1-10-5792/1213 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedAndrus Erik tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 10.11.2010. a otsusega KarS § 209 lg 2 p- de 1, 2, 3 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel
Legislator headnote
AI generated1-10-5792/1213 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: a otsusega KarS § 209 lg 2 p- de 1, 2, 3 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-5792
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. juuli 2016. a
määrus otsustamaks käitumiskontrolli ajaks määratud
kohustuste osaline tühistamine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Andrus Erik (isikukood 37702132232)
taotlus käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste
osaliseks tühistamiseks
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 13. juuli 2016. a määrus muutmata ja Andrus Eriku
määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või
advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil
isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Andrus Erik tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 10.11.2010. a otsusega KarS § 209 lg 2 p-
de 1, 2, 3 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel
suurendati karistust Viru Maakohtu 16.12.1996. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata
osa (2 aastat 10 kuud 19 päeva vangistust) võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 aastat 4
kuud 19 päeva. Kohtuotsus jõustus 04.05.2011. a, karistuse kandmiselt vabanes A. Erik
31.03.2016. a.
2. Harju Maakohtu 16.02.2016. a määrusega kohaldati A. Eriku suhtes KarS § 871 lg 1
alusel pärast karistuse ärakandmist käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta ning määrati ta selleks
tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
A. Erikut kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 2 1 4, 7, 8 sätestatud
kontrollnõudeid ja kohustusi. Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2016. a määrusega jäeti Harju
Maakohtu 16.02.2016. a määrus käitumiskontrolli kohaldamise osas muutmata.
3. Viru Maakohtu 9.06.2016. a määrusega jäeti rahuldamata A. Eriku taotlus karistusjärgse
käitumiskontrolli tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2016. a määrusega jäeti Viru
Maakohtu 9.06.2016. a määrus muutmata.
10.07.2016. a esitas A. Erik Viru Maakohtule taotluse tema suhtes kohaldatud
karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste osaliseks tühistamiseks.
5. Viru Maakohtu 13.07.2016. a määrusega jäeti A. Eriku taotlus tema suhtes kohaldatud
karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste osaliseks tühistamiseks
rahuldamata.
Viru Maakohus asus seisukohale, et KarS § 871 näeb ette üksnes karistusjärgse
käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste (s.o KarS § 75 lg 2), mitte aga käitumiskontrolli
nõuete (KarS § 75 lg 1) tühistamise võimalust. A. Eriku taotluses märgitud tingimused:
alalises elukohas viibimine, kriminaalhooldusametniku loa saamine Eestist lahkumiseks ja
registreerimisel käimine kuuluvad KarS § 75 lg-st 1 tulenevalt kontrollnõuete alla ega kuulu
tühistamisele KarS § 871 alusel.
Sotsiaalprogrammis osalemise kohustus tuleneb küll KarS § 75 lg 2 p-st 8 ja kohus võib seda
kergendada või tühistada KarS § 871 lg 5 alusel, kuid selles osas ei ole taotlus põhjendatud.
A. Erik ei selgita, miks sotsiaalprogrammis osalemise kohustust tuleb kergendada või
tühistada ning kohus ei tuvastanud sellist alust. Taotluse üldist laadi põhjendused, et
karistusjärgse käitumiskontrolli süsteem kui selline on taotleja arvates oma sisult ebaõiglane,
ei anna alust A. Eriku taotluse rahuldamiseks.
6. A. Erik esitas edasikaebuse Viru Maakohtu 13.07.2016. a määrusele, millega taotleb
tühistada vaidlusalune lahend ja teha asjas uus määrus, millega tema taotlus rahuldada.
KarS § 871 lõige 5 sätestab, et kohus võib kergendada või tühistada süüdlasele
käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi ning ei viita ei sama seadustiku § 75 lg-le 1 ega 2.
Vaadates KarS § 75 lg-s 1 nimetatud „kontrollnõudeid“ ja lõikes 2 nimetatud „kohustusi“, on
mõlemas lõikes tegemist siiski kohustustega. Viru Maakohus ei ole suutnud veenvalt
selgitada, miks ei ole KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuete järgimise nõue kohustus.
Süüdimõistetu lisab, et Viru Maakohus ei ole üldse tähelepanu pööranud taotluses avaldatule,
milles süüdimõistetu märkis, et alates 27.06.2016 ei ole tal võimalik viibida maakohtu
määruses märgitud aadressil (vastav avaldus oli esitatud ka kriminaalhooldajale).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava määrusega ja selle peale esitatud
kaebusega, nõustub maakohtu seisukohtadega täielikult ja selgitab järgmist.
7.1. Ringkonnakohus soostub maakohtu seisukohaga, et KarS § 871 lg 5 näeb ette üksnes
karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste (s.o KarS § 75 lg 2), mitte aga
käitumiskontrolli nõuete (KarS § 75 lg 1) kergendamise või tühistamise võimalust. Sellist
seisukohta toetab ka õiguskirjandus.
7.2. KarS § 75 sätestab käitumiskontrolli mõiste selle sisu avamise kaudu. KarS § 75 lg-test
1 ja 2 tulenevalt on käitumiskontroll üldmõiste, mis hõlmab nii kontrollnõudeid kui kohustusi.
Kuigi mõlemad moodustavad käitumiskontrolli osa, erinevad kontrollnõuded ja kohustused
teineteisest nii oma eesmärgilt kui ka siduvuse ulatuselt. KarS § 75 lg-s 1 määratletud
kontrollnõudeid võib määratleda kui seadusest tulenevaid kohustusi, mille eesmärk on tagada
riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Kontrollnõuete laienemine süüdlasele on alati
automaatne, kui seadus näeb ette käitumiskontrolli kohaldamise. Kontrollnõuete laienemine
ab initio (automaatselt) tuleneb asjaolust, et kontrollnõuete kohaldamise aluseks on seadus,
mitte kohtulahend. Viimasest järeldub ühtlasi, et kohtul puudub võimalus diferentseerida
kontrollnõudeid muuhulgas vastavalt konkreetse süüdlase isikule. Kuna kontrollnõuete
eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle, siis on kontrollnõuetena
sätestatud sellised kohustused, mis võimaldavad kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli
praktikas teostada. Olulisemaks kontrollnõudeks on kahtlemata süüdimõistetu kohustus elada
kohtu poolt määratud alalises elukohas ja ilmuda teatud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erinevalt kontrollnõuetest võib kohustusi
määratleda kui kohtulahendist tulenevaid nõudeid, mille eesmärk on saavutada süüdlase
edasine õiguskuulekas käitumine eelkõige temaga läbiviidava sotsiaaltöö kaudu. Seega on
kohustuste kohaldamisaluseks kohtulahend, mistõttu need ab initio kõigile süüdastele ei
laiene. Niisiis eeldavad kohustused igakordset individualiseerimist, arvestades muuhulgas
süüdlase isikut.
7.3
Järelikult tuleb kehtiva regulatsiooni ja õiguspraktika kohaselt asuda seisukohale, et
KarS § 871 lg 5 näeb ette üksnes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste
(s.o KarS § 75 lg 2), mitte aga käitumiskontrolli nõuete (KarS § 75 lg 1) tühistamise või
kergendamise võimaluse.
7.4
Ringkonnakohus lisab, et süüdimõistetu ei esita määruskaebuses asjaolusid ja
põhjendusi, miks on tal objektiivselt võimatu viibida talle kohtu poolt kontrollnõudena
määratud alalises elukohas. Seetõttu ei saa ringkonnakohus määruskaebuse selles osas
seisukohta võtta.
7.5
Apellatsioonikohus märgib veel, et sotsiaalprogrammis osalemise kohustus tuleneb küll
KarS § 75 lg 2 p-st 8 ja kohus võib seda kas kergendada või tühistada KarS § 871 lg 5 alusel,
kuid ka selles osas ei selgita A. Erik, miks sotsiaalprogrammis osalemise kohustust tuleb
kergendada või tühistada ning kas A. Eriku puhul on sotsiaaltöötaja sotsiaalprogrammi
läbimist üleüldse vajalikuks pidanud. Määruskaebuses on vaid üldist laadi põhjendused, et
karistusjärgne käitumiskontrolli süsteem kui selline on sisult ebaõiglane.
7.6
Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg-test 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab
ringkonnakohus vaidlustatud lahendi muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus