1-16-1722/60 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-16-1722

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1722 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.K , isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, iharidus, elukoht xxxx põh

Karistuse kandmise algus 18.03.2015 18.05.2017 ja lõpp Kaitsja

RESOLUTSIOON vandeadvokaat Sergei Politšev

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A.K

Välja mõista riigieelarvest eraldatu Viru Advokaadibüroo d vahendite arvelt Ida- (asukoht Rakvere 5a, 41531 olm eurot ja 12 senti, s.h Jõhvi) kasuks 123,12 (ükssada kakskümmend k on käibemaks 20%, s.o 20,52 Sergei Politševi poolt määratud korras eurot) eurot v.-adv.

süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. A.K

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.K-lt menetluskuluna kaitsjatasu 123,12 (ükssada kakskümmend kolm eurot ja 12 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Sergei Politševi poolt osutatud õigusabi eest.

A.K-l - ja Tolliameti arvelduskontole tasuda väljamõistetud summa Maksu SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märki ning selgitus: „ da viitenumber 99916700024724 A.K , 1-16-1722, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

2 nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.06.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava A.K id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.K kannab Tartu Maakohtu 06.04.2016 kohtuotsusega nr 1-16-1722 käesoleval ajal mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § lg 2 p 5,7,9 järgi ning 199

karistuseks

mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega mõistetud raskeima 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega ja mõisteti A.K-le kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistusaja algust arvestatakse alates 18.03.2015.a.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, vanglakaristust kannab ta teist korda. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid, käesolev kuritegu on samuti varavastane ning koosneb mitmetest episoodidest. Grupis toime pandud episoodide ajendiks oli majandusliku kasu saam toime pannud ine. Ärandamised on isik üksinda, põhjuseks riskiv ja hoolimatu elustiil ning soodusteguriks alkohol. Teabe- ja uurimisosakonnalt saadud info kohaselt (seisuga 10.06.2016) ei ole kinnipeetaval vangla siseselt kriminaalmenetlusi, kuid ma suhtes on te algatatud lg 1 tunnustel. isik 7 väärteomenetlust KarS § 218 Käesoleva vangistuse jooksul on asunud omal soovil alates 02.11.2015 koristaja ametikohale. 20.04.2016 asus kinnipeetav tööle Viru Vangla Kutseharidussüsteemis õppima puidupingioperaatori erialal. Programmilised tegevused veel alanud ei ole, kuid 06.05.2016 on kinnipeetavaga läbi viidud eelvestlus, mille käigus andis ta nõusoleku osaleda programmilistes sekkumistegevustes. Eelmise vangistuse jooksul läbis isik sotsiaalprogrammid Eluviisitreening õigusrikkujatele ja Sotsiaalsete oskuste treening, ta alustas ka kutseõppes puidupingioperaatori erialal, kuid see jäi pooleli.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 5 kuud enam kui 8 kuud vangistust. ning kanda jääb tal veel

Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanaema, vanaisa, tädi, onu, kahe tädipoja, täditütre, tädipoja naise ja kolme alaealise lapsega. Pere üürib kahekordset eramut xxxx. Ruumid on avarad ja taga A.K-l oli oma tuba. sihoidlikud, kuid kõige eluks vajalikuga sisustatud. S. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel asub ta elama venna A V ja tema abikaasa M K juurde, neile kuuluvasse korterisse aadressil xxxx, mis vastab Kooliteed alustas isik nõutud tingimustele. Tilsi Põhikoolis, järgnesid Ilmatsalu Põhikool ja Kammeri Kool. Koolis olid tal probleemid puudumistega, korrarikkumistega ja distsipliinile mitteallumisega, mistõttu suunati alaealiste ta komisjoni. Põhiharidus Kammeri Koolis (LÕK). Kooli ajal elas e omandas isik ta kooli õpilaskodus, käies kodus vaid nädalavahetustel. Õppimisega probleeme ei olnud, kuid segavaks faktoriks oli puuduv vastutus- ja kohusetunne. isik ametlikult (3 kuud) AS Enne vangistust töötas Lasita majas. Ta on teinud ka erinevaid juhutöid. Igapäevaeluks vajalikud asjad olid tal olemas. Isik saab aru töötamise vajalikkusest, kuid ei olnud võimeline leidma vabaduses uut töökohta.

3 Kinnipeetaval on rahalised võlgnevused. Infosüsteemi K-raha andmetel on isikul 10.06.2016 seisuga tasum ulatuses. ata rahalisi nõudeid 2436,76 euro

Kinnipeetava kasvatajaks 11. eluaastast on olnud tema isapoolne vanaema M S. Isik on pärit paljulapselisest perest, vanaema juurde elama asus ta peale ema surma. Isi a ku sõnul mõjutas tem käitumist just ema surm, sest professionaalset abi ta saanud ei ole. Tema isa, T T, poja kasvatamises ja ülalpidamises ei ole osalenud. Kinnipeetava suhtlusringkonda ja lähivõrgustikku kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. A.K kuritegusid ja korduvat väärteokorras karistatust arvestades on näha, et isiku elustiil on hoolimatu ja riskiv. Kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes. Alkoholist tulenevat ohtu isik mõistab. Vangla psühhiaatri hinnangul

on tema puhu Kinnipeetav tunnistab, et on l tegemist alkoholi kuritarvitajaga, mitte sõltlasega. varasemalt enne esimest vangistust bensiini nuusutanud. Ta on tarvitanud enne kinnipidamist amfetamiini ja kanepit paar korda kuus n 9 kuud. . Isik väidab, et tema tarvitamise staaž o Narko amuti ei ole seda oolt diagnoositud. Isikul sõltuvust isik ei tunnista, s vanglas psühhiaatri p on esinenud p Kinnipeetav v sühhiaatrilisi probleeme. Isik on kõrge enesehinnanguga. õtab vastu otsuseid, mille tagajärgi ei oska reaalselt hinnata, tegevusi kavandab läbimõtlematult või teiste isikute negatiivset eeskuju järgides. Tagajärgi märkab pigem enesest lähtuvalt. Probleemide märkamise ja lahendamise oskused vägivaldne ei on puudulikud. Tahtlikult ja kavatsetult isik ole, kuid valedel kaalutlu

stel läbiviidavate tegevuste käigus või mingi eesmärgini jõudmise nimel (nt tema takistamise korral) võib muutuda agressiivseks. õistab, et Isik m ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui vastutust. Suhtlemine kriminaalkorras karistatutega nä n korduvalt väärteo itab soosivat suhtumist kriminaalsusesse. Kinnipeetav o korras karistatud, mis näitab suhtumist ühiskonda ja selle normidesse. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 81%. Arvestades kinnipeetava ü teo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla hiskonnaohtlikkust ning uue kuri kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata A.K-le tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ning käitumiskontroll vabanemisest alates kuni 18.05.2017.a.

Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on A.K sündinud 18.04.1996. ähedasteks on märgitud isa T a xxxx. Tema l T ja eestkostja M S. Isiku ema H T on surnud. T. T poja kasvatamis aga on es ja ülalpidamises ei osalenud, küll riskihindamises välja toodud, et kinnipeetav isaga käesoleval aja sõnul l suhtleb. Vanaema M S elas kinnipeetav siiski vahepeal ka isa juures, kuid käesoleval ajal see ei ole võimalik. Isa on xxxx ja elab xxxx, olles vabaabielus. Peale ema surma oli isiku kasvatajaks isapoolne vanaema M S. Enne vangistust elas A.K koos vanaema, vanaisa, tädi, onu, kahe tädipoja, täditütre, tädipoja naise ja kolme alaealise lapsega. Samuti on isik suhelnud emapoolse vanaema M T. M S sõnul tekkisid isikul kriminaalset mõtteviisi pooldavad sõbrad juba kooliajast ning sellest ajast saati on raske teda neist eemale hoida. Kohtute infosüsteemi andmetel on kinnipeetava isa T. T kriminaalkorras karistatud 2012. S ja M. T on kriminaalkorras karistamata. a KarS § 424 järgi. M. Vabanedes asuks kinnipeetav elama venna A V ja venna elukaaslase M K juurde. Kohtute infosüsteemi andmetel on vend kriminaalk a KarS § 266 lg 2 p orras karistatud kahel korral 2007. 1

venna elukaaslane on ja KarS § 121 järgi ning 2006.a KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, kriminaalkorras karistamata. Vend enda sõnul loobus 10 aastat tagasi kuritegevusest kui leidis töökoha, elukaaslase sõbrad ning ja uued on valmis kinnipeetavat toetama seaduskuulekal teel püsimisega. Kinnipeetava suhtlusringkonna kohta vend ja venna elukaaslane infot ei omanud. Sugulastest nimetasid onud K ja S T -L I ja õe M . Kohtute infosüsteemi andmetel on K T kriminaalkorras karist S T ja M-L I on kriminaalkorras atud 3 korral KarS § 424 alusel,

4 karistamata. A.K asub Viru V S. anglast saabunud taotluse järgi vangistusejärgselt elama aadressile xxxx. Seal elab taotluse andmetel tema vend A V ja venna elukaaslane M K. Kinnistusameti andmetel kuulub ½ kaasomandist A. ja ½ M. . Kodukülastuse käigus selgus, V K et se A.K vanglast vabanemise alsed elanikud ja ühtlasi ka eluaseme omanikud on nõus, et S. järgselt asub sinna kui tal seda vaja läheb. elama ning nad tagavad talle elamispinna niikauaks, Isik saab seal olles süüa ja peavarju elutoas madratsil. Samuti on valmis isikut enda poole vaj S, kes elab 2- adusel elama võtma vanaema M korruselises üürimajas. Majas elavad peale vanaema veel vanaema tütred koos peredega, ruumi jaguvat. Majas isiku sõnul kuritegevust ei pooldata. Eelmisel vabanemise võimaluse tekkimisel (elektroonilise valve alla) ei olnud majaomanik nõus isikut majja elama lubama, kuna ei tahtnud politsei järelevalvet, ilma elektroonilise valveta oleks vanaema sõnul ka majaomanik nõus. Vanglast saabunud taotluse kohaselt isikul vabanemisejärgne töökoht puudub, kuid ta plaanib esimesel võimalusel tööle minna. Senikaua kuni töökoht puudub, saab talle majanduslikult teataval määral toeks olla vend, venna elukaaslane ei tööta. Hooldusaluse vend töötab g on rääkinud oma ülemuse R xxxx nin

L ka kinnipeetava võimalusest asuda peale vabanemist tööle xxxx. Telefonivestluses kinnitas R. L, et neile on vaja xxxx

ning kinnipeetav vabanemisejärgselt oleks oodatud töövestlusele, mille järel otsustatakse, kas isik saab tööle. sõnul pole isik niivõrd kuritarvitanud Vanaema M. S alkoholi, kuivõrd tegelenud toksikomaaniaga, mistõttu ta

peab seda suuremaks probleemiks. KiR-i kohaselt on S. .2012- A.K varasemalt viibinud 2 korral käitumiskontrollil: 20.06 19.12.2013 ja 21.10.2014-20.04.2016. Mõlemal korral oli kriminaalhoolduse lõppemise põhjuseks uue kuriteo toimepanek. Kokkuvõttes on isikul nii vabanemist toetavaid faktoreid kui

ka riskifaktoreid, mis ei soodusta isiku vabastamist. Peamiseks toetavaks faktoriks on elukoht venna pere juures, kes väidetavalt toetavad seaduskuulekat mõtteviisi ja vanaema M. S vaimne toetus. Peamisteks riskifaktoriteks on kriminaalkorras karistatud sõbrad, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning majandusliku toimetuleku oskus. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava kriminaalhooldusametnik tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb ettepaneku määrata A.K-le tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ning käitumiskontroll vabanemisest alates kuni 18.05.2017.a. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

A.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alkoholi vastu on ta nõus endale ampulli panema ja pärast selle kohta kohtule paberi saatma. Ta on nõus minema ka alkoholivastasele ravile. nõus endale sellise Kui kohus ta vabastab, siis

on ta kohustuse võtma. Enne esimest karistust oli tal probleem toksikomaaniaga. Enam seda probleemi ei ole. Vend eeldab seaduskuulekust ka temalt, kui ta venna juurde elama asub. Ta on juba poolte vanade sõpradega tülli läinud. Kriminaalkorras karistatud sõpru tal ei ole. Sellised sõbrad xxxx olid tal xxxx, kuid mased ta on nõus ka nendest loobuma. Distsiplinaarkaristused on vanad. Vii karistused on kõik määratud Tartu Vanglas. Viru Vanglas on kõik teistmoodi

ja ta on ka ise oma käitumist muutnud. Viru Vanglas ei ole ta ühtki distsiplinaarkaristust saanud. Viru Vanglas on ta alates 2015. aasta septembrist. Uusi kuritegusid menetluses ei ole, ainult väärteoasjad on. Väärteod on seotud lõhkumisega. Ta lõhkus vangla vara, linad ja padjapüürid olid katki, lusikas oli katki. Väärteod on toime pandud Viru Vanglas. Hetkel ta vanglas ei tööta. Ta õpib praegu. Suhtleb venna, vanaema ja tüdrukuga. Kriminaalkorras karistatud isikutega praegu ei suhtle. Ta käib Eluviisitreening . Ta on selle programmi ka varem läbinud. us

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et A.K tingimisi enne ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabast küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub amise Viru Vangla poolt 10.06.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga

5 uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla A.K vangistusest ennetähtaegset vabastamist. A.K varasem elukäik ning

toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on neljal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Vangistuses viibib ta teist korda. Kinnipeetaval on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91- oluliseks tingimuseks 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vanglas üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasem Tartu Maakohtu 21.10.2014 kohtuotsusega tingimisi mõistetud karistus ei ole A.K-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime h st kohtuotsuste ulgalisi kuritegusid. Ta ei suutnud pära kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi talle anti selline võimalus. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Võttes arvesse süüdimõistetu poolt toimepandud

kuritegude arvukust (viimati varavastaste kuritegude kokku 16 episoodi) ja asjaolusid, tema korduvaid karistusi ja käitumist katseajal, ema vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole t õigustatud. Enne vangistust oli A.K-l probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod pani toime nii alkoholijoobes kui ka kainena), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on A.K poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 81%, mis kõr on ge risk. Isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna

ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende vara kaitseks - – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lähtudes

eeltoodust ei toeta prokuratuur A.K tingimisi

ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja leidis, et - KarS § 76 lg st 3 tuleneb, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemalt elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning elu- ja sotsiaaltingimusi, mis ootavad teda vabaduses, kui kohus teda enne tähtaega vabastab. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 on osutatud sellele, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingim en A.K useks. Asja materjalidest nähtub, et käesolevaks ajaks on Stew käitumine eda fakti kinnitavad järgmised asjaolud: tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust hea. S , kuid viimased on aprillist ristajana alates 2016; A.K töötab vangla majandustöödel ko 02.11.2015 omal soovil; alates 20.04.2016 õpib ta Viru Vangla Kutseharidussüsteemis

6 puidupingioperaatori erialal; sotsiaalprogrammid läbis ta eelmise vangistuse jooksul. Vabaduses on A.K-l toetav sots V, kellega koos hakkab ta iaalvõrgustik. Tal on vend A vabanemise korral elama aadressil xxxx. Suhted on head ja püsivad. Pärast vabanemist soovib ta leida tööd. Töökogemus on olemas, kuna on töötanud vanglas peaaegu 1 aasta. Esitatud materjalidest nähtub, et isikul ega alkoholisõltuvust, seepärast on A.K-l ei ole narko- pärast vabanemist kergem resotsialiseeruda ühiskonnas. Kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole sellised, mis takistaksid A.K ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on teise astme kuritegude toimepanemisega. A.K näol on tegemist veel küllaltki noore inimesega ja tal on veel võimalik oma elu muuta. Ta omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ja oma edaspidi elada seaduskuulekalt. Tuleb arvestada seda, et A.K käitumist mõjutas asjaolu, et lapse isa ei ole osalenud tema kasvatamises ja ülalpidamises, aga lapse ema on surnud. Kaitsja on seisukohal, et on mõistlik anda A.K-le esimene võimalus tõestada seda, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis, kui ta viibib vabaduses, kriminaalhoolduse järelevalve all. Lähtudes eeltoodust arvab kaitsja, et käesolevaks ajaks on A.K suhtes karistuse eesmärk täidetud ning palub süüdimõistetu vabastada

ta tingimisi enne tähtaega vangistusest ning allutada ta käitumiskontrollile kuni 18.05.2017.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru tema kaitsja, Vangla poo A.K ei ja süüdimõistetu lt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu kuulu vangistusest tingim Kinnipeetavat on kriminaalkorras isi enne tähtaega vabastamisele. karistatud 4 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Isik on majandusliku kasu s toime pannud varavastaseid kuritegusid. Korduv kriminaalkorras aamise eesmärgil korduvalt karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohus märgib, et isik on varasemalt kahel korral olnud määratud kriminaalhooldusele ning mõlemal korral pannud katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et käitumiskontrollile allutamine ja lisakohustuse määramine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist A.K poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse -1-1-91- vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristus. Lisaks on isiku suhtes vanglas viibimise ajal algatatud , s.o varavastane 7 väärteomenetlust KarS § 218 lg 1 tunnustel süütegu väheväärtusliku asja vastu. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 81%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et A.K puhul selliseid erandlikke asjaol

usid käesoleval ajal ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua ta asus vangistuses omal soovil tööle selle, et

koristajana eraatori erialale, samuti osales ta sotsiaalprogrammis ning õppima puidupingiop Eluviisitreening. Vabanedes on tal olemas elukoht oma venna pere juures. Kinnipeetaval on

7 venna pere materiaalne ja vanaema M S moraalne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning millisei -

d peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. , kelle taotluse kohasel Sergei Politšev t kulus õigusabi osutamiseks 171,12 Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjenda eurot. tud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 18.08.2016 kell 13:00- 13:45 ning taotleb tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 13:00 ning lõppes 13:35. 016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise Justiitsministri 26.07.2 eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4

kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt o osalemise eest saada tasu 0,5 tunni eest, s.o summas 20 n kaitsjal õigus kohtuistungil eurot, mitte 1 tunni Lisaks taotleb kaitsja tasu eest summas 40 eurot nagu taotluses märgitud. käesoleva kohtumäärusega tutvumise eest, taotlusesse on märgitud kohtumäärusega tutvumise eeldatav aeg 29.08.2016.

Eelpool viidatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks õigusabi eest osutatud 2. Kohus leiab, et ei saa peatükis ette nähtud tasumäärade alusel. määrata kindlaks makstavat tasu õigusabi osutamise toimingu eest, mis ei ole taotluse esitamise hetkel veel aset leidnud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on jendatud osaliselt summas 123,12 põh eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik