3-13-1895/105 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-13-1895

Haldusasi

OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti mahepõllumajandusliku tootmise

toetuse kohta tehtud otsuste peale ning antud otsuste

tagajärgede kõrvaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.05.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Kupas apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Kupas, esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Kupas apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.05.2015. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 29.09.2016 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PRIA 01.02.2012. a otsusega nr 12-6/354 lõpetati ennetähtaegselt OÜ Kupas

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus ning nõuti OÜ-lt Kupas tagasi

varasematel aastatel alusetult saadud mahepõllumajandusliku tootmise toetus kokku

summas 90 845,35 eurot. Otsuse kohaselt tasaarvestatakse tagasi maksmata toetusraha

koos intressidega mistahes PRIA toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus pärast

antud otsuse tegemist.

2. PRIA 10.12.2012. a otsusega nr 12-6/1654 tunnistati kehtetuks PRIA 01.02.2012. a

otsus nr 12-6/354, jäeti rahuldamata OÜ Kupas mahepõllumajandusliku tootmise

toetuse taotlus, lõpetati ennetähtaegselt OÜ Kupas mahepõllumajandusliku tootmise

toetuse kohustus ning nõuti tagasi varasematel aastatel alusetult saadud

mahepõllumajandusliku tootmise toetus kokku summas 90 845,35 eurot. Otsuse

kohaselt tasaarvestatakse tagasi maksmata toetusraha koos intressidega mistahes PRIA

toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus pärast antud otsuse tegemist.

3. PRIA 26.04.2013. a otsusega nr 12-6/412 tunnistati kehtetuks PRIA 10.12.2012. a

otsus nr 12-6/1654, jäeti rahuldamata OÜ Kupas taotletud

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlus, lõpetati ennetähtaegselt OÜ Kupas

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus ning nõuti OÜ-lt Kupas tagasi

varasematel aastatel alusetult saadud mahepõllumajandusliku tootmise toetus summas

kokku 90 845,35 eurot. Otsuse kohaselt tasaarvestatakse tagasi maksmata toetusraha

koos intressidega mistahes PRIA toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus pärast

antud otsuse tegemist. Taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et taotleja või tema esindaja

takistas kohapealse kontrolli tegemist.

4. OÜ Kupas esitas vaide PRIA 26.04.2013. a otsuse nr 12-6/412 peale. PRIA 29.07.2013. a

vaideotsusega nr 12-4/301 jäeti OÜ Kupas vaie rahuldamata.

5. OÜ Kupas esitas Tartu Halduskohtule aastatel 2012-2013 mitmeid nõudeid, mis registreeriti

erinevate haldusasjadena. 02.02.2015. a määrusega liitis halduskohus kaebused ühte

menetlusse ja tagastas kuus nõuet. Haldusasja numbriks jäi 3-13-1895.

Lõplike nõuetena menetles halduskohus OÜ Kupas nõudeid PRIA kohustamiseks

tasaarvestatud toetussumma väljamaksmiseks ning tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ja

PRIA 26.04.2013. a otsuse nr 12-6/412 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks ennistama

ennetähtaegselt lõpetatud OÜ Kupas mahepõllumajandusliku tootmise kohustust ning uuesti

läbi vaatama OÜ Kupas 2011. a mahepõllumajandusliku toetuse taotlust.

6. Kaebuse kohaselt ei kõrvaldatud 01.02.2012. a otsuse nr 12-6/354 kehtetuks

tunnistamise järgselt antud otsuse faktilisi tagajärgi. Taastamata on OÜ Kupas 2009 –

2013 mahepõllumajandusliku tootmise ennetähtaegselt lõpetatud kohustus ja vaidega

taotletud mahepõllumajandusliku tootmise toetus on määramata ning välja maksmata.

PRIA ei saanud 10.12.2012. a otsusega nr 12-6/1654 muuta 01.02.2012. a otsust.

Mitmeaastaste kohustuste puhul, nagu seda on mahepõllumajandusliku tootmise

kohustus, saab toetuse osas juba eelnevatel aastatel makstud summade tagasinõudmist

kohaldada üksnes tingimusel, et eelnevalt on tehtud ning jõustunud toetuse taotluse

rahuldamata jätmise otsus. Samamoodi tuleb käituda mahepõllumajandusliku tootmise

toetuse kohustuse ennetähtaegse lõpetamise osas. PRIA on teinud tasaarveldusi hiljem

tühistatud otsuse alusel ning tekitanud sellega OÜ-le Kupas varalist kahju.

Seoses otsuste aluseks olnud 2011. a kohapealse kontrolliga, helistas 09.09.2011 PRIA

peainspektor-koordinaator Urmas Saarna OÜ Kupas juhatuse liikmele Aivo Kutserile ning

teatas kontrolli alustamisest 19.09.2011 kell 10.00. A. Kutser teatas soovist kontrollist osa

võtta. 16.09.2011 teavitas A. Kutser U. Saarnat e-posti teel haigestumisest, millega seoses palus

ta kontrolli edasi lükata. Vastuseks teatati talle, et põllumajandustootja osavõtt kohapealse

kontrolli läbiviimisest ei ole kohustuslik ja kontrolli teostamist edasi ei lükata. 07.10.2011

teavitas U. Saarna e-kirjaga A. Kutserit, et on teostanud kontrolli ja avaldas soovi näha

ka põlluraamatuid ja koolitustel osalemist tõendavaid dokumente. Kaebaja kirjeldas, miks ta ei

saanud PRIA-le nõutud dokumente esitada – mitmel korral kuupäeva sobimatuse ja haiguse

tõttu, samuti põhjusel, et U. Saarna oli kontrolli lõpetanud ja dokumendid Tartusse saatnud.

Kaebajal oli raske U. Saarnat kätte saada. PRIA tegi 26.04.2013 otsuse nr 12-6/412 rohkem kui

aasta aja möödumisel A. Kutseri taotlusest põlluraamatu ja koolitustõendite läbivaatamiseks.

Arvestades asjaolu, et vahepealsel perioodil on PRIA-le teatavaks saanud OÜ Kupas

koolituskohustuse kehtivus ning PRIA-le on saadetud ka OÜ Kupas põlluraamatud, on

arusaamatu nende dokumentide olemasolu eiramine 26.04.2013. a otsuse tegemisel.

OÜ-l Kupas ei ole võimaldatud kasutada ärakuulamisõigust ning õigust vastuväidete

esitamiseks. Koolituste läbimise kohta esitati tõendid PRIA-le e-postiga juba 10.01.2011 ja

15.01.2009. OÜ Kupas põlluraamat edastati Eesti Postiga PRIA-le 12.09.2012. Alles pärast

tähtaja määramist ja taotleja poolt puuduste tähtajaks mittekõrvaldamist oleks PRIA võinud

jätta taotluse rahuldamata. PRIA jättis teostamata ka kaalutlusõiguse toetuse vähendamise ja

taotluse rahuldamata jätmise vahel. Kaebaja osales ka teiste haldusorganite kontrollides, milles

kontrolliti tema põlluraamatut ning puudusi ei tuvastatud. PRIA ei suutnud oma kontrolli

ühitada teiste kontrollidega, milleks kohustas teda Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr

1122/2009 art 27 lg 2. Samuti ei ole haldusakt motiveeritud.

Raskeim kaebajale tulenev tagajärg sai tuleneda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (ELÜPS) § 26 lg-st 1 ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 73/2009

art 24 lg-st 2, mis nägid hooletuse tagajärjena ette toetuse vähenemise kuni 5%. Kaebaja ei ole

kohapealset kontrolli takistanud, mistõttu ei saanud kohaldada Euroopa Liidu Komisjoni

määruse nr 1122/2009 art 26 lg-t 2.

HALDUSKOHTU LAHEND

7. Tartu Halduskohus jättis 26.05.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Halduskohtu otsuse kohaselt peab kohus võtma seisukoha, kas asjaolu, et põlluraamatuid ja

koolitustunnistusi septembrist kuni novembrini 2011 PRIA-le ei esitatud, tähendab kohapealse

kontrolli takistamist.

Kehtinud õigusest ei tulenenud nõuet taotleja esindaja kohapealse kontrolli juures

viibimiseks. Tulenevalt määruse nr 65/2011 art 4 lg-st 7 oli PRIA-l lubatud kontrollist ette

teatada maksimaalselt 14 päeva. Seetõttu ei saa PRIA-le ette heita, et kontrolli A. Kutseri

haigestumise tõttu edasi ei lükatud, kuna PRIA oli juba niigi 10 päeva kontrollist ette

teatanud. Samas on selge, et kuivõrd kohapealse kontrolli osaks tuleb lugeda ka põlluraamatu

ja koolitustunnistuste esitamise, saab kohapealse kontrolli takistamiseks lugeda üksnes seda,

kui kaebajal oli reaalne võimalus nende esitamiseks ning ta sai vastavast kohustusest aru.

Kaebajale ei saa tuleneda negatiivseid tagajärgi sellest, et tema ainsa juhatuse liikme tervislik

seisund ei võimaldanud tal kohapealse kontrolli ajal dokumente esitada. Seejuures aga peab

äriühing suutma vajadusel siiski mõistliku aja jooksul korraldada nõutavate dokumentide

PRIA-le esitamise.

Vaidlust ei ole, et 07.10.2011 palus PRIA esitada kõnealused dokumendid 12.10.2011, kuid

11.10.2011 pakkus A. Kutser dokumentide esitamise ajaks 19.10 või 20.10.2011 ning U.

Saarna teatas, et talle sobib 20.10.2011. Kaebaja väidab, et 20.10.2011 tabas A. Kutserit

haigushoog. Tõendatud ei ole, et A. Kutser oleks sel päeval püüdnud U. Saarnat teavitada oma

väidetavast haigusest. Kõnede eristuste kohaselt on A. Kutseri telefonilt 20.10.2011 kell 10.15

tehtud 7minuti pikkune kõne. Arvestades, et A. Kutser ja U. Saarna pidid kohtuma kell 11.00,

ei ole usutav, et A. Kutser ei saanud U. Saarnat oma väidetavast haigushoost teavitada.

Kaebaja on esitanud töövõimetuslehed perioodide 16.09.-27.09.2011 ning 21.11-25.11.2011

kohta, ent ei ole tõendanud, et A. Kutseri tervislik seisund ei lubanud tal 20.10.2011 varem

kokku lepitud kokkusaamisele minna. Võttes arvesse, et vaatluse all olnud ajal suhtles A.

Kutser sagedasti U. Saarnaga e-posti teel, ent 20.10.2011 väidetavast haigushoost ta U.

Saarnat e-kirjaga ei teavitanud ning samuti ei kinnita A. Kutseri kõnede eristus, et ta

oleks püüdnud teavitada telefoni teel, ei ole võimalik lugeda tõendatuks seda, et A. Kutseril

oli 20.10.2011 objektiivne takistus dokumentide U. Saarnale esitamiseks.

Mööda ei saa vaadata perioodil 21.11-25.11.2011 kehtinud A. Kutseri töövõimetuslehest ega

talle ette heita töövõimetuslehel oleku ajal U. Saarnaga kohtumata jätmist, kuid asjas

joonistub septembri, oktoobri ja novembri 2011 sündmustest muster, mil alati kokkulepitud

ajal tabas A. Kutserit väidetavalt haigushoog, ent enamiku ülejäänud ajast oli ta ise passiivne.

Seejuures ei ole esmatähtis võtta seisukoht, kas 20.09.2011 telefonivestluses teavitas U.

Saarna A. Kutserit vajadusest esitada dokumendid või mitte, kuna asjas ei ole vaidlust, et

hiljemalt 07.10.2011 pidi see olema kaebajale üheselt selge. Olukorras, kus kaebajat on

kohustusest selgelt teavitatud ning temaga on kokku lepitud dokumentide esitamine, kuid

kaebaja seda kokkulepet ei täida ega võta seejärel 18 päeva vältel midagi ette nende

esitamiseks ega olukorrast teavitamiseks, oleks põhjendatud tõlgendada kontrollist

hoidumisena isegi siis, kui 20.10.2011 väidetav A. Kutseri haigushoog leiaks tõendamist.

Hiljemalt novembris 2011 pidi aga OÜ-le Kupas olema selge, et nõutud dokumendid tuleb

viivitamatult PRIA-le edastada. Selleks ajaks pidi olema selge, et ainsa juhatuse liikme

haigushoog võib seda takistada. Seega pidi hiljemalt 21.11.2011 OÜ Kupas suutma

dokumendid PRIA-le edastada sõltumata juhatuse liikme tervislikust seisundist, kuna

äriühingu kohustuste täitmata jätmist ei saa lõputult vabandada juhatuse liikme tervisliku

seisundiga.

Selge on asjaolu, et hiljemalt kontrollaruande lõpetamisel tuleb lugeda kontroll lõppenuks.

PRIA ei kiirustanud kontrolli lõpetamisega ning andis kaebajale piisavalt võimalusi

dokumentide esitamiseks. Kuigi PRIA-l oli aega taotluse rahuldamiseks või rahuldamata

jätmiseks kuni 01.02.2012, ei saa eeldada, et kuni selle ajani oleks PRIA pidanud viivitama

kohapealse kontrolli lõpetamisega. Seetõttu oli PRIA-l õigus 21.11.2011 kontroll lõpetada.

Kuna tuvastamist leidis, et OÜ Kupas pidi olema suuteline hiljemalt 21.11.2011 nõutud

dokumendid esitama ning nende dokumentide esitamine oli osa kohapealsest kontrollist,

takistas OÜ Kupas kohapealse kontrolli läbiviimist määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 mõttes ning

PRIA oli seetõttu õigustatud OÜ Kupas 2011. aasta mahepõllumajandusliku toetuse taotluse

rahuldamata jätma. Kuna põlluraamatut kontrolli lõpuks ei esitatud ning juba sellest saab

järeldada kontrolli takistamist, ei ole vajalik võtta seisukohta, kas kaebaja oli juba varasemalt

täitnud oma kohustuse tõendada koolituste läbimist või mitte. Olukorras, kus kohapealne

kontroll on lõpetatud, ei ole võimalik anda taotlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid

kehtinud õigus nägi imperatiivselt ette taotluse rahuldamata jätmise. Sisuliselt täitis puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja andmise rolli korduvalt OÜ-le Kupas dokumentide esitamiseks

võimaluse andmine.

PRIA 26.04.2013. a otsus nr 12-6/412 ega selles viidatud dokumendid ei sisalda põhjendusi

selle kohta, milliseid kriteeriume arvesse võttes on otsustatud toetus tagasi nõuda. Samas

viitab määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 üksnes toetuse tagasinõudmisele, mitte selle

vähendamisele, mistõttu oli PRIA kaalumisruum väike hoolimata art 4 lg 6 viitest art 18 lg-le

2. Kontrolli takistamist tuleb lugeda tõsiseks rikkumiseks, mistõttu ei saanud PRIA langetada

teistsugust otsust. Seega võttes arvesse haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 58, ei ole

hoolimata puudujääkidest otsuse põhjendamisel alust PRIA 26.04.2013 otsuse nr 12-6/412

tühistamiseks. Teistsugusele järeldusele ei vii kohut ka tõsiasi, et kõnealune otsus anti enam

kui aasta pärast määruse nr 44 § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaega, kuna tulenevalt varasemate

otsuste kehtetuks tunnistamisest pidi PRIA OÜ Kupas taotluse osas uue otsuse langetama ning

menetlustähtaja ületamine ei saa sundida haldusorganit langema õigusvastast otsust isiku

kasuks.

Rahuldamata tuleb jätta ka nõuded PRIA kohustamiseks tasaarvestatud toetussumma

väljamaksmiseks, ennetähtaegselt lõpetatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse

ennistamiseks ning OÜ Kupas 2011. a mahepõllumajandusliku tootmise taotluse uuesti

läbivaatamiseks, kuna nende nõuete rahuldamise eelduseks oleks PRIA 26.04.2013. a otsuse

tühistamine.

OÜ Kupas ei ole täpsustanud varalise kahju olemust ega esitanud selle kohta tõendeid,

mistõttu ei ole võimalik ka kontrollida, kas kahju on tekkinud ning kas see tuleneb vastustaja

õigusvastasest tegevusest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. OÜ Kupas esitas Tartu Halduskohtu 26.05.2016. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning mõista

vastustajalt OÜ Kupas kasuks välja menetluskulud.

9. Kaebaja esindaja esitas 14.07.2015. a ringkonnakohtule avalduse kahju hüvitamise nõudest

loobumiseks. Ringkonnakohus võttis 13.08.2015. a määrusega vastu kaebaja loobumise

apellatsioonkaebusest osas, milles ta vaidlustab kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist

ja lõpetas apellatsioonimenetluse kahju hüvitamise nõude osas. Ülejäänud osas võttis

ringkonnakohtus kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse.

10. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebaja takistas

kohapealse kontrolli läbiviimist ja selle tagajärjeks on vältimatult toetuste maksmata jätmine

ning makstud toetuste tagasinõudmine.

Nii PRIA kui ka kohus on käitunud kohaldatava õiguse rakendamisel vales järjekorras.

Seetõttu on halduskohus vääralt kohaldanud materiaalõigust ning jätnud kaebuse ebaõigesti

rahuldamata. Kuigi kohapealse kontrolli käigus võidakse kontrollida ka dokumente, ei saa

sellest teha järeldust, et dokumentide esitamisele kohalduvad samad hoolsusnõuded kui

kohapealse kontrolli läbiviimise käigus.

Kuigi halduskohus leidis, et kaebajal pidi olema reaalne võimalus dokumentide esitamiseks

ning ta pidi ka vastavast kohustusest aru saama, ei ole neid seisukohti analüüsitud Eesti

õiguse ja halduspraktika pinnalt. Seetõttu heidetakse kaebajale sisuliselt ette, et ta ei olnud

kursis Euroopa Kohtu värske otsusega ega osanud teha järeldust, et U. Saarna e-kirja, milles

ta teatas, et ootab A. Kutserit koos dokumentidega, peaks käsitlema kui puuduste

kõrvaldamiseks mittekonkreetse tähtaja andmist ning U. Saarna lõplikuks loetud hetkest

järgnevad talle äärmiselt rasked tagajärjed. Eesti õiguse kontekstis tuleb eelnevalt hinnata, kas

kogu toimunud suhtlust või mingit osa sellest saab käsitleda haldusorgani nõudena.

Halduskohtu otsuses puuduvad põhjendused, kas ELÜPS § 62 lg 2 p 5 kohaldamiseks ei vasta

nõuetele taotleja või taotlus ning konkreetselt millistele nõuetele ei vastata.

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg 6 osas tuleb põhjendada, mis alusel on

Euroopa Kohtu tõlgendus kohapealse kontrolli kohta laiendatav määruse selles sättes

märgitud kontrollile. Sättes viidatakse järgnevalt artiklile 18, milles sisalduvate järelduste

kohaselt ei saa põlluraamatu esitamata jätmist lugeda niivõrd raskeks rikkumiseks, et sellele

peaks järgnema toetuste maksmata jätmine ja tervikuna tagasinõudmine. PRIA on ise

viidanud, et A. Kutser osales teistes kontrollides, kui terviseprobleemid teda ei seganud ning

mh kontrolliti kontrollide käigus ka põlluraamatut. Seega puudus kaebajal või tema esindajal

motiiv jätta põlluraamat esitamata, kui oleks olnud teada, et vastustaja võib jõuda sellistele

järeldustele. Määrust tervikuna analüüsides võib väita, et kaebaja ei takistanud kontrolli

läbiviimist.

Halduskohtu seisukoht erinevate toetuste tähtaegade ja PRIA kontrolli lõpetamise kohta ei ole

jälgitav. Vastustajal oli tähtaegseks otsustamiseks veel mitu kuud aega ning kui PRIA soovis

dokumente näha, siis oleks saanud sellest konkreetselt kaebajale teada anda ning viidata ka

konkreetsele tähtajale ja võimalikele tagajärgedele. Kuivõrd halduskohus ei tuvastanud, et

PRIA oleks andnud konkreetse tähtaja dokumentide esitamiseks ja hoiatanud tagajärgede eest,

ei ole õige kohtu järeldus, et hiljemalt novembris 2011 pidi OÜ-le Kupas olema selge, et

nõutud dokumendid tuleb viivitamatult PRIA-le edastada ja OÜ Kupas pidi suutma

dokumendid PRIA-le edastada sõltumata juhatuse liikme tervislikust seisundist.

Ebaproportsionaalne on tuletada Euroopa Kohtu otsusest rasked tagajärjed olukorras, kus

põlluraamat oli olemas ja nõuetekohane. Haldusorganil on taolises olukorras kaalutlusõigus

nii haldustoimingute tegemise käigu kui vastuvõetavate otsuste osas. Kuivõrd vastustaja ja

kohus on leidnud, et kaalutlusõigus puudus, on see ebaõige järeldus iseseisvaks otsuse

tühistamise aluseks. Muuhulgas vajab põhjendamist, miks ei ole kohaldatavad sätted, mis

näevad ette vastutuse nõuetele vastavuse kriteeriumi rikkumise eest.

11. PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

Vastuse kohaselt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et nii PRIA kui ka halduskohus on

käitunud kohaldatava õiguse rakendamisel vales järjekorras. PRIA viitas õigesti ELÜPS § 62

lg 2 p-le 5 ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg-le 6. Euroopa Kohtu

lahendile nr C-536/09 viitamine on kohane, kuivõrd aitab paremini sisustada nimetatud

õigusaktides kohapealse kontrolli takistamise kohta sätestatut. Väidet, et kaebaja justkui ei saa

olla kursis värske Euroopa Kohtu lahendi seisukohtadega kohapealse kontrolli takistamise

küsimuses, ei saa pidada põhjendatuks.

Paljasõnaline on kaebaja väide, et ebaproportsionaalne on tuletada ülalmainitud Euroopa

Kohtu otsusest rasked tagajärjed olukorras, kus põlluraamat oli olemas ja nõuetekohane. Asjas

omab tähtsust põlluraamatu esitamata jätmine, mitte selle olemasolu ja nõuetekohasuse.

Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et komisjoni määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 viitest

artiklile 18 sisalduvate järelduste kohaselt ei saa põlluraamatu esitamata jätmist lugeda

niivõrd raskeks rikkumiseks, et sellele peaks järgnema toetuse maksmata jätmine ja tervikuna

tagasinõudmine. Põlluraamatu esitamata jätmisega takistas kaebaja kohapealse kontrolli

läbiviimist. Vastustaja nõustub sellekohase halduskohtu seisukohaga, et OÜ Kupas takistas

kohapealse kontrolli läbiviimist määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 mõttes ning PRIA oli seetõttu

õigustatud OÜ Kupas 2011. aasta mahepõllumajandusliku toetuse taotluse rahuldamata jätma.

Kuni nii PRIA kui ka halduskohus on selgitanud kaebaja teavitamist dokumente esitada, on

kaebaja vastavasisuline väide asjakohatu. Halduskohus märkis, et olukorras, kus kohapealne

kontroll on lõpetatud, ei ole võimalik anda taotlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid

kehtinud õigus nägi imperatiivselt ette taotluse rahuldamata jätmise. Sisuliselt täitis aga

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise rolli korduvalt OÜ-le Kupas dokumentide esitamise

võimaluse andmise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Kupas apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 26.05.2015. a otsus muutmata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas

kogutud tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõigust. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu

halduskohtu järeldustega, ei anna veel alust asuda seisukohale, et halduskohtu otsus kuulub

tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS

§ 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

13. Riigikohus on 09.04.2014. a otsuse nr 3-3-1-94-13 p-des 17 ja 18 selgitanud, et Euroopa

Liidu määrustest on võimalik järeldada, et kohapealse kontrolliga on hõlmatud ka

põlluraamatute ja koolitustunnistuste kontrollimine muuhulgas seetõttu, et see võimaldab

kontrollida headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele vastavust. Komisjoni määruse

(EÜ) nr 65/2011 art 19 lõike 1 kohaselt kontrollitakse samuti vastavust headele

põllumajandus- ja keskkonnatingimustele.

14. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna kohapealse kontrolli osaks tuleb lugeda ka

põlluraamatu ja koolitustunnistuste esitamise, saab kohapealse kontrolli takistamiseks lugeda

üksnes seda, kui kaebajal oli reaalne võimalus nende esitamiseks ja ta sai vastavast

kohustusest aru. Kuigi kaebaja esindaja ei saanud haiguse tõttu osaleda kohapealse kontrolli

teostamisel 19.09.2011, siis ei tulenenud vastustajale kohustust kohapealne kontroll edasi

lükata Samas on äriühingul mõistliku aja jooksul korraldada vajalike dokumentide

vastustajale esitamine.

15. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 07.10.2011 palus vastustaja esitada nõutud dokumendid

12.10.2011., kuid 11.10.2011 pakkus kaebaja esindaja välja, et ta esitab need dokumendid

19. või 20.10.2011 ning vastustaja esindaja teatas, et talle sobib 20.10.2011. Kaebaja väidab,

et 20.201.2011 tabas kaebaja esindajat haigushoog, kuid ta ei saanud vastustaja esindajat

sellest teavitada, kuna telefon oli levist väljas. Vastustaja on kinnitanud, et tema esindaja ootas

kaebaja esindajat ja helistas viimsele, kuid telefon ei vastanud. Kaebaja poolt kohtule esitatud

tema esindaja telefoni kõnede eristusest nähtuvalt ei ole viimane vastustaja esindajale

helistanud. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja esindaja oleks püüdnud kontakteeruda

vastustaja esindajaga. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja esindaja oleks püüdnud

vastustaja esindajat hiljem nendest asjaoludest teavitada. Võttes arvesse, et kaebaja esindaja

suhtles vastustaja esindajaga sagedasti e-posti teel, ent 20.10.2001 haigusest vastustaja

esindajat e-postiga ei teavitanud ning samuti ei kinnita telefoni kõnede eristus telefoni teel

teavitamise katsest, siis on halduskohus õigesti lugenud, et ei ole tõendatud asjaolu, et

kaebaja esindajal oli sellel päeval objektiivseid takistusi dokumentide esitamiseks vastustaja

esindajale.

16. Pärast 20.10.2011 kohtumise ärajäämist võttis kaebaja esindaja ise ühendust vastustaja

esindajaga alles 08.11.2011 ja kokku lepiti kohtumine 21.11.2011, kuhu kaebaja esindaja ei

saanud ilmuda tervisliku seisundi tõttu. Kuna kaebaja esindaja oli töövõimetuslehel

21.11-25.11.2011, siis esines tal mõjuv põhjus kohtumisele mitteilmumiseks. Samas nähtub

asjast, et perioodil september-november on kaebaja esindajat kokkulepitud kohtumiste ajal

tabanud väidetavalt haigushoog ja ülejäänu perioodil on ta olnud passiivne dokumentide

esitamisel. Olukorras, kus kaebajat oli oma kohustusest esitada dokumendid selgelt teavitatud

ning temaga oli korduvalt kokku lepitud nende esitamine, kuid kaebaja seda kokkulepet ei

täida ning ei võta seejärel 18 päeva jooksul ette samme nende esitamiseks ega vastustaja

olukorrast teavitamiseks ette, oleks see ringkonnakohtu hinnangul põhjendada seda kontrollist

hoidumisena isegi siis, kui 20.10.2011 väidetav haigushoog oleks tõendatud. Halduskohus on

õigustatult leidnud, et hiljemalt novembris 2011 pidi kaebajale olema üheselt selge, et nõustud

dokumendid tuleb vastustajale viivitamatule esitada. Kuigi juriidiline isik tegutseb füüsiliste

isikute kaudu, eksisteerivad juriidilisel isikul iseseisvad kohustused, muda ta peab täitma

sõltumata juhtorganite liikmete tervislikust seisundist. Seega hiljemalt 21.11.2011 pidi

kaebaja suutma esitada vastustajale nõutud dokumendid, kuna äriühingu kohustuste täitmata

jätmist ei saa lõputult vabandada juhatuse liikme tervisliku seisundiga. Vastustaja teostas

kohapealset kontrolli 19-23.09.2011. Kontrollaruande lõpetas vastustaja 21.11.2011, kui oli

selge, et kaebaja ei ole vaatamata korduvalt antud tähtaegadele esitanud nõutud dokumente.

Kuigi määruse nr 44 § 9 lg 1 alusel oli vastustajal aega taotluse rahuldamiseks või

rahuldamata jätmiseks kuni 01.02.2012, ei saa vastustajale ette heita seda, et ta ei viivitanud

kontrolli lõpetamisega.

17. Vastustaja esindaja on Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2014 istungil selgitanud, et kui

kohapealset kontrolli poleks lõpetatud enne 01.12.2011, ei oleks olnud võimalik ühtset

pindalatoetust õigesti arvutada, kuna 24.03.2010. a määruse nr 36 § 12 lg 1 kohaselt pidi

PRIA lahendama need taotlused 01.12.2011 ja seega oli PRIA-l õigus kontroll lõpetada

21.11.2011.

18. Euroopa Kohus on 16.06.2011. a otsuses asjas nr C-536/09 selgitanud, et sõnad „takistab

kohapealse kontrolli läbiviimist“ vastavad liidu õiguse autonoomsele mõistele, mis hõlmab

peale tahtliku käitumise ka muid tegusid või tegevusetust, mida võib pidada

põllumajandustootja või tema esindaja hooletuse tulemuseks ning mille tagajärjel oli

kohapealse kontrolli läbiviimine takistatud, kui põllumajandustootja või tema esindaja ei

võtnud ette kõiki meetmeid, mida võib temalt mõistlikult odata, et tagada, et kontroll

tervikuna toimub. Ka määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 on sõnastatud samamoodi kui Euroopa

Kohtus analüüsitud säte ja seega on see seisukoht kohaldatav ka antud asjas. Halduskohus on

õigesti leidnud, et kuna kaebaja pidi olema suuteline hiljemalt 21.11.2011 esitama vastustajale

nõustud dokumente ning dokumentide esitamine oli osa kohapealsest kontrollist, takistas

kaebaja kohapealse kontrolli läbiviimist määruse 65/2011 art 4 lg 6 mõõtes ja vastustaja oli

õigustatud vastustaja 2011.a mahepõllundusliku toetuse taotluse rahuldamata jätma.

Olukorras, kus kohapealne kontroll oli lõpetatud, ei ole võimalik anda taotlejale tähtaega

puuduste kõrvaldamiseks, kuna kehtiv õigus nägi imperatiivselt ette taotluse rahuldamata

jätmise.

19. Määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg 6 kohaselt juba makstud summa nõutakse tagasi, võttes

aluseks antud määruse art 18 lg-s 2 sätestatud kriteeriume. Art 18 lg 2 sätestab, et liikmesriik

nõuab toetuse tagasi ja/või keeldub toetuse andmisest või määrab kindlaks toetuse

vähendamise summa eelkõige kindlakstehtud kohustuse täitmata jätmise tõsiduse, ulatuse ja

püsivuse põhjal. Samas viitab määruse nr 65/2001 art 4 lg 6 ainult toetuse tagasi nõudmisele,

mitte selle vähendamisele ja seega puudus vastustajal kaalutlusruum vaatamata art 18 lg-le 2.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kontrolli takistamist tuleb lugeda tõsiseks

rikkumiseks ja seega ei olnud vastustajal võimalik langetada teistsugust otsust.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebaja on ka varasemate taotluste

puhul takistanud kohapealse kontrolli läbiviimist.

20. Apellatsioonkaebus rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi