2-15-16045/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-16045

Tsiviilasi

Juri Saltõkovi hagi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve

Linnavalitsuse kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4288 eurot 86 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. veebruari 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Saltõkovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Juri

Saltõkov

(isikukood:

XXXXXXXXXX); vandeadvokaat Rait Sarjas

Vastustaja (kostja): Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve

Linnavalitsuse kaudu) (registrikood: 75001017); linnapea

Jevgeni Solovjov

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 22. veebruari 2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta Juri Saltõkovi apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning

ringkonnakohtus kantud menetluskulud Juri Saltõkovi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Juri Saltõkov (hageja) esitas 7. augustil 2015 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni

töövaidluskomisjonile (töövaidluskomisjon) avalduse Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve

Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja hüvitise 7 009 eurot 13 senti väljamõistmiseks.

Töövaidluskomisjon rahuldas 28. septembri 2015 otsusega hageja avalduse osaliselt, tuvastas

töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 5–7 alusel töölepingu ülesütlemise tühisuse, luges

töölepingu ülesöelduks alates 8. oktoobrist 2015 TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis kostjalt

välja hüvitist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest 4 288 eurot 86 senti.

Kostja esitas 27. oktoobril 2015 kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses

töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23. märtsil 2004 tähtajalise töölepingu (TVK tl 6–7),

mille alusel asus hageja tööle Kohtla-Järve Noortekeskuse direktori kohusetäitja ametikohale

alates 23. märtsist 2004 kuni direktori töölevõtmiseni. 20. oktoobri 2014 töölepingu lisaga nr 1

peatati töölepingu täitmine alates 13. oktoobrist 2014 kuni hageja suhtes uurimise lõppemiseni

või kohtumääruse väljastamiseni (TVK tl 9).

2. juulil 2015 saatis hageja elektronkirja Kohtla-Järve linnapeale, milles palus taastada peatatud

töösuhe, kuna hageja vabastati Viru Vanglast 22. juunil 2015 ning teda ei ole süüdi mõistetud

(TVK tl 10). 8. juulil 2015 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töötajast

tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 alusel alates 10. juulist 2015 (TVK tl 12–14).

Hagiavalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine seadusliku aluse puudumise tõttu.

Hageja suhtes ei ole esitatud süüdistuse alusel tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Varguse,

pettuse või muu teo, millega on võimalik põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu,

toimepanemine ei ole kohtuotsusega tuvastatud, mistõttu ei ole TLS § 88 lg 1 p 5 kohaldamise

eeldused täidetud. Kostja tugineb alusetult TLS § 88 lg 1 p-le 6. Ainult kohtueelse menetluse

materjalidele tuginedes ei ole võimalik väita, et hageja on põhjustanud kolmanda isiku

usaldamatuse kostja vastu. Kostja ei ole nimetanud ühtegi isikut, kelle usaldamatuse on hageja

oma tegevusega põhjustanud. TLS § 88 lg 1 p 7 sätestatud aluse, s.o süüliselt ja olulisel määral

kahju tekitamist tööandja varale või kahju tekkimise ohu loomist, ei ole kostja tõendanud.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingu peatamise tingis asjaolu, et Kaitsepolitseiamet pidas

hageja kinni kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, 11, 3 (alates 1. jaanuarist

2015 kehtivas redaktsioonis § 209 lg 2 p 1, 2 ja 4) järgi kvalifitseeritava teo (tegude)

toimepanemises. 13. oktoobril 2015 võeti hageja vahi alla. Eeluurimise käigus tuvastati, et

noortekeskusesse vormistati fiktiivselt tööle isikud, kellele maksti Kohtla-Järve Linnavalitsuse

poolt töötasu, preemiaid, puhkusetasu, samuti tasuti makse, kogumispensioni, töötaja ning

tööandja töötuskindlustust. Töölepingud vormistas (sõlmis) hageja ise.

Kostja ei ole esitanud hagejale süüdistust. Hageja on andnud aluse ebaseadusliku ja kahjustava

käitumise kahtlusele, mis põhjustas nii kostja usaldamatuse hageja suhtes kui kolmandate

isikute usaldamatuse kostja suhtes.

Viru Maakohtu 10. juuli 2015 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-15-5485 kõrvaldati hageja

Kohtla-Järve Noortekeskuse direktori kohusetäitja ametist (TVK tl 32–34). Kohus leidis

viidatud määruses, et esineb põhjendatud kuriteokahtlus selles, et hageja pani noortekeskust

juhtides toime kelmused Kohtla-Järve Linnavalitsuse, Eesti Töötukassa, Haigekassa ja

Sotsiaalkindlustusameti vastu, kes kandsid enam kui 100 000 eurot kahju. Kostjal kadus

usaldus hageja suhtes arvestades kahtlustuse sisu ja hageja ametikohta

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 22. veebruari 2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Maakohus leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5, 6, 7 alusel ja

etteteatamistähtaega järgimata oli põhjendatud, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

arvestades ei olnud alust mõistlikult eeldada lepingu jätkamist kas kokkulepitud tähtaja või

etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Antud tsiviilasjas kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole hageja suhtes jõustunud süüdimõistvat

kohtulahendit talle esitatud süütegude toimepanemise kohta. Ei ole ka õigeksmõistvat lahendit,

millega kohus oleks hageja õigeks mõistnud talle inkrimineeritavate tegude toimepanemises.

Ei ole ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga,

et TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töösuhte erakorraline ülesütlemine eeldab tööandjal usalduse kaotuse

mõjuva põhjusena sättes nimetatud tegude lõpule viimist, nende toimepanemises isiku süüdi

tunnistamist ja karistamist karistusõiguslikus mõttes (jõustunud lahendit kriminaalasjas).

Hagejale etteheidetud teod / tegevus on toime pandud töökohal Kohtla-Järve Noortekeskuses.

Hageja vahistamine, talle süüdistuse esitamine, ametist kõrvaldamine (kohtumäärus jõustus

7. oktoobril 2015) on asjaolud, mis õigustavad tööandja usalduse kaotust hageja suhtes.

Erakorraliseks ülesütlemiseks piisab ka töötaja poolt kahju tekitamise / tekkimise ohu loomisest

(TLS § 88 lg 1 p 7). Arvestades kriminaalmenetluse käigus tööandjale teatavaks saanud ja

pidevalt lisanduvat informatsiooni, on vähemalt kahju tekkimise ohu loomine hageja poolt

ilmne.

Lisaks töötaja tegudele, mis võivad põhjustada usaldamatuse tööandja vastu, ei pea tööandja

tõendama seda, et mõnel kliendil on usaldamatus tekkinud. Tööandja võib töölepingu lõpetada

ka siis, kui töötaja teod on põhjustanud usaldamatuse tekkimise võimaluse (Riigikohtu

21. aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03, p 10).

Hageja tegevuse ja kahtlustuse kajastus meedias ja ajakirjanduses põhjustas kolmandate isikute

(lapsevanemate aga ka noorte enda) usaldamatuse hageja juhitud noortekeskuse ja selle kaudu

ka kostja suhtes. Noortekeskuse puhul on tegemist laste ja noorte tegevuseks ettenähtud avalik-

õiguslikke ülesandeid täitva linnaasutusega. Seejuures määrava osa kohaliku omavalitsuse

eelarvest moodustab füüsiliste isikute tulumaksulaekumine, mistõttu peab eelarveliste

vahendite kasutamine olema õiguspärane, läbipaistev ja kontrollitud. Meedias kajastatu, mille

kohaselt kahtlustatakse hagejat noortekeskuse juhina fiktiivsete töölepingute ja võltsitud

dokumentide alusel linna eelarveliste vahendite omastamises, põhjustab igas mõistlikus

inimeses kahtluse ja usaldamatuse nii hageja juhitud linnasutuse kui ka linnavalitsuse (kostja)

kui hageja tööandja vastu. Selleks ei pea tööandja tõendama, et tema klientide / partnerite arv

oleks avalikkusele teatavaks saanud asjaolude tõttu vähenenud.

Vaidlust ei ole, et töösuhte erakorralise ülesütlemise ajaks ei olnud uurimine lõppenud ega

väljastatud ka kohtulahendit, millega oleks hageja süüdi või õigeks mõistetud, samuti määrust

millega oleks kriminaalmenetlus lõpetatud. Seega tähtaeg ei olnud saabunud. Samas ei olnud

hagejal alust taotleda peatatud töösuhte taastamist ning tema tööle lubamist, sest hageja

vabastati küll vahi alt, kuid tõkend vahistamine asendati tõkendiga kautsjon.

Kuigi kahtlustuse ja süüdistuse sisu arvestades oleks kostjal olnud alus töösuhte lõpetamiseks

ka varem, ei välista esmalt töösuhte peatamine selle erakorralist ülesütlemist kahtlustust

kinnitavate või täiendavate asjaolude ilmnemisel hiljem. Maakohus leidis, et töölepingu

erakorralise ülesütlemise hetkeks ei olnud möödunud mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 mõttes.

Tööandjalt ei saanud oodata töösuhte jätkamise soovi ja võimalust hagejaga. Tööandjal oli

õigus ja võimalus hinnata muuhulgas toimunu senist ja tulevast mõju endale, seejuures

tuginedes muuhulgas kriminaalmenetluse uurimise käigus lisanduvale teabele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja palub tuvastada 8. juuli 2015

ülesütlemisavalduse tühisus, lõpetada tööleping alates 8. oktoobrist 2015, mõista kostjalt hageja

kasuks välja hüvitis 4 288 eurot 86 senti ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud TLS § 88 lg 1 p-i 5. TLS § 88

lg 1 p 5 järgi peab tööandja suutma tõendada, et töötaja on toime pannud kas varguse, pettuse

või mõne muu teo, millega on põhjustanud töötaja usalduse kaotuse. Kuigi hagejale on esitatud

süüdistus, ei ole hageja osas jõustunud kohtuotsust, millega hageja oleks talle inkrimineeritud

süütegude toimepanemises süüdi mõistetud. Olukorras, kus kostja tugineb ainult

kriminaalmenetluses kogutud materjalidele, on ta oma otsustes seotud ka kriminaalasjas tehtava

lahendiga. Töölt kõrvaldamise määrus tehti pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist kostja

poolt, see jõustus alles 7. oktoobril 2015 ning tegemist on kriminaalmenetluse tagamise

vahendiga, mitte riikliku süüdistaja poolt antud hinnanguga töölepingu võimalikule

rikkumisele. Sellele viitamine ei ole põhjendatud. Maakohtu seisukoht, et kahtlus

kriminaalasjas esitatud süüdistuses loetletud tegude toimepanemises on piisav, et kohaldada

TLS § 88 lg 1 p-i 5, on põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsiooni, mille

kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus, rikkumine.

TLS § 88 lg 1 p 6 sätestatud alust töölepingu ülesütlemiseks ei esinenud. TLS § 88 lg 1 p 6

järgse usaldamatuse tõendamine on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230

lg-le 1 kostja ülesanne. Kohus ei saa omal algatusel asuda tõendeid koguma. Maakohus on

avaldanud oma subjektiivse nägemuse ning seda tehes osutanud tõenditele, mida ei ole

tsiviilasjas esitatud. Hagejal puuduvad vahendid meedia mõjutamiseks, mistõttu ei saa

töölepingu rikkumist siduda sellega, kas meedia asja vastu huvi tunneb või mitte. Kahtlustuse

või süüdistuse avalikustamine meedia poolt ilma, et oleks asjas jõustunud kohtuotsus, milline

kinnitaks isiku poolt kahtlustuses või süüdistuses loetletud tegude toimepanemist, võib luua

(ning ilmselt loobki) konkreetsest isikust negatiivse kuvandi, kuid väita, et see saab tuua kaasa

usaldamatuse isiku tööandja vastu, on põhjendamatu.

TLS § 88 lg 1 p-s 7 sätestatud alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei esinenud.

Ülesütlemisavalduses ei ole välja toodud, millega või kuidas on hageja kostja varale kahju

tekkimise ohu loonud. Maakohus on otsuses viidanud üldsõnaliselt kriminaalmenetluse käigus

tööandjale teatavaks saanud ja lisanduvale informatsioonile, jättes viitamata tõenditele, mille

alusel on kohus veendunud, et ülesütlemisavalduse esitamise ajal oli olemas oht kostja kui

tööandaja varale. Kohtule ei ole esitatud ja kohus ei ole kogunud ega uurinud selliseid tõendeid,

mis kinnitaksid kahju tekkimise ohtu. Töösuhte lõpetamine oli lubamatu ka põhjusel, et kostja

ei järginud TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistlikku aega – väidetavast rikkumisest kuni töölepingu

lõpetamiseni kulus ca 9 kuud. Kostjale oli kahtlustuse sisu teada juba töösuhte peatamisel

13. oktoobril 2014, ent ta ei pidanud töösuhte lõpetamist vajalikuks. Menetluse käigus ei ole

kostja selgitanud, millised muudatused olid aset leidnud alates töölepingu peatamise

kokkuleppe sõlmimisest kuni töölepingu ülesütlemise ajani, mis oleksid õigustanud töölepingu

erakorralist ülesütlemist.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt ei ole kostja õigusemõistja rolli võtnud ega hagejat ühegi kuriteo

toimepanemises süüdi mõistnud. Kostja ei ole esitanud töötajale töölepingu lõpetamise alusena

süüdistust kuriteo toimepanemise kohta, küll aga on kostja asunud seisukohale, et hageja on

oma senise tegevusega ametikohal andnud aluse ebaseadusliku ja kahjutekitava käitumise

kahtlusele või võimalusele Kohtla-Järve linnale. Hageja tegevuse osas on läbi viidud uurimine

ning 8. aprilli 2015 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-15-2666 andis Viru Maakohus hageja

süüdistatavana kohtu alla. Isikut süüdistatakse olulisel määral tööandja varale (sh ka Eesti

Haigekassale, Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile) kahju tekitamises ning töökohal

jätkamisega tekib oht kahju võimaliku tekitamise jätkamise osas tööandjale, mida ei saa kostja

tööandjana lubada.

Antud juhul pidas kostja kriminaalmenetluse algatamist hageja tegevuse suhtes ametikohal

piisavaks aluseks usalduse kaotusele. Hageja tegutses ametikohal viisil, mis andis aluse

kriminaalmenetluse algatamiseks ning isiku kohtu alla andmiseks, põhjustades sellega kostja

usalduse kaotuse enda vastu. Hageja vahistamine, talle süüdistuse esitamine on õigustatult

põhjustanud usalduse kaotuse tema vastu. Nii prokuratuur kui ka kohus on jaganud kostja

seisukohta hagejaga töölepingu lõpetamise osas, mis nähtub 10. juuli 2015 Viru Maakohtu

kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1-15-5485. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et viide

nimetatud kohtumäärusele, kui kriminaalmenetluse tagamise vahendile, ei ole põhjendatud.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud, kui töötajat ei ole võimalik usaldada

ning töösuhte jätkamine temaga võib viia kordades suurema kahju tekitamiseni.

Kostjal oli õigustatud alus arvata, et kahtlused hageja tegevuse osas ametikohal, mida on

korduvalt kajastatud ka üleriigilistes meediakanalites, on põhjustanud ning põhjustavad

kolmandate isikute usaldamatuse kostja suhtes. Tööandja ei pea põhjendama kolmandate

isikute usaldamatuse tekkimist tööandja suhtes. Tööandja võib töölepingu lõpetada ka siis, kui

töötaja teod on põhjustanud usaldamatuse tekkimise võimaluse.

TLS § 88 lg 1 p 7 eeldused on täidetud. Kriminaalmenetluse eeluurimise käigus tuvastati, et

Kohtla-Järve Noortekeskusesse olid fiktiivselt tööle vormistatud isikud, kellele võltsitud

dokumentide alusel maksti Kohtla-Järve linna eelarvest töötasu, preemiaid, puhkuse tasu,

samuti

tasuti

tulumaksu,

sotsiaalmaksu,

kogumispensioni,

töötaja

ning

tööandja

töötuskindlustust. Eeltoodud tegevusega on põhjustatud kostjale kahju ca 100 000 eurot. Nii

Viru Maakohus kui ka kõrgema astme kohtud on kriminaalasjas erinevate tõkenditega

seonduvate küsimuste arutamisel korduvalt leidnud, et esineb jätkuvalt uute kuritegude

toimepanemise oht. Kostja on kriminaalasja raames tõendanud kuriteoskeemi kaasatud

fiktiivselt tööle vormistatud isikutele preemiate, töö- ja puhkusetasude väljamaksmist

linnaeelarvest. Samuti on tõendatud väljamaksete omistamise fakt hageja poolt.

Hageja viide TLS § 88 lg 4 rikkumisele ei ole põhjendatud. Mõistlik aeg oleneb konkreetse

juhtumi asjaoludest. Hageja oli vahi alt vabastatud, kuid tõkend vahistamine asendati tõkendiga

kautsjon. Töösuhte peatamine ei saa välistada töölepingu erakorralist ülesütlemist hiljem, kui

ilmnevad kahtlustust kinnitavad või täiendavad asjaolud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks.

Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

7. Hageja ja kostja vahel on 23. märtsil 2004 sõlmitud tähtajaline tööleping (TVK tl 6–7), mille

järgi oli hageja tööl Kohtla-Järve Noortekeskuse direktori kohusetäitja ametikohal.

20. oktoobri 2014 töölepingu lisaga nr 1 peatati töölepingu täitmine alates 13. oktoobrist 2014

kuni hageja suhtes uurimise lõppemiseni või kohtumääruse väljastamiseni (TVK tl 9). Kostja

ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles töötajast tuleneval põhjustel TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja

7 alusel. Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning palus mõista

kostjalt välja hüvitist 3553 eurot 26 senti töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ning

hüvitist 3455 eurot 87 senti ülesütlemisest seaduses sätestatud tähtajast vähem etteteatatud aja

eest. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses taotleb hageja maakohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldatakse hagi, tuvastatakse töölepingu

ülesütlemise tühisus, loetakse tööleping lõppenuks alates 8. oktoobrist 2015 ning mõistetakse

kostjalt hageja kasuks välja 4288 eurot 86 senti.

Kuigi apellatsioonkaebuses taotleb hageja hagi rahuldamist, on töövaidluskomisjoni otsusega

hageja kasuks väljamõistetud hüvitis väiksem kui hagis taotletud. Apellatsioonkaebuses on

hageja märkinud hüvitise suuruseks 4288 eurot 86 senti, mis vastab töövaidluskomisjoni

otsusega väljamõistetud hüvitise suurusele. Hageja ei ole esitanud individuaalse töövaidluse

lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi

töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistmata jäetud hüvitise saamiseks. Järelikult jõustus

töövaidluskomisjoni otsus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, millega töövaidluskomisjon

jättis hageja nõude rahuldamata.

8. Kostja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 alusel. TLS § 88 lg 1 p-de 5-7 järgi

võib tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel,

mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui

töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse

kaotuse enda vastu (p 5); on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (p 6);

on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (p 7).

Hageja töötas noortekeskuse juhina. Pooled ei vaidle selle üle, et 13. oktoobril 2014 pidas

Kaitsepolitseiamet hageja kinni kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, 11, 3

järgi kvalifitseeritava teo (tegude) toimepanemises ning et 13. oktoobril 2014 võeti hageja vahi

alla.

Apellatsioonkaebuses esitatud väitel on kostja töölepingut lõpetades tuginenud ainult

kriminaalasja uurimisel kogutud materjalile ja süüdistuses loetletud tegudele ning ühtegi

täiendavat toimingut kostja iseseisvalt läbi viinud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja tööalast staatust arvestades on ainuüksi kahtlus

aastatepikkuses ametipositsiooni ärakasutamises ning olukorra tekitamises, kus ta väidetavalt

teisi isikuid ära kasutades on petnud oma tööandjat, tekitanud kahju või vähemalt loonud kahju

tekkimise võimaluse, piisav usalduse kaotuseks hageja suhtes ning töösuhte erakorraliseks

ülesütlemiseks. Hageja suhtes on Viru Ringkonnaprokuratuur koostanud süüdistusakti (tl 6)

ning hageja suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. Eeluurimise käigus tuvastati, et

noortekeskusesse vormistati fiktiivselt tööle isikud, kellele maksti Kohtla-Järve Linnavalitsuse

poolt töötasu, preemiaid, puhkusetasu, samuti tasuti makse, kogumispensioni, töötaja ning

tööandja töötuskindlustust. Töölepingud vormistas (sõlmis) hageja ise.

Kostjal oli tungiv alus kahtlustada, et hageja on kriminaalmenetluse eeluurimise käigus

tuvastatu toime pannud.

Ringkonnakohus leiab, et kostjal puudus vajadus täiendavate toimingute läbiviimiseks. Hageja

ei vaidle vastu, et talle oli esitatud süüdistus. Hageja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis talle

etteheidetavaid tegusid vaidluse alla seaks. Ringkonnakohtu hinnangul võib teatud asjaoludel

objektiivselt põhjendatud ja selge kahtlus karistatava teo toimepanemises olla aluseks

töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks usalduse kaotuse tõttu. Kahtluse tõttu töölepingu

erakorralise lõpetamine on õiguspärane eelkõige siis, kui töötajal ei ole enam tal lasuva kahtluse

tõttu vajalikke isiklikke omadusi töölepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Nimetatu ei ole

vastuolus ka Inimõiguste konventsiooni art 6 lg-ga 2, mille kohaselt igaüht, keda süüdistatakse

kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud ning hageja

viidatud (tl 61) põhiseaduse §-ga 22, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi sisulist väidet selle kohta, mis kummutaks eeluurimise

käigus tuvastatut.

Ringkonnakohus leiab, et ka see, et hageja oli töölt kõrvaldatud, ei ole asjaolu, mis muudaks

töölepingu erakorralise ülesütlemise usalduse kaotuse tõttu tühiseks. Praegusel juhul oli hageja

ja kostja vaheline töösuhe peatatud 13. oktoobrist 2014, seega iseenesest puudus oht, et hageja

paneks toime uusi tegusid. Samas oli hagejale esitatud süüdistus fiktiivsete töölepingute

sõlmisel noortekeskuse juhina ning hageja usaldus asutuse juhi suhtes puudus määral, mis

võimaldaks hagejal oma tööd jätkata.

9. Ringkonnakohus leiab, et kostja 8. juuli 2015 töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 8

lg 1 p 5 alusel oli õiguspärane ning ei pea vajalikuks peatuda töölepingu ülesütlemisel TLS § 88

lg 1 p-de 6 ja 7 alusel.

Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei oma töölepingu ülesütlemise

õiguspärasuse hindamisel tähendust hageja töölt kõrvaldmise määrus, mis jõustus 7. oktoobril

2015, seega pärast ülesütlemisavalduse tegemist.

Samas ei ole siiski alati välistatud teatud hilisemate asjaolude arvestamine kohtumenetluses.

Praegusel juhul on hageja ametist kõrvaldamise määrus tehtud 10. juulil 2015, seega kaks päeva

pärast ülesütlemisavaldust. Samas on määrus tehtud ülesütlemisavalduse vaidlustamise tähtaja

jooksul. Tegemist on asjaoluga, mis toetab tööandja usalduse kaotust ülesütlemise avalduse

tegemise ajal 8. juulil 2015. Maakohus on nimetatud määrust loetlenud ühe asjaoluna hageja

vahistamise ja talle süüdistuse esitamise kõrval, mis iseenesest on töölepingu lõpetamise

aluseks (vt otsuse p 8).

10. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja teinud ülesütlemisavaldust TLS § 88 lg- s 4 nimetatud

mõistliku tähtaja jooksul. Ringkonnakohus hageja väitega ei nõustu. Väidetavate hageja rikkumiste

konkreetset aega ei ole võimalik praeguses menetluses kindlaks määrata, hageja vahistati

13. oktoobril 2014 (tl 6). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, et töölepingu erakorralise

ülesütlemise mõistlik tähtaeg ei olnud möödunud, on põhjendatud. Kostja selgituste kohaselt (tl 36)

jõudis süüdistusakt temani pärast töölepingu peatamist.

11. Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4

teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse

lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus

menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus

pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul

menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174

lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide

alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke