpidamist ebaregulaarselt ja

ebapiisavalt.

Maakohus leidis, et kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi

tõendamine vajalik. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2016. aastal

on 430 eurot, elatise miinimummäär on seega 215 eurot. Kehtestatud alammäär põhineb lapse

eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi

tõendama (Riigikohtu 9. märtsi 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20).

Üldjuhul peavad vanemad andma lastele ülalpidamist võrdses ulatuses ning vanem peab andma

lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud

põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise,

kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

Maakohus leidis, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta on olukorras, mis PKS § 102

lg 2 kohaselt õigustaks elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib

olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimumi. Eeltoodu ei tähenda

aga seda, et teise alaealise lapse olemasolu vabastab kostja kohustusest tõendada, et elatise

tasumine nõutud ulatuses kahjustaks mingil viisil kostja teise alaealise lapse majanduslikku

olukorda.

Palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Vanemal

on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Kostja esitatud tõendid ei kajasta tema tegelikku materiaalset seisundit. Kostja on küll alates

23. oktoobrist 2015 töötuna arvel töötukassas, seevastu on ta registreeritud Maanteeameti

Liiklusregistris järgmiste sõidukite omanikuna: Mercedes-Benz Sprinter XXX (registreeritud

X. juunil 2015), Volkswagen Passat Variant (registreeritud XX. märtsil 2016), Ford Sierra

(registreeritud X. juunil 2008), BMW 5201 (registreeritud XX. juulil 2015). Seega on kostja,

olles samal ajal ametlikult töötu, omandanud aastatel 2015–2016 3 sõidukit.

Kostja materiaalne olukord on võimaldanud ülalpidamismakseid hagejale, kuigi ebaregulaarselt

ja erinevates summades. Kostja on tasunud ajavahemikus mai 2015 – aprill 2016 keskmiselt

150–200 eurot kuus. Jaanuaris 2016 elatise makseid ei teostatud, veebruaris ja märtsis 2016

tasus kostja 150 eurot ja aprillis 2016 100 eurot (tl 39–54). Kostja pangakonto väljavõttelt

nähtub sularahasissemaksete tegemine pangakontole. Eeltoodu kinnitab, et kostja käsutuses on

rahalisi vahendeid ning arvel olek töötukassas ja sissetuleku puudumine ei näita kostja tegelikku

majanduslikku seisundit.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse

osaliselt ning palub jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud kohaldamata PKS § 102 lg 2.

Kostja ei keeldu elatise maksmisest, kuid arvestades kostja ülalpidamisel oleva teise lapse

olemasolu, on kostja võimeline maksma igakuiselt elatist 100 eurot kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt on kostja võimeline maksma

elatist väljamõistetud miinimumulatuses.

Hagejale teadaolevalt kostja töötab, millest kostja on ise hageja seaduslikule esindajale

rääkinud.

Kostja on saanud hageja ema ja kostja ühise korteriomandi müügist 22 000 eurot, mille

tõendamiseks esitas hageja ostu-müügilepingu. Kostja varjab oma tegelikku materiaalset

olukorda.

Kostja võttis ennast töötuna arvele 5. aprillil 2016, s.o kohe pärast tema vastu hagiavalduse

esitamist.

Koos vastusega esitas hageja taotluse kontrollida kostja arvelduskontot SEB Pank AS-is

ajavahemiku 6. mai 2015 kuni hagiavalduse esitamiseni, eesmärgiga selgitada välja kostja

sissetulekud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi rikkumise

tõttu väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, mõistab

kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 190 eurot alates 21. märtsist 2016 kuni hageja

täisealiseks saamiseni, s.o kuni XX. aprillini 2031 või kuni vanema varalise seisundi või lapse

vajaduste muutumiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates hagi

esitamisest, s.o 21. märtsist 2016 tasutud elatise makseid. Kostja on 14. aprillil 2016 tasunud

elatist 100 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde

apellatsioonkaebuse vastusele lisatud hageja ema pangakonto väljavõtte, millest nähtub

lastetoetuste laekumine hageja ema kontole, ning notariaalse korteriomandi müügilepingu.

7. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja isa (tl 4), seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi,

olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 esimese lause kohaselt. Samuti puudub vaidlus selle

üle, et hageja elab koos emaga ning PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kostjal täita

hageja ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt

tuleb välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras või esinevad PKS § 102 lg-s

2 nimetatud alused selle vähendamiseks alla seaduses kehtestatud määra.

Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata

jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Hageja

väitel annabki kostja elatist ebaregulaarselt.

8. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse

nr 139 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral

430 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2016 ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

215 eurot.

Hageja seaduslik esindaja kinnitas vastuses apellatsioonkaebusele, et ta saab igakuiselt

lastetoetust 50 eurot. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1

järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste

osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest

võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11,

p 16, 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).

Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt

vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema

kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult

peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kuivõrd hageja

igakuised vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega, jääb hageja vanemate kanda

380 eurot kuus (430 – 50). Kuivõrd eelduslikult panustavad lapse vanemad lapse ülalpidamisse

võrdselt, jääb hageja ülalpidamiskuludest iga vanema kanda 190 eurot (380 / 2).

Eeltoodu alusel arvestab ringkonnakohus hageja emale makstava peretoetuse suurusega ning

sellest tulenevalt tuleb kostjalt hagejale elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimumi

ulatuses, vähendades seda summat riikliku lapsetoetuse pooles ulatuses. Hagejalt välja

mõistetav elatise määr on 190 eurot (215 – 50 / 2 = 190). Elatis tuleb PKS § 97 p 1 alusel välja

mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni.

9. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses

kehtestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses kehtestatud miinimummääras

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on vastuses hagile märkinud, et ta on töötu ja tal puudub sissetulek, samas on ta nõus

hagejat majanduslikult oma võimete piires aitama, s.o 100 eurot kuus.

Lapse ülalpidamisel saavad vanemad lähtuda oma varalisest seisundist, eelkõige sissetulekust,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral ka

vanema muust varast, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal

algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus tegi kostja varalise seisundi hindamiseks

järelepäringuid registritesse (tl 56–58), kust nähtub, et kostja nimel on registreeritud 4

sõiduautot ning kostja omandis on elamumaa XXXXXXXX. Õige on maakohtu järeldus, et

liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja omandanud osa sõidukeid ajal, mil ta väidetavalt

oli töötu.

Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanemal

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike. PKS §-st 102 tuleneb, et juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei

võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata,

peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.

Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks

vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne

toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (Riigikohtu 12. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-19-07, p 12).

Sellest

tulenevalt

on

ringkonnakohtu

hinnangul

kostjal

võimalik

täita

hageja

ülalpidamiskohustus oma olemasoleva vara, s.o eelkõige kostja omandis olevate sõiduautode

arvelt. Kostja ei ole põhjendanud, et temal oleks enda ja enda perekonnaliikmete igapäevaste

eluvajaduste rahuldamiseks vaja kasutada 4 sõiduautot. Samuti näitavad kostja ja hageja

pangakonto väljavõtted ning Maanteeameti väljavõtte, et kostja oli kolme sõiduki omandamise

kuudel, s.o juuni ja juuli 2015 ning märts 2016, lisaks sõidukite omandamisele tasuma elatist

200 või 150 eurot kuus. Kui kohustatud vanemal on piisavalt muud vara peale kuusissetuleku,

mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole alust jätta temalt välja mõistmata elatise

alammäära. Antud vaidluses on aga kostjalt elatise väljamõistmine alla alammäära põhjendatud

seetõttu, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega.

Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema

võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et see on väike. Kuivõrd kostja puhul on tegemist täisealise töövõimelise

isikuga, peaks kostja olema suuteline teenima piisava sissetuleku nii enda, kostjaga kooselava

lapse ja ka hageja ülalpidamiseks.

Kostja pangakonto väljavõttest (tl 39-54) nähtuvalt on kostja vaatamata sissetuleku

puudumisele teinud oma arvelduskontole perioodil 30. juuli 2015 – 29. märts 2016

sissemakseid summas 5 815 eurot, s.o keskmisel 726 eurot 88 senti kuus. Ringkonnakohtu

hinnangul saab kostja teostada oma ülalpidamiskohustuse hageja ja teise lapse ees ka

arvelduskontole tehtavate sissemaksete arvelt. PKS § 102 lg 2 teises lauses kehtestatud

arvestades peaks kostja kasutama enda ja oma laste ülalpidamiseks kostja käsutada olevaid

vahendeid võrdselt, s.t kostja poolt tema kontole tehtavate sissemaksete suurust arvestades 242

eurot kostja ja tema kumbki ülalpeetava kohta (726 / 3), s.o rohkem, kui käesoleva otsuse p-s 8

nimetatud ulatuses.

10. Elatise väljamõistmisel tuleb PKS § 102 lg 2 alusel arvestada elatist maksma kohustatud

isiku teiste ülalpeetavatega. Vaidlust ei ole, et kostja ülalpidamisel on teine laps (tl 20).

Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning

pidama lapsi võrdväärselt ülal. Seetõttu tuleb lahus elavale lapsele elatist välja mõistes

arvestada kohustatud vanemaga kooselavate laste vajadusi.

Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära

üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra

(Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11). Järeldus selle kohta, kas

vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda

faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste

ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema

iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid

vajadusi rahuldatakse (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole kohtule usaldusväärselt

tõendanud, et tema varaline seisund ei võimalda pärast seadusega sätestatud miinimummääras

elatise tasumist hageja ülalpidamiseks oma teist alaealist last samaväärselt üleval pidada. Kostja

ei ole ka apellatsioonkaebuses ühtegi põhjendust oma väidetele toonud selle kohta, et tema teine

laps jääb hagejale elatise miinimummääras väljamõistmisel vähem kindlustatuks. Teise

ülalpeetava olemasolu ei ole iseenesest elatist hageva lapse kasuks väljamõistetava elatise

vähendamise aluseks.

11. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 osa, millega elatis on välja mõistetud kuni vanema

varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, ei ole üheselt arusaadav ja seega täidetav.

TsMS § 459 lg 1 järgi võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis

nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja

2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega on kostjal võimalus

asjaolude muutumisel esitada kohtule nõue väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks.

Lähtudes eeltoodust on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates

21. märtsist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras, s.o pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, millest on maha arvestatud pool riikliku

lapsetoetuse suurust.

12. Vastuseks apellatsioonkaebuse taotlusele kontrollida kostja pangakonto väljavõtte märgib

ringkonnakohus

täiendavalt,

et

kostja

on

vastavalt

maakohtu

nõudele

esitanud

pangakontoväljavõtte perioodi 1. aprill 2015 – 8. aprill 2016. a kohta (tl 39–54), ning maakohus

on kostja pangakonto väljavõttel kajastuvate andmetega otsuse tegemisel arvestanud. Ka

ringkonnakohus on kostja pangakontot otsuse tegemisel analüüsinud ning teinud otsuse

muuhulgas selles sisalduvatele andmetele tuginedes (vt otsuse p 9).

13. Kuna ringkonnakohus rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse, tühistab osaliselt maakohtu

otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta

TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke