1-16-115/84 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-115

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 8. augusti 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu V.

Z

(isikukood

),

XXX

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 8. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus 25.02.2016 otsusega tunnistas V. Miti süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8,

Z

9 järgi ja karistas teda 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus temale kohtuotsuste kogumis Tartu

Maakohtu 14.04.2015 otsusega liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 25 päeva vangistust alates

12.04.2015. Karistusaja lõpuks on 06.11.2016.

2. Tartu Maakohus 08.08.2016 määrusega jättis V. Miti tingimisi enne tähtaega vanglast

Z

vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt.

2.1

V. Miti puhul on negatiivne see, et ta on vaatamata noorele eale juba toime pannud

Z

palju kuritegusid. Teda on varem vanglast ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta ei ole osanud või

suutnud oma elu korraldada nii, et ta enam kuritegusid toime ei paneks. V. -i iseloomustavat

Z

materjali vaadates tuleb tõdeda, et ta on mõjutatav, eriti kui on hakanud alkoholi tarvitama. Tartu

Vangla andmetel puudub V. Mitil toetav sotsiaalvõrgustik. Tal on palju kriminaalkorras

Z

karistatud tuttavaid, kelle mõju temale on küllaltki määrav. Tema majandusliku toimetuleku oskus

on puudulik. Alkoholi tarvitamise tõttu on V. pannud toime enamiku kuritegudest. Ta on

Z

kolmel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid need on lõppenud edutult – V. ei ole

Z

kriminaalhoolduse nõudeid täitnud. V. Miti kohta käiv iseloomustav materjal ei anna alust

Z

pidada teda isikuks, kelle osas tuleks rakendada ennetähtaegset vanglast vabastamist. Talle on

vajalik vanglas tehtav sotsiaaltöö ja kontrollitud keskkond, et ta vabanedes oskaks hinnata

õiguskorda ja sotsiaalseid väärtusi.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse V. , kes taotleb lahendi tühistamist.

Z

Edasikaebuse argumendid on järgmised.

3.1

V. toonitab, et ta kannab karistust avavangla osakonnas ja käib vabaduses tööl.

Z

Tööandja on kinnitanud, et vabanedes tal töökoht säilib. Elukoht on tal olemas, kuid tõenäoliselt ta

kaotab selle, kui tingimisi enne tähtaega vanglast ei vabane ja peab karistusaja ära kandma

täielikult. V. rõhutab sedagi, et tema käitumise riskifaktor alkoholi tarvitamise ohu näol on

Z

olemas praegu ja on seda ka siis, kui ta vabaneb karistuse ärakandmise järel. Vahe on selles, et

hetkel on tal elukoht, kuid karistuse lõpuni kandmisel on ta suure tõenäosusega kodutu ja kuskilt

Lubja tänavalt alustada on väga raske. V. on endale selgeks teinud, et alkoholi ta tarvitada

Z

ei või.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud V. Miti tingimisi

Z

enne tähtaega vanglast vabastamata ning määruskaebuse argumendid vastupidisele positsioonile

asumiseks mingitki alust ei anna.

5. Apellatsioonikohus toonitab kõigepealt, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima

veendumus nii selles, et isik suudab katseaja läbida edukalt, kui ka selles, et ta ei pane vabaduses

toime uusi kuritegusid. V. Miti puhul sellist positiivset prognoosi teha ei saa. Nimelt viitavad

Z

kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele ja annavad aluse kahelda ka katseaja edukuses tema korduvad

karistused (kehtivaid karistusi on 6), varasemad ebarahulavalt kulgenud katseajad (päädisid kas uute

kuritegudega või katseaja nõuete rikkumisega), nõrgaks jääv sotsiaalne tugivõrgustik ning

riskifaktorina tema alkoholi tarvitamise harjumus. Kalduvust pruukida alkoholi peab enda puhul

oluliseks uute kuritegude ohuteguriks ka V. ise. Tõsi, ta küll väljendab veendumust, et

Z

suudab nimetatud pahest loobuda, seda vähemalt seni, kuni on oma elu korda saanud.

Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga süüdimõistetu sellist lubadust aga määravaks ei pea, kuivõrd

alkoholi tarvitamist on V. jätkanud vaatamata varasemate vangistuste ajal erinevate

Z

sõltuvusi käsitlevate sekkumisprogrammide läbimisele. Lisaks peab ära märkima, et kinnipeetava

uue kuriteo toimepanemise riski on hinnatud suureks ka vanglas läbiviidud riskihindamisel, s.o

ohuprotsendiks saadi 66 %. Ehk siis eelmärgitud asjaolude kogum välistab V. Miti vabastamise

Z

vanglast ennetähtaegselt ning seda vaatamata tema töötamisele väljaspool vangistusasutust ning

võimalusele, et karistuse täieliku ärakandmise järel kaotab ta temale praeguselt võimaldatava

elukoha.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk