2-16-101017/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-101017

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29. august 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

B2 Kapital SIA hagi Maarika Irvali vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2806,8 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: B2 Kapital SIA (registrikood 40103645131,

asukoht Skanstes iela 50, LV-1013, Riia, Läti),

lepinguline

esindaja:

Triin

Reinmaa

(e-post

triin@creditreform.ee)

kostja: Maarika Irval (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt B2 Kapital SIA hagi Maarika Irvali vastu

30.01.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2100137759 refinantseerimise kokkuleppe alusel

võla väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Maarika Irvalilt B2 Kapital SIA kasuks põhivõlg 726,58 eurot, intress 625,12

eurot, kokkuleppe sõlmimise tasu 50 eurot, viivis 296,95 eurot ja leppetrahv 3,40 eurot,

kokku 1702,05 eurot.

3. Jätta välja mõistmata Maarika Irvalilt B2 Kapital SIA kasuks viivis 1104,75 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 61% kostja kanda ja

39% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista Maarika Irvalilt menetluskulu 271,39 eurot B2 Kapital SIA kasuks.

7. Välja mõista Maarika Irvalilt B2 Kapital SIA kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud

määras

väljamõistetud

menetluskuludelt

alates

käesoleva

otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

8. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

2/4

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

10. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

11. Toimetada otsus kätte hagejale, kostjale toimetada otsus kätte avalikult.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab

vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on kostjale kätte toimetatud 12.04.2016 isiklikult allkirja vastu (tlk 51). Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, kohtule tähtaegselt ei vastanud. Kohus

palus hagejal pärast hagiavalduse menetlusse võtmist hagiavalduses märgitut täpsustada

ja esitada menetluskulude nimekiri. Hageja esitas 23.05.2016 hagiavalduse täpsustuse ja

menetluskulude nimekirja. Hageja poolt esitatud menetlusdokument toimetati kostjale

kätte isiklikult 12.08.2016 (tlk 64). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

14. Hagiavalduse andmetel sõlmisid PC Finance OÜ ja kostja laenulepingu. 30.01.2015

sõlmisid pooled laenulepingu nr 2100137759 refinantseerimise kokkuleppe. Poolte

kokkuleppel võlgnes kostja laenuandjale alates kokkuleppe sõlmimisest 1436,7 eurot, mis

koosnes esialgse laenulepingu alusel arvestatud põhisummast 811,58 eurot ja intressist

625,12 eurot. Nimetatud summale ei lisatud (st summa ei sisaldanud) inkassomenetluse

käigus tekkinud viivist 80,33 eurot ja sissenõudmiskulu 200 eurot. Inkassomenetluse

käigus on kostja tasunud kokku 85 eurot, mis on arvestatud võla katteks. Seega on kostjal

tasumata võlg summas 1351,7 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata võlalt

ka viivise 1351,7 eurot. Laenulepingu p 8 kohaselt kohustus kostja tasuma hiljemalt

06.02.2015 kokkuleppe sõlmimise tasu 50 eurot. Kokkuleppe sõlmimise tasu maksmata

jätmise korral on laenuvõtjal kohustus tasuda viivist 0,75% päevas. Hageja palub välja

mõista viivise summas 50 eurot. Kuna kostja rikkus hageja informeerimise kohustust, siis

hageja nõuab lepingu p 6 alusel ka leppetrahvi 3,40 eurot.

15. Arvestades hagiavalduses märgitud laenulepingu refinantseerimise kokkuleppe sisu, on

kohus seisukohal, et kokkuleppe eesmärk oli vaid tähtaja pikendamine. Seega võib

eeldada, et tegemist oli laenulepingu muutmisega ning sellisel juhul keelab VÕS § 113 lg

6 nõuda viivist sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt (vt Riigikohtu

3/4

tsiviilkolleegiumi 03.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14 p 17). Seega on hageja

viivisenõue osaliselt põhjendamatu.

16. Hagiavalduses märkis hageja, et kuivõrd kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt

tasumata, on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja laenulepingu

refinantseerimiskokkuleppe punktides 2 ja 8 märgitud viivisemäärale 0,75%.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus märgib, et arvestades VÕS § 113 lg 1 sätestatut

tuleb hageja kasuks väljamõistetava viivise arvestamisel võtta aluseks lepingus

kokkulepitud intressimäär (50% aastas) mitte viivisemäär (0,75% päevas ehk 273,75%

aastas). Kohus loeb õigeks viivisemääraks laenulepingus kokkulepitud intressimäära,

milleks on 50% aastas ehk 0,14% päevas.

Arvestades hagiavalduses esitatud viivise arvestamise valemit ja summat (VÕS § 415 lg

2 p 2), millelt hageja võib viivist arvestada (811,58 – 85 = 726,58 eurot), on hageja

viivisenõue põhjendatud summas 292,96 eurot (726,58 eurot x 0,14% päevas x 288

päeva).

17. Hageja põhinõude suurus on seega 726,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud intress

625,12 eurot (kokku 1351,7 eurot). Nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

18. Hageja lepingu sõlmimise tasu 50 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

19. Hagiavalduses märkis hageja, et lepingu üldtingimuste p 8 kohaselt on tal õigus arvestada

lepingutasu 50 eurot tasumisega viivitamise korral viivist 0,75%. Hageja nõuab kokku

viiviseid 50 eurot.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui

pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja PC Finance OÜ vahel

30.01.2015 sõlmitud laenulepingu refinantseerimise kokkulepet lugeda sõlmituks

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingu lahutamatuks

lisaks olevate üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 10.05.2016 tehtud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16

seisukohale, et eelduslikult võib VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks

vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises

suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes

ning

täidab

oma

eesmärgi,

kahjustamata

tarbijat

ebamõistlikult.

Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud

ulatuses ja eeldustel. Kohus on seisukohal, et laenulepingu refinantseerimise kokkuleppe

punktis 8 kokkulepitud viivisemäär 0,75% päevas ehk 273,75% aastas on kostjat

ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine. Laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on

34 korda suurem seaduses sätestatud viivisemäärast (8,05% aastas). Seega tuleb

lepingutasult arvestatava viivise arvutamisel lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast

(8,05% aastas ehk 0,02% päevas). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis

lepingutasult summas 3,99 eurot (50 eurot x 0,02% x 399 päeva).

20. Leppetrahv teavitamiskohustuse rikkumise eest summas 3,40 eurot on põhjendatud ja

tuleb hageja kasuks välja mõista.

21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 726,58 eurot, intressi 625,12 eurot, lepingu sõlmimise tasu 50 eurot,

4/4

viivise 296,95 eurot ja leppetrahvi 3,40 eurot, kokku 1702,05 eurot. Ülejäänud osas tuleb

hageja hagi jätta rahuldamata.

22. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse 61% ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt

välja mõista menetluskuluna riigilõivu 275 eurot, kantud õigusabikulud 252,5 eurot (ei

sisalda

käibemaksu;

menetlusdokumentide

koostamine

177,5

eurot,

istungiks

ettevalmistumine ja esindamine 75 eurot) ja sõidukulu 19,90 eurot, kokku 547,40 eurot.

Hagilt hinnaga 2806,8 eurot tuleb tasuda riigilõivu 275 eurot. Hageja on hagilt riigilõivu

tasunud ja see kulu on põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning

hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi seisnes hagiavalduse ja hagiavalduses

esinenud puuduste kõrvaldamises ning istungil esindamises, peab kohus põhjendatuks

õigusabikuluks 150 eurot. Sõidukulud summas 19,90 eurot on põhjendatud. Seega on

hageja põhjendatud menetluskulu kokku käesolevas asjas 444,9 eurot.

Kuna kohus jätab hageja menetluskuludest 61% kostja kanda ja 9% hageja kanda, tuleb

kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 271,39 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus

kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile

vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

23. Hageja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks lahendab kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik