Legislator Case Law & Legislation
1-15-8256/30 AI generated

1-15-8256/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-15-8256/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä ÄR U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8256 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Maakohtu Narva kohtumaja 1. augusti 2016 määrus süüdimõistetu P.U vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel Süüdimõi...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-15-8256 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 1. augusti 2016

määrus süüdimõistetu P.U vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel

Süüdimõistetu P.U (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 1. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 07.01.2016 otsusega karistati P.U KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 6 kuu ja KarS § 200 lg 1 järgi 2 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti tema liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg-st 2 juhindudes vähendati kestuseni 1 aasta 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks kujunes 1 aasta 3 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati P.U-le mõistetud karistus 474

tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati P.U järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 15.01.2016.

2. 30.05.2016 registreeriti Viru Maakohtus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata P.U karistus KarS § 69 lg 6

alusel tegemata tundide ulatuses täitmisele. Ettekande esitamise tingis asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ta hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei ilmu registreerimistele.

3. Viru Maakohus määras kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamisele 14.06.2016 toimuval kohtuistungil. P.U-le aga kohtukutset kätte toimetada ei õnnestunud ja istungile ta kohale ei ilmunud. Samuti ei olnud võimalik talle kätte anda järgmist kutset ning seega ei tulnud P.U ka 25.07.2016 aset

leidnud kohtuistungile. Sellel istungil taotles kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist.

4. Viru Maakohus 28.07.2016 määrusega kuulutaski P.U tagaotsitavaks ja määras tabamisel tema vahistamise. Süüdimõistetu peeti määruse alusel

kinni 29.07.2016 ja Viru Maakohus sai kriminaalhooldusametniku 30.05.2016 esitatud erakorralist ettekannet arutada kohtuistungil 01.08.2016.

5. 01.08.2015 tegi Viru Maakohus määruse, millega pööras KarS § 69 lg 6 alusel P.U-le Viru Maakohtu 07.01.2016 otsusega mõistetud karistuse selle kandmata osas täitmisele. Oma seisukohta põhjendas kohus järgmiselt.

6. Kohus tuvastas, et P.U on sooritanud 13 üldkasuliku töö tundi. Sooritamata on 461 tundi. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja P.U

seletusi, asus maakohus veendumusele, et süüdimõistetu hoidus alates 26.04.2016

tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd teha. Viimase kolme kuu jooksul ei ole ta sooritanud ühtki tundi ning selle rikkumise kohta ei esitanud ta

kohtuistungil ühtegi vabandust. Lisaks sellele ei ole P.U alates 2016 maikuust käinud kordagi kriminaalhooldusametniku juures registreerimisel ning seda ilma

ühegi mõjuva põhjuseta. Samuti rikkus P.U kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. PPA Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ametnike poolt on tuvastatud, et 04.02.2016 oli P.U kodus alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamist tunnistas süüdimõistetu ka ise. Eelnevast lähtuvalt on olemas alused vangistuse täitmisele

pööramiseks, kuna P.U on kohtuotsusega temale pandud kohustusi

rikkunud järjepidevalt ja täielikult. Süüdimõistetule anti kohtuotsusega võimalus kanda karistust vabaduses, kuid eelnevast nähtub, et ta ei ole teinud mingeid jõupingutusi, et

asenduskaristust täita. Neil asjaoludel puudub kohtul igasugune alus arvata, et P.U

asuks edaspidi asenduskaristust korrektselt täitma. Kriminaalhoolduse edasine teostamine tema suhtes ei ole otstarbekas.

7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse P.U , taotledes lahendi tühistamist. Ta lubab, et leiab endale töökoha ning on kasulik oma perele ja ühiskonnale.

Samuti kinnitab ta, et on valmis oma eluviisi muutma. See on tema esimene reaalne vanglakaristus ning ta peab seda liiga karmiks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning P.U määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt süüdimõistetu edasikaebuse väidetest märgib kolleegium täiendavalt üksnes järgmist.

9. Esmalt toonitab apellatsioonikohus, et asenduskaristusena on üldkasuliku töö kohaldamine tingimuslik: üldkasulik töö asub vangistuse asemele üksnes niivõrd, kuivõrd

süüdlane täidab asenduskaristuse rakendamise nõudeid. Praeguselt on maakohus

tuvastanud, et P.U on rikkunud üldkasuliku töö ja katseaja tingimusi

ulatuslikult, s.o nüüdseks eirab ta registreerimiskohustust ja üldkasuliku töö tundide 2 2

tegemise kohustust täielikult ning samuti eksis ta kohustuse vastu mitte tarvitada alkoholi. Eelmärgitud käitumist süüdimõistetu määruskaebusest nähtuvalt ka ei eita.

10. Edasikaebusest selguvad üksnes P.U lubadused edasiseks ning tema seisukoht, et reaalses vangistuses viibimine on liialt karm karistus. Ringkonnakohus

on aga seisukohal, et kuivõrd süüdimõistetu rikkumised on olnud nii ulatuslikud ja järjepidevad, on tema karistuse täitmisele pööramine käesolevalt ainuvõimalik õigusjärelm. Mingidki edasise osas antud tõotused vastupidisele positsioonile asumiseks alust ei anna.

Samuti peab rõhutama, et P.U oli teadlik tema käitumisega kaasuda võivast tagajärjest, s.o kohustusest kanda vangistust kinnipidamisasutuses, kuid sellest hoolimata rikkus ta üldkasuliku töö tegemise ja katseaja tingimusi.

11. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3 3