3-16-1466/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1466

Haldusasi

Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 16. juuni 2016. a

käskkirja nr 6-2/983 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23. augusti 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Abdulajevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Abdulajev

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus Igor Abdulajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

23. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 16. juuni 2016. a käskkirjaga karistati Igor Abdulajevit distsiplinaarkorras

noomitusega, kuna ta keeldus 17. mail 2016. a kella 13.10 paiku asumast tööle sektsiooni

koristajana.

I. Abdulajev esitas nimetatud käskkirjale vaide, kuid see jäeti Tartu Vangla 12. juuli 2016. a

vaideotsusega nr 1-11/262-2 rahuldamata.

2. I. Abdulajev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib nimetatud käskkirja

tühistamist, kuna selle andmisel on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja uurimisprintsiipi

ning tõendeid on valesti hinnatud. Kaebaja ei saa tervise tõttu töötada. Ta on juba Tallinna

Vanglas töötanud.

Ühtlasi esitas I. Abdulajevi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohtu 23. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti I. Abdulajevi

taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt:

3.1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 kohaselt on antud haldusasjas tasumisele kuuluva riigilõivu

suuruseks 15 eurot.

3.2. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1

p-st 1 ning lisaks Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsusest asjas nr 3-3-1-35-15. Arvestades

neid asjaolusid ja hinnates kaebaja isikukonto väljavõtet perioodil 19. märts 2016 kuni 18. juuli

2016, ei ole kahtlust selles, et kaebaja on maksejõuetu isik. Samas ei tingi see kaebaja

vabastamist riigilõivu tasumisest, vaid hinnata tuleb ka kaebus eduväljavaateid.

3.3. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS §

37 lg 2 p 3 sätestab, et töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel

võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks

arst. Kaebaja tööle määramise on kooskõlastanud meditsiiniosakonna juhataja arst. Asjaolu, et

tööle asumise korralduse andmise päeval viidi kaebaja tervisekontrolli, ei tähenda, et teda ei

saanuks tööle määrata, sest tuvastati, et kaebaja tööst vabastamiseks näidustust ei esine.

Riigikohtu 22. jaanuari 2015. a otsusest asjas nr 3-3-1-53-14 tuleneb, et kui arst on juba

tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, siis ootamatule terviserikkele

viidates tööle asumisest keeldumise korral saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka

tervishoiuteenust osutav õde. Tähtis ei ole ka see, et kaebaja on varasemalt Tallinna Vanglas

töötanud. See ei välista kaebaja korduvalt tööle määramist. Sellest järeldub, et esitatud kaebust ei

saa pidada edukaks, mistõttu jääb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. I. Abdulajev esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 23. augusti 2016. a

määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Kaebaja töövõimetuse oleks pidanud tuvastama arst, mitte

õde. 24. augustil 2016 tegi perearst otsuse suunata kaebaja neuroloogi vastuvõtule seoses vasaku

õla valudega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 23. augusti 2016. a määruse resolutsiooni

p-st 1 tuleneva järeldusega, et I. Abdulajevi vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel

ei ole lubatud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata Tartu Halduskohtu

23. augusti 2016. a määruses esitatud seisukohti, mis puudutavad menetlusabi andmata jätmist

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust Tartu Halduskohtu

määruse muutmiseks.

7. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja tööle määramiseks oli antud kooskõlastus

5. aprillil 2016 (tl 27). See, et kaebaja sattus vahetult pärast tööle määramise käskkirja tegemist

meditsiiniosakonda (tl 20), kus temaga tegeles õde, ei ole vastuolus Riigikohtu lahendiga

haldusasjas nr 3-3-1-53-14, millele on oma määruses viidanud ka halduskohus. Seda enam, et

läbivaatusel ei tuvastatud mitte ühtegi silmnähtavat asjaolu, mis oleks välistanud tööle asumise.

Käesoleval juhul ei saa tähtsust omistada ka sellele, et väidetavalt on kaebaja suunatud

neuroloogi vastuvõtule, kuna hinnangut vaidlustatud käskkirjale ei saa muuta asjaolud, mis

ilmnevad pärast käskkirja andmist.

8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 23. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene