1-10-5792/1213 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-5792

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. juuli 2016. a

määrus otsustamaks käitumiskontrolli ajaks määratud

kohustuste osaline tühistamine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Andrus Erik (isikukood 37702132232)

taotlus käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste

osaliseks tühistamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 13. juuli 2016. a määrus muutmata ja Andrus Eriku

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrus Erik tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 10.11.2010. a otsusega KarS § 209 lg 2 p-

de 1, 2, 3 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati karistust Viru Maakohtu 16.12.1996. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa (2 aastat 10 kuud 19 päeva vangistust) võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 aastat 4

kuud 19 päeva. Kohtuotsus jõustus 04.05.2011. a, karistuse kandmiselt vabanes A. Erik

31.03.2016. a.

2. Harju Maakohtu 16.02.2016. a määrusega kohaldati A. Eriku suhtes KarS § 871 lg 1

alusel pärast karistuse ärakandmist käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta ning määrati ta selleks

tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

A. Erikut kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 2 1 4, 7, 8 sätestatud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2016. a määrusega jäeti Harju

Maakohtu 16.02.2016. a määrus käitumiskontrolli kohaldamise osas muutmata.

3. Viru Maakohtu 9.06.2016. a määrusega jäeti rahuldamata A. Eriku taotlus karistusjärgse

käitumiskontrolli tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2016. a määrusega jäeti Viru

Maakohtu 9.06.2016. a määrus muutmata.

10.07.2016. a esitas A. Erik Viru Maakohtule taotluse tema suhtes kohaldatud

karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste osaliseks tühistamiseks.

5. Viru Maakohtu 13.07.2016. a määrusega jäeti A. Eriku taotlus tema suhtes kohaldatud

karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste osaliseks tühistamiseks

rahuldamata.

Viru Maakohus asus seisukohale, et KarS § 871 näeb ette üksnes karistusjärgse

käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste (s.o KarS § 75 lg 2), mitte aga käitumiskontrolli

nõuete (KarS § 75 lg 1) tühistamise võimalust. A. Eriku taotluses märgitud tingimused:

alalises elukohas viibimine, kriminaalhooldusametniku loa saamine Eestist lahkumiseks ja

registreerimisel käimine kuuluvad KarS § 75 lg-st 1 tulenevalt kontrollnõuete alla ega kuulu

tühistamisele KarS § 871 alusel.

Sotsiaalprogrammis osalemise kohustus tuleneb küll KarS § 75 lg 2 p-st 8 ja kohus võib seda

kergendada või tühistada KarS § 871 lg 5 alusel, kuid selles osas ei ole taotlus põhjendatud.

A. Erik ei selgita, miks sotsiaalprogrammis osalemise kohustust tuleb kergendada või

tühistada ning kohus ei tuvastanud sellist alust. Taotluse üldist laadi põhjendused, et

karistusjärgse käitumiskontrolli süsteem kui selline on taotleja arvates oma sisult ebaõiglane,

ei anna alust A. Eriku taotluse rahuldamiseks.

6. A. Erik esitas edasikaebuse Viru Maakohtu 13.07.2016. a määrusele, millega taotleb

tühistada vaidlusalune lahend ja teha asjas uus määrus, millega tema taotlus rahuldada.

KarS § 871 lõige 5 sätestab, et kohus võib kergendada või tühistada süüdlasele

käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi ning ei viita ei sama seadustiku § 75 lg-le 1 ega 2.

Vaadates KarS § 75 lg-s 1 nimetatud „kontrollnõudeid“ ja lõikes 2 nimetatud „kohustusi“, on

mõlemas lõikes tegemist siiski kohustustega. Viru Maakohus ei ole suutnud veenvalt

selgitada, miks ei ole KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuete järgimise nõue kohustus.

Süüdimõistetu lisab, et Viru Maakohus ei ole üldse tähelepanu pööranud taotluses avaldatule,

milles süüdimõistetu märkis, et alates 27.06.2016 ei ole tal võimalik viibida maakohtu

määruses märgitud aadressil (vastav avaldus oli esitatud ka kriminaalhooldajale).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava määrusega ja selle peale esitatud

kaebusega, nõustub maakohtu seisukohtadega täielikult ja selgitab järgmist.

7.1. Ringkonnakohus soostub maakohtu seisukohaga, et KarS § 871 lg 5 näeb ette üksnes

karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste (s.o KarS § 75 lg 2), mitte aga

käitumiskontrolli nõuete (KarS § 75 lg 1) kergendamise või tühistamise võimalust. Sellist

seisukohta toetab ka õiguskirjandus.

7.2. KarS § 75 sätestab käitumiskontrolli mõiste selle sisu avamise kaudu. KarS § 75 lg-test

1 ja 2 tulenevalt on käitumiskontroll üldmõiste, mis hõlmab nii kontrollnõudeid kui kohustusi.

Kuigi mõlemad moodustavad käitumiskontrolli osa, erinevad kontrollnõuded ja kohustused

teineteisest nii oma eesmärgilt kui ka siduvuse ulatuselt. KarS § 75 lg-s 1 määratletud

kontrollnõudeid võib määratleda kui seadusest tulenevaid kohustusi, mille eesmärk on tagada

riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Kontrollnõuete laienemine süüdlasele on alati

automaatne, kui seadus näeb ette käitumiskontrolli kohaldamise. Kontrollnõuete laienemine

ab initio (automaatselt) tuleneb asjaolust, et kontrollnõuete kohaldamise aluseks on seadus,

mitte kohtulahend. Viimasest järeldub ühtlasi, et kohtul puudub võimalus diferentseerida

kontrollnõudeid muuhulgas vastavalt konkreetse süüdlase isikule. Kuna kontrollnõuete

eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle, siis on kontrollnõuetena

sätestatud sellised kohustused, mis võimaldavad kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli

praktikas teostada. Olulisemaks kontrollnõudeks on kahtlemata süüdimõistetu kohustus elada

kohtu poolt määratud alalises elukohas ja ilmuda teatud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erinevalt kontrollnõuetest võib kohustusi

määratleda kui kohtulahendist tulenevaid nõudeid, mille eesmärk on saavutada süüdlase

edasine õiguskuulekas käitumine eelkõige temaga läbiviidava sotsiaaltöö kaudu. Seega on

kohustuste kohaldamisaluseks kohtulahend, mistõttu need ab initio kõigile süüdastele ei

laiene. Niisiis eeldavad kohustused igakordset individualiseerimist, arvestades muuhulgas

süüdlase isikut.

7.3

Järelikult tuleb kehtiva regulatsiooni ja õiguspraktika kohaselt asuda seisukohale, et

KarS § 871 lg 5 näeb ette üksnes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste

(s.o KarS § 75 lg 2), mitte aga käitumiskontrolli nõuete (KarS § 75 lg 1) tühistamise või

kergendamise võimaluse.

7.4

Ringkonnakohus lisab, et süüdimõistetu ei esita määruskaebuses asjaolusid ja

põhjendusi, miks on tal objektiivselt võimatu viibida talle kohtu poolt kontrollnõudena

määratud alalises elukohas. Seetõttu ei saa ringkonnakohus määruskaebuse selles osas

seisukohta võtta.

7.5

Apellatsioonikohus märgib veel, et sotsiaalprogrammis osalemise kohustus tuleneb küll

KarS § 75 lg 2 p-st 8 ja kohus võib seda kas kergendada või tühistada KarS § 871 lg 5 alusel,

kuid ka selles osas ei selgita A. Erik, miks sotsiaalprogrammis osalemise kohustust tuleb

kergendada või tühistada ning kas A. Eriku puhul on sotsiaaltöötaja sotsiaalprogrammi

läbimist üleüldse vajalikuks pidanud. Määruskaebuses on vaid üldist laadi põhjendused, et

karistusjärgne käitumiskontrolli süsteem kui selline on sisult ebaõiglane.

7.6

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg-test 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud lahendi muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus