3-14-53234/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2016, Tartu Haldusasja number 3-14-53234 Haldusasi Maret Schultzi kaebus Varstu Vallavalitsuse maa tagastamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maret Schultzi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Maret Schultz Vastustaja Varstu Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2015. a otsus muutmata.

2. Jätta rahuldamata Maret Schultzi taotlus asjas istungi korraldamiseks ning vastustajalt seisukoha nõudmiseks.

3. Tagastada Maret Schultzile tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid.

4. Jätta rahuldamata Maret Schultzi taotlus asja menetluse peatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. september 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Varstu Vallavalitsuse 1. septembri 2003. a korraldusega nr 84 tunnistati kehtetuks varasem korraldus õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamise kohta ning otsustati lahendada Maret

Schultzile Matto-Mäe Edde Karjahansu talu maa ½ mõttelise osa tagastamine lahendada eraldi korraldusega.

2. M. Schultz esitas 19. detsembril 2014 halduskohtule kaebuse, milles palutakse kohustada Varstu Vallavalitsust andma välja korraldus, millega lahendataks Matto-Mäe Edde Karjahansu talu maade tagastamise küsimus.

3. Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja on Matto Mäe Edde Karjahansu talu maa tagastamise õigustatud subjekt. Sellel maal paiknevad kolmandatele isikutele kuuluvad hooned ning nende hoonete juurde erastatava maa suurus ja piirid ei ole kindlaks määratud. Kaebaja on vaidlustanud ühe hoone juurde erastatava maa suuruse ja piiride määramise ning kohtuvaidlus ei ole lõppenud (haldusasi nr 3-13-2466). Maareformi seaduse (MRS) § 23 lg 2 järgi otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui vallavõi linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Seega puudub vastustajal kuni erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramiseni kohustus otsustada maa tagastamine kaebajale.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. M. Schultz esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus ning kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses kirjeldatakse maa tagastamise menetluse senist käiku ja viidatakse erinevatele kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidele. Samuti palutakse nõuda Varstu Vallavalitsuselt välja kirjalik põhjendus, miks on ühtedel dokumentidel vaidlusaluse talu maa suuruseks 24,30 ha, kuid kaebaja õele kompensatsiooni väljamaksmisel on arvestatud maa pindalaks 23,39 ha.

Apellatsioonkaebuse täienduses märgitakse, et kaebaja pöördus kohtusse alles 2006. a sügisel ja seega oli vallavalitsus viivitanud 3 aastat. Samuti väidetakse, et vaidlusaluse talu rehihoone omanikud ei ole kolmandad isikud ning leitakse, et kui rehihoone on tagastatud kaebajale, saab ka 24,3 ha maad tagastatud.

5. Varstu Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole vald saanud maa tagastamise toiminguid läbi viia kaebaja enda tõttu, kuna ta on pidevalt vaidlustanud valla otsuseid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Apellatsioonimenetluses esitatud seisukohtades vaatab M. Schultz mööda põhilisest halduskohtu põhjendusest, mille tõttu tema kaebus rahuldamata jäeti – et pooleli on vaidlusaluse talu maadel asuva hoonete juurde maa erastamine, kuna kaebaja ise on erastamismenetluses maa suuruse ja piiride määramise vaidlustanud. Enne maa erastamise küsimuse lõplikku lahendamist ei ole MRS § 23 lg-st 2 tulenevalt võimalik maa tagastamise taotlust lõplikult lahendada. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Seega, kuni maa erastamise küsimust ei ole lahendatud, ei ole võimalik edasi minna maa tagastamise küsimuse lahendamisega ning vastavalt ei saa maa tagastamise küsimuse lahendamisega viivitamist pidada õigusvastaseks. Seega puudub kohustamiskaebuse rahuldamiseks alus.

8. Apellatsioonimenetluses on M. Schultz üritanud selgitada, et hoone, mille juurde maa erastamine pooleli on, kuulub tegelikult samuti temale tagastamisele. Samas on Varstu vallavalitsuse vastuses selgitatud, et selle hoone omandiõiguse küsimus on lahendatud 21. juunil 2013 jõustunud Tartu Maakohtu otsusega. Kaebaja väide, et hoonele tehtud ekspertiis on tühine, seda ei muuda. See väide on paljasõnaline ega ei muuda jõustunud maakohtu otsuse siduvat tähendust vallavalitsusele.

9. Asjaolu, et kaebaja pöördus kohtusse alles 2006. aastal ning et otsustus lahendada maa tagastamine kaebajale eraldi haldusaktiga oli tehtud juba 3 aastat varem, ei võimalda kuidagi kohustamiskaebuse rahuldamist. Nagu öeldud – kuni maa erastamine kolmandale isikule kuuluvate hoonete juurde ei ole lõppenud, ei ole MRS § 23 lg-st 3 tulenevalt võimalik kaebajale maa tagastamise menetlusega edasi minna.

10. Kaebaja taotlus nõuda vallavalitsuselt välja selgitus selle kohta, miks on erinevates dokumentides kajastatud vaidlusaluse maa pindala erinevalt, jääb rahuldamata. Sellel küsimusel ei ole käesoleva kohustamiskaebuse lahendamisel tähtsust.

Samuti jääb rahuldamata kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks. Vaidluse all olevad faktilised asjaolud on piisavalt selged. Sisuliselt on vaidluse all üksnes MRS § 23 lg-s 3 selgelt reguleeritud küsimus – et maa erastamine tuleb otsustada enne maa tagastamist. Kaebaja ei vaidle otseselt isegi sellele regulatsioonile vastu, vaid nõuab lihtsalt kogu vaidlusaluse talumaa tagastamist talle. Seetõttu puudub asjas halduskohtumenetluse seadustiku § 131 lg 1 p-st 2 tulenevalt igasugune vajadus istungi korraldamiseks. Lisaks võimaldab asja lahendamine kirjalikus menetluses lahendada haldusasja kiiremini ning on seega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.

11.Apellatsioonimenetluses kaebaja poolt esitatud erinevad dokumentaalsed tõendid tagastatakse talle, kuna need ei oma eeltoodust tulenevalt apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtsust.

12. Pärast asjas otsuse teatavakstegemise aja määramist esitas M. Schultz taotluse asjas menetluse peatamiseks põhjendusel, et pooleli on kohtumenetlus haldusasjas 3-15-968. See pooleliolev kohtuvaidlus ei takista käesoleva asja lõplikku lahendamist HKMS § 95 lg 1 mõttes. Haldusasjas 3-15-968 vaidlustab kaebaja maa erastamist tema poolt soovitud maal asuva hoone juurde, mis asub aadressil XXXXXX . Käesolevas asjas on maa tagastamise võimatuse põhjuseks asjaolu, et pooleli on maa erastamise menetlus aadressil XXXXXXXX , st teise elamu erastamise menetlus. Seega ei takista viidatud haldusasi käesoleva haldusasja lahendamist.

Teine kaebaja esitatud menetluse peatamise alus (et ta on kohustatud kontrollima, kas vastab tõele väide, et talle tagastatavast maast on vallavalitsus osad maha müünud) ei ole samuti menetluse peatamise aluseks. Seda saab kaebaja teha iseseisvalt ning selle jaoks ei ole vaja käesolevat kohtumenetlust peatada.

13. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli M. Schultz vabastatud ning muid menetluskuludokumente ei ole asjas esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene