3-16-1428/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

30.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1428

Haldusasi

Remo Ainsare taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Remo Ainsare määruskaebus Tartu Halduskohtu

25.07.2016. a määruse resolutsiooni p 3 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Remo Ainsar

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätkata Remo Ainsarele menetlusabi andmist riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamisel ja vabastada Remo Ainsar riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel.

2. Võtta Remo Ainsare määruskaebus menetlusse.

3. Võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla 04.08.2016. a vaideotsus nr 1-11/2684.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.07.2016. a määruse

resolutsiooni p 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul selle

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 119 lg 1). Muus osas ei ole

määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 14.07.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse, millega soovis, et kohus peataks Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirja nr 6-1/616

täitmise ja kohustaks Tartu Vanglat väljastama talle toitu ilma lisakohustusteta. Samuti palus

määruskaebuse esitaja, et kohus peataks kõigis temaga seotud kohtuasjades kulgevad tähtajad,

kuna Tartu Vangla käskkirja nr 6-1/616 alusel kehtestati talle alates 20.06.2016 isiklike asjade

keeld ning võeti sellega ära kõik tema kirjad, kohtudokumendid ja muud isiklikud asjad peale

seebi. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta on esitanud vangla käskkirja nr 6-1/616 peale

vaide.

2. Tartu Vangla teatas 18.07.2016. a vastuses kohtunõudele, et vanglale teadaolevatel

andmetel jäi määruskaebuse esitaja ilma vangla poolt väljastatavast söögist 20.06.2016 õhtul,

21.06.2016 lõunal ja õhtul ning 22.06.2016 hommikul. Igal korral on kinnipeetavale pakutud

võimalust toidu saamiseks, kuid ta on oma tegevusega sellest keeldunud. Kuna kinnipeetav

viskas 18.06.2016 ametnikku väljastatava toiduga, lisati ajutiselt tema käitumisjuhendisse

punkt, mille kohaselt ei väljastata talle toitu, kui ta ei liigu toidujagamise ajaks trellustest

mõned sammud eemale akna juurde. Määruskaebuse esitaja ei ole eelnimetatud toimingut

vaidlustanud. 20.06.2016. a käskkirjaga nr 61/616 kohaldati alates 20.06.2016 tema suhtes

täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike esemete kasutamise keelamist. Vaideotsust

nimetatud asjas vastuse esitamise hetkeks tehtud ei olnud.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 19.07.2016 halduskohtule kaebuse, milles leiab, et tema

toidust ilmajätmisega on rikutud tema õigusi ning tekitatud tervisekahju. Kaebaja märgib, et

vangla on 20.06.2016 jätnud ta ilma õhtusöögist, 21.06.2016 lõuna- ja õhtusöögist,

22.06.2016 hommikusöögist, 14.07.2016 osaliselt lõunasöögist, 19.07.2016 lõunasöögist.

Kaebaja palub tuvastada talle toidu andmata jätmise õigusvastasuse ning kohustada vanglat

talle toitu väljastama. Täiendavalt esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.

4. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule 21.07.2016 täiendava kirja, milles märkis, et

vangla ei väljastanud talle jälle 21.07.2016 lõunasööki.

5. Tartu Vangla esitas 22.07.2016 halduskohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse

osas, milles märgib, et ei pea 20.06.2016. a käskkirja nr 6-1/616 täitmise peatamist

põhjendatuks. Kaebaja on viibinud alates 22.06.2016 kartserirežiimil seoses temale määratud

distsiplinaarkaristuste täitmisega. Kuivõrd distsiplinaarkaristus pööratakse üldjuhul kohe

täitmisele (vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1), siis on alust arvata, et peale nimetatud

distsiplinaarkaristuse ära kandmist pööratakse täitmisele veel kandmata

distsiplinaarkaristused. Seega sõltumata 20.06.2016. a käskkirjast nr 6-1/616 ning selle

kehtivusest piirab määruskaebuse esitaja õigust kasutada isiklikke esemeid kambris

justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 60 lg 2. Seega

ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa vangla lubada soovitud esemeid kaebaja

kambrisse, kuna tegemist on kartserirežiimil kambris keelatud esemetega. Tartu Vangla ei ole

keelanud kaebajale toidu väljastamist. Ametnike ohutuse tagamiseks koostatud

käitumisjuhises on turvalisuse kaalutlustel ette nähtud, et toidu jagamise ajal peab kinnipeetav

viibima kambri trellustest eemal, vältimaks võimalikke ründeid ametnike või toidujagajast

kinnipeetava vastu. Sellise toidujagamise korralduse on tinginud kaebaja enda käitumine.

Kuivõrd toidu jagamise väljastamise võimalikkus sõltub kaebaja enda käitumisest, puudub

Tartu Vangla hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades asjaolusid, et

kaebaja on süüdi mõistetud karistusseadustiku § 114 p 1 järgi (tapmine julmal ja piinaval

viisil) ning vanglas viibimise ajal on tema ründed ametnike vastu olnud sagedased, on

ennetavalt peetud vajalikuks hoida distantsi kaebaja toitlustamisel ning sellist juhist ei saa

vangla hinnangul kaebaja varasemat käitumist arvestades pidada põhjendamatuks ega isikut

alandavaks.

6. Tartu Halduskohus jättis 25.07.2016. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna

rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei ole taotluses esitatud abinõuga võimalik saavutada

taotletavat eesmärki, sest esialgse õiguskaitse korras ei saaks kõrvaldada seda, et esialgse

õiguskaitse taotlejale ei väljastatud toitu 20.06.2016 õhtul, 21.06.2016 lõunal ja õhtul,

22.06.2016 hommikul, osaliselt 14.07.2016 ning 19.07.2016 ja 21.07.2106 lõunal. Seega ei

aitaks esialgse õiguskaitse abinõu kaasa isiku õiguste kaitsele. Lisaks märkis halduskohus, et

vangla väljastab määruskaebuse esitajale toitu. Toit on jäänud talle üle andmata tema enda

käitumise pärast. Taotluse esitaja ei ole kohtumenetluses selgitanud, miks tal ei ole võimalik

liikuda toidu jagamise ajaks eemale akna alla, et tagada talle toidu üleandmine. Seega on

kaebaja ise tekitanud oma käitumisega olukorra, mis on viinud selleni, et mõnel toidukorral

on talle jäänud toit üle andmata. Kuna toit on jäänud üle andmata üksnes üksikutel päevadel ja

üksikutel söögikordadel, ei pea halduskohus selles osas õiguste riive intensiivsust niivõrd

suureks võrreldes vangla teenistujate ohutuse tagamisega, et see õigustaks esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Halduskohus märkis, et toidu väljastamata jätmist juba möödunud kuupäevadel

ei ole võimalik heastada muul moel, kui võimaliku tekkinud kahju hüvitamisega. Samuti

märkis halduskohus, et kui tõlgendada taotlust selliselt, et selle eesmärgiks on tagada toidu

väljastamine, siis ka sellise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole võimalik, kuna

vangla väljastab taotluse esitajale toitu.

Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirja nr 6-1/616 peatamise taotluse osas leidis halduskohus, et

määruskaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus nõustus vanglaga,

et kuna taotluse esitaja viibib kartserirežiimil, siis sellest tulenevalt oleks tal hoolimata

käskkirjas nr 6-1/616 märgitud isiklike asjade kasutamise keeld. Kuivõrd käesoleval juhul ei

kaasneks ei taotluse esitajale olukorra muutust, võrreldes sellega, millises olukorras on ta

praegu, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Taotluse esitajal on võimalus

oma õigusi tõhusalt kaitsta ka pärast nimetatud käskkirja vaidlustamist vaide- ja

kohtumenetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Määruskaebuse esitaja esitas 01.08.2016

määruskaebuse

Tartu Halduskohtu

25.07.2016. a määruse peale, milles märgib, et soovib käitumiskontrolli peatamist, millega

teda kohustatakse toidujagamise ajaks WC-sse või kuhugile mujale minema. Määruskaebuse

esitaja rõhutab, et ta ei hakka selliseid korraldusi täitma ning toidu andmata jätmisega

rikutakse tema inimõigusi ning kahjustatakse tema tervist. Määruskaebuse esitaja leiab, et

halduskohus on ebaõigesti leidnud, et käskkirja nr 6-1/616 täitmise peatamine tema olukorda

ei muudaks, sest kartserikaristuse ajal on lubatud omada pastakat, kohtudokumente, kirjade

vastuseid ja muud. Hetkel on talle antud ainult viimased kohtukirjad. Määruskaebuse esitaja

toob välja, et tal ei ole praegu isegi pastakat ega paberit lubatud kambris hoida ning tal tuleb

marke võtta võlgu. Kartseris on lubatud, kuid määruskaebuse esitajale on keelatud isiklik

pesu, kohtupaberid, kirjade vastused, sõnaraamatud, vihikud, pastakas ja paber.

Määruskaebuse esitaja märgib täiendavalt, et 27.07.2016 lõuna ajal väljastati talle toit ning

kuna ta võttis selle vastu, siis paluti toit tagasi anda, kuid ta keeldus. Käitumisjuhendi

vaidlustamise osas olevat vanglaametnik talle selgitanud, et seda ei saa vaidlustada. Uue

käitumisjuhendi kohaselt asetatakse talle käerauad, ta võetakse kambrist välja, toidujagaja

paneb toidu kambrisse kapi peale, toidujagaja lahkub kambrist, ta pannakse kambrisse tagasi

ning eemaldatakse käerauad. Määruskaebuse esitaja leiab, et see ei ole kooskõlas tema

eneseväärikusega.

8. Tartu Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ning

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust ei ole. Tartu Vangla selgitab, et vangla on

määruskaebuse esitaja vaide käskkirja nr 6-1/616 kehtetuks tunnistamiseks lahendanud

04.08.2016. a vaideotsusega nr 1-11/268-4 ning jätnud sellega vaide rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja suhtes kohaldatakse jätkuvalt Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirja

nr 61/616 alusel täiendava julgeolekuabinõuna käskkirjas nimetatud isiklike esemete

kasutamise keeldu. Vangla selgitab, et määruskaebuse esitajale ei ole kohaldatud isiklike riiete

kandmise keeldu, seega on määruskaebuse esitajal käskkirja kehtimise ajal lubatud kanda

isiklikku aluspesu. Määruskaebuse esitaja on alates 22.06.2016 viibinud kartserirežiimil

seoses talle määratud distsiplinaarkaristuste täitmisega ning hetkel kantava

distsiplinaarkaristus kandmine lõpeb 31.08.2016. Täitmisele on pööramata veel määratud

distsiplinaarkaristusi kokku 58 päeva ulatuses. Seega sõltumata 20.06.2016. a käskkirjast nr

6-1/616 kehtivusest piirab määruskaebuse esitaja õigust kasutada isiklikke esemeid (nt

sõnaraamatud, isiklikud ajakirjad, värvipliiatsid jne) kambris VSkE § 60 lg 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha määruskaebuse menetlusse võtmise kohta (I),

seejärel lahendab ringkonnakohus määruskaebuse selles osas, mis puudutab esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist seoses toidu andmata jätmisega (II), kolmandaks

lahendab ringkonnakohus määruskaebuse selles osas, mis puudutab esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamise nõuet seoses Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirjaga nr 6-1/616 (III)

ning viimaseks vastab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja küsimusele seoses kaebusega

(IV).

I

10. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohus on 25.07.2016. a määrusega rahuldanud

määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja on isiku

vabastanud riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

11. Tartu Halduskohus rahuldas 25.07.2016. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi

taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

HKMS § 114 lg-s 2 on sätestatud, et kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi

ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka

igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei

ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi

andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval hetkel

alust eeldada, et määruskaebuse esitaja menetluses osalemine oleks ilmselt ebamõistlik. Kuna

halduskohus on kontrollinud määruskaebuse esitaja sissetulekuid perioodil 19.03.2016–

18.07.2016 ning määruskaebus on esitatud 01.08.2016, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul

käesolevas asjas hetkel vajalik täiendavalt kontrollida, kas menetlusabi andmise

majanduslikud eeldused on jätkuvalt täidetud.

12. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud Tartu

Halduskohtu 25.07.2016. a määruse resolutsiooni p-i 3, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse

taotlus tervikuna rahuldamata. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse

määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on

määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte

toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus esitatud seaduses

sätestatud tähtajast kinni pidades. Eeltoodust tulenevalt ei esine takistusi määruskaebuse

menetlusse võtmiseks.

II

13. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 25.07.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik

kõrvaldada seda, et määruskaebuse esitajale ei väljastatud 20.06.2016 õhtul, 21.06.2016

lõunal ja õhtul, 22.06.2016 hommikul, osaliselt 14.07.2016 lõunal, 19.07.2016 ja 21.07.2016

lõunal toitu. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Tartu Vangla 20.06.2016. a

käskkirja nr 6-1/616 toime peatamiseks puudub määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse

vajadus. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata halduskohtu põhjendusi

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4), kuid vastuseks määruskaebusele märgib järgmist.

14. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus peaks peatama tema suhtes kohaldatud

käitumiskontrolli, mille kohaselt peab ta toidu üleandmise ajaks vangla trellustest eemalduma.

Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et määruskaebuse esitaja sooviks on esialgse

õiguskaitse abinõu rakendamine tema 19.07.2016 esitatud kohustamiskaebuse tagamiseks.

Riigikohtu praktika kohaselt on kohustamiskaebuse puhul esialgse õiguskaitse kohaldamine

lubatud vaid väga erandlikel juhtudel, sest esialgse õiguskaitse menetluses tuleb vältida

põhivaidluse äraotsustamist. Esialgse õiguskaitse korras vastustajale samasuguse ettekirjutuse

tegemiseks, mida taotletakse kaebusega, peab esinema ülekaalukas vajadus, ning

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohi tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju (RKHKm 22.09.2014, 33159-14, p 19).

15. Käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest selliseid erandlikke asjaolusid ei

nähtu. Määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks tal ei ole võimalik käitumiskontrolliga

kehtestatud nõuet täita või millised negatiivsed tagajärjed talle selle nõude täitmisega

kaasnevad. Määruskaebuse esitaja väide, et selle nõude täitmine ei ole kooskõlas

määruskaebuse esitaja eneseväärikusega, ei anna ringkonnakohtu arvates alust esialgse

õiguskaitse korras nimetatud käitumiskontrolli nõude kohaldamise lõpetamiseks, kuna vangla

selgituste kohaselt on nimetatud nõue kehtestatud vanglaametnike ja toidujagajast

kinnipeetava julgeoleku tagamiseks. Arvestades määruskaebuse esitaja varasemat käitumist

vanglas, millele Tartu Vangla on vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele osutanud, on

ringkonnakohtu arvates vanglas viibivate teiste isikute julgeolek igal juhul kaalukam hüve kui

toidu jagamise ajaks kambri trellustest eemaldumise nõude võimalik negatiivne mõju

määruskaebuse esitaja eneseväärikusele.

III

16. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et isiklike asjade keeld, mida tema suhtes kohaldati

Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirjaga nr 6-1/616, rikub jätkuvalt tema õigusi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka nimetatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks.

Halduskohus on leidnud, et kuna määruskaebuse esitaja viibib kartserirežiimil, siis hoolimata

Tartu Vangla 20.06.2016. a käskkirjaga nr 6-1/616 kehtestatud isiklike asjade kasutamise

keelust kohalduksid määruskaebuse esitaja suhtes VSkE § 60 lg-st 1 tulenev isiklike asjade

kasutamise piirang. Seetõttu ei tooks ka vangla käskkirja nr 6-1/616 kehtivuse või täitmise

peatamine määruskaebuse esitajale kaasa olukorra muutust, võrreldes sellega, milles ta viibib

määruse tegemise hetkel. Ka vastuses määruskaebusele on vangla kinnitanud, et

määruskaebuse esitaja viibib jätkuvalt kartserirežiimil. Määruskaebuse esitaja on märkinud, et

kartserirežiimil on tal lubatud omada pastakat, kohtukirju ja kirjade vastuseid, kuid praegu on

talle antud üksnes viimased kohtu kirjad. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui Tartu

Vangla 20.06.2016. a käskkirjaga nr 61/616 määruskaebuse esitaja suhtes kehtestatud isiklike

asjade keeld on ulatuslikum, kui kartserikaristuse kandmisel kehtiv asjade kasutamise piirang,

peab 20.06.2016. a käskkirja nr 61/616 osas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema

määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus. Üksnes esialgse õiguskaitse taotluses

esitatud väide, et 20.06.2016. a käskkirja nr 6-1/616 alusel ei ole tal lubatud hoida kambris

paberit ega pastakat ning tal tuleb marke võtta võlgu, ning määruskaebuses lisatud väide, et

kartseris on lubatud, kuid temal on keelatud isiklik pesu, sh aluspesu, kohtu paberid, kirjade

vastused, sõnaraamatud, vihikud, pastakad ja paberid kirjutamiseks, ei anna alust esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks.

17. Riigikohtu praktika kohaselt esineb isikul esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisega saabuvad isiku jaoks pöördumatud või muud kahjulikud

tagajärjed või selliste tagajärgede saabumise oht (RKHKm 21.12.2001, 3316701, p 3).

Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas seoses isiklike asjade keeluga määruskaebuse

esitajale selliste pöördumatute või muude kahjulike tagajärgede tekkimise ohtu ei nähtu.

Väidetav markide laenamisega tekkida võiv pinge kinnipeetavate vahel, mis on

määruskaebuse esitaja väitel vangla julgeolekule ohtlik, ei anna alust määruskaebuse esitaja

suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Julgeoleku tagamine vanglas on vangla ülesanne

ning määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus ei saa olla suunatud selle tagamisele.

Samuti ei nähtu määruskaebuse esitaja väidetest, millised rasked tagajärjed saabuvad või

võivad talle saabuda seoses sellega, et tal ei lubata kambris kogu aeg hoida pastakat ja paberit,

vaid neid väljastatakse talle vaid vajaduse korral. Käesolevas asjas esitatud materjalidest

nähtub, et määruskaebuse esitajal on vajaduse korral võimalik pastakat ja paberit

vanglaametnikelt saada. Haldusasja toimikust nähtub ka see, et isegi juhul, kui määruskaebuse

esitaja väitel ei ole talle pastakat väljastatud, ei ole see takistanud määruskaebuse esitajal

kohtule avalduste esitamist. Määruskaebuses märgitud keeld hoida kambris kohtu pabereid,

kirjade vastuseid ja vihikuid, kus on kohtutega seotud info, mis määruskaebuse esitaja väitel

oleks talle kartserirežiimil lubatud, ei too ringkonnakohtu hinnangul samuti määruskaebuse

esitaja jaoks kaasa raskeid tagajärgi. Halduskohus on vaidlustatud määruses märkinud, et

määruskaebuse esitaja taotlus kõigi temaga seotud kohtumenetluste peatamiseks seoses

isiklike asjade keeluga, on lisatud kõigile Tartu Halduskohtus menetluses olevatele

haldusasjadele, milles määruskaebuse esitaja on menetlusosaliseks. Seega puudub põhjus

arvata, et määruskaebuse esitaja õigused võiksid isiklike asjade keelu tõttu jääda ka

kohtumenetlustes kaitseta. Ka sõnaraamatu kambris hoidmise keeluga ei saa ringkonnakohtu

hinnangul kaebaja jaoks kaasneda raskeid tagajärgi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Väite, et määruskaebuse esitajale kohaldatakse isikliku pesu, sh aluspesu

kasutamise keeldu, on vangla vastuses määruskaebusele ümber lükanud. Vangla kinnituse

kohaselt kannab määruskaebuse esitaja ka määruskaebusele vastuse esitamise ajal isiklikku

aluspesu. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda vangla väites ning seetõttu ei anna ka

isikliku pesu kasutamise keelu väide alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

18. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et seoses isiklike asjade

keeluga oleks käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud otstarbekuse

kaalutlusel. HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud vaid

juhul, kui vastasel korral võiksid kaebaja suhtes kohtumenetluse ajal saabuda pöördumatud

või rasked tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks selliseid

tagajärgi ei saabu ning ei ole ka selliste tagajärgede saabumise ohtu, siis on tegemist esialgse

õiguskaitse vajaduse puudumisega ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lubatav. Üksnes

vaidlustatava toimingu või haldusakti võimalik õigusvastasus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamiseks alust ei anna.

IV

19. Määruskaebuse kohaselt soovib määruskaebuse esitaja teada, kas tema esitatud

õigusvastasuse tuvastamise kaebust menetletakse sama kohtuasja raames. Ringkonnakohus

märgib, et määruskaebuse esitaja poolt 19.07.2016. a halduskohtule esitatud tuvastamis- ja

kohustamiskaebusena pealkirjastatud menetlusdokument, mille kohaselt määruskaebuse

esitaja on palunud tuvastada talle toidu andmata jätmise õigusvastasuse ning kohustada toidu

väljastamiseks, on registreeritud käesoleva haldusasja raames esitatud menetlusdokumendina

ning lisatud toimikusse. Halduskohus on 25.07.2016. a määruses märkinud, et ülejäänud

menetluse osas võtab halduskohus seisukoha kaebuse menetlusse võtmise otsustamise või

eelmenetluse käigus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits