3-16-1724/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda kakskümmend üheksa eurot kakskümmend üks senti) J.K.le (K.; isikukood xxxxxxxxxxx)
Legislator headnote
AI generated3-16-1724/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda kakskümmend üheksa eurot kakskümmend üks senti) J.K.le (K.; isikukood xxxxxxxxxxx)
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Kohtunik
Määruse tegemise aeg ja koht
Haldusasja number
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Tallinna Halduskohus
Sirje Kaljumäe
29. august 2016, Tallinn
3-16-1724
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate
toimingute sooritamise loa saamiseks
Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Hannele
Hummel
Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba
taotletakse – J.K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda
Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku
hüpoteegi seadmist summas 47 729,21 eurot (nelikümmend seitse tuhat seitsesada
kakskümmend üheksa eurot kakskümmend üks senti) J.K.le (K.; isikukood xxxxxxxxxxx)
kuuluvale ¼ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxxx, registriosa numbriga
xxxxxxxx.
2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada
käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte J.K.le.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna
Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse
kättetoimetamisest.
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 26.08.2016 taotluse
anda luba
hüpoteegi seadmiseks summas 47 729,21 eurot J. K.le kuuluvale ¼ kaasomandi
osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx.
2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.
2.1. Maksuhaldur kontrollis 30.12.2013 teate nr 12.2-3/020643-1 ja 09.01.2014 korralduse nr
12.2-3/020643-2 alusel Logistic Service OÜ (likvideerimisel) 2013. aasta novembri käibemaksu
arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning määras 15.08.2014 maksuotsusega nr
12.2-3/020643-26 äriühingule maksukohustuse summas 15 949,37 eurot. Maksuhaldur kontrollis
28.08.2014 teate nr 12.2-3/026504-1 ja 07.10.2014 korralduse nr 12.2-3/026504-2 alusel Logistic Service
OÜ (likvideerimisel) 2014. aasta juuli käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning
määras 11.08.2015
maksuotsusega nr 12.2-3/026504-8 äriühingule maksukohustuse summas 14 820 eurot. Maksuotsustes
asus maksuhaldur seisukohale, et Logistic Service OÜ (likvideerimisel) on äriühingu maksukohustuse
vähendamise eesmärgil kajastanud kontrollperioodidel oma sisendkäibemaksu hulgas arveid, mille alusel
tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole. Samuti on äriühing teinud nende arvete alusel väljamakseid, mis
tehingute mittetoimumise tõttu ei ole ettevõtlusega seotud. Seisuga 26.08.2016 moodustab Logistic
Service OÜ (likvideerimisel) maksuvõlg 68 518,93 eurot, millest põhivõlg on 45 728,52 eurot ja intress
22 790,41 eurot. Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksuvõlg põhivõla osas koosneb 15.08.2014
maksuotsusega nr 12.2-3/020643-26 määratud, kuid tasumata tulumaksusummast 15 349,73 eurot,
11.08.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026504-8 määratud, kuid tasumata käibemaksusummast 14 820
eurot ning maksustamisperioodidel 2014 jaanuar-november
deklareeritud,
kuid tasumata
maksusummadest 15 558,79 eurot.
2.2. Maksuhaldur on viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid Logistic Service OÜ-lt (likvideerimisel)
maksuvõla sissenõudmiseks. Selle tulemusena on selgunud, et äriühingul ei ole pangakontodel
maksukohustuse katteks piisavalt vahendeid (viimane pangakonto arestimise tulemusel saadud laekumine
23.10.2014 summas 336,21 eurot). Maksuhalduri päringutest e-kinnistusraamatusse, Ehitisregistrisse ja
Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi nähtub, et Logistic Service OÜ-l (likvideerimisel) registervara
ei ole. Äriühingu osanikud on 28.10.2015 vastu võtnud lõpetamisotsuse, millega otsustati äriühingu
tegevuse lõpetamine ja likvideerimismenetluse alustamine.
2.3. Kohtule esitatud loataotlusega on maksuhaldur algatanud J.K. suhtes maksumenetluse, mille
tulemusel soovib maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel
koostada J.K.le vastutusotsuse. Logistic Service OÜ-le (likvideerimisel) 15.08.2014 maksuotsusega nr
12.2-3/020643-26 ja 11.08.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026504-8 määratud ja tasumata
maksukohustused
on
tekkinud
J.K.
juhatuse
liikmeks
oleku
ajal
(oli
juhatuse
liige
04.03.2008-30.10.2015) teadlikult valeandmetega KMD-de ja TSD esitamise tulemusel. J.K. oli
äriühingu seadusliku esindajana vastutav äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste
kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Seega on J.K. juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning nende
kohustuste rikkumise tulemusena kajastati
äriühingu
maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid, mis omakorda tõi kaasa äriühingule maksuotsuste
koostamise ja täiendavalt tasumisele kuuluvad maksukohustused. J.K. on Logistic Service OÜ
(likvideerimisel) juhatuse liikmena teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu
mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel,
eesmärgiga vähendada äriühingu poolt tasumisele kuuluvat maksusummat. Tulenevalt eeltoodust on
maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et J.K. on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi,
mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Seega on
vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks J.K. solidaarne vastutus Logistic Service OÜ
(likvideerimisel) maksuvõla tasumise eest summas 30 169,73 eurot, millele lisandub maksuvõlalt
arvestatud intress summas 10 242,92 eurot.
2.4. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse
menetluslikud eeldused on täidetud: Logistic Service OÜ-l (likvideerimisel) on maksuvõlg, maksuvõla
sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu
õigusvõime. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg TSD esitamise kuupäevast,
so 2013. a novembri TSD esitamise ja tasumise tähtpäev 11.12.2013. Võttes aluseks viieaastast
aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine 2018. a
detsembris. Võttes aluseks kolmeaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla
sissenõudmise aegumine 2016. a detsembris.
2.5. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine
maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldurile
kättesaadavate andmete kohaselt on J.K. 2016. aasta keskmiseks kuusissetulekuks tulumaksuga
maksustatavate väljamaksete alusel 600 eurot (bruto). Väljamakseid on tehtud Delcom Services OÜ-st
(registrikood 10651566). Lisaks nähtub rahvastikuregistri andmetest, et J.K.l on üks ülalpeetav. Seega ei
saa maksuhalduri hinnangul olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega
2(6)
kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse
sundtäitmiseks. Seetõttu on haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne. J.K. käitumisest
Logistic Service OÜ (likvideerimisel) majandustegevuse korraldamisel (ebaõigete arvete kajastamine
maksuarvestuses maksukohustuse vähendamise eesmärgil, maksukohustuste tasumata jätmine) nähtub, et
haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib vastutusotsuse täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks.
Maksuhalduri arvates on tõenäoline, et sarnaselt võib J.K. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse
vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.
2.6. Maksuhaldur tegi päringud Maanteeameti liiklusregistrisse ja Eesti Väärtpaberikeskusesse ning
tuvastas, et J.K. nimel ei ole avatud väärtpaberikontosid, samuti ei kuulu talle sõidukeid ega
väikelaevu. Kinnistusraamatu andmetel kuulub J.K.le 2 kinnisasja:
1) ¼ kinnisasja kaasomandist registriosa numbriga xxxxxxxx. Kinnistule ei ole seatud keelumärkeid, kuid
on seatud hüpoteek teistele kaasomanikele V. N.le ja V. N.le kuuluvatele mõttelistele osadele.
Ehitisregistri andmetel asub kinnistul kaksikelamu (kahe korteriga elamu), mille ehitisealune pind on
286,5 m2 (ehitise osa liigiks on kaks korterit, ühe korteri/eluruumi/mitteeluruumi pind on 165 m2).
Maksuhaldur lähtub kinnisasja väärtuse hindamisel ühe korteri suurusest ning arvestab, et
abieluvararegistri andmetel on tegemist J.K. lahusvaraga. Maksuhaldur on kinnisvaraportaalis www.kv.ee
samas piirkonnas asuvate ja sarnaste elamute müügihindade alusel seisukohal, et J.K. ¼ kaasomandi
osa hinnanguline väärtus on 125 482,50 eurot (250 965/ 2).
2) ühisomandis L. K.ga kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx.
Maksuhalduri hinnangul ei piira J.K. kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx hüpoteegi seadmine
taotletavas summas juhatuse liiget rohkem kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude
täitmise tagamiseks. Kuna teise kinnisasja näol on tegemist ühisomandiga ning juba hüpoteegiga
koormatud kinnisasjaga, ei ole täitetoimingu sooritamine selle kinnisasja osas otstarbekas. Ühisomandi
tõttu on täitetoiminguna võimalik üksnes ühel omanikul käsutamise keelamine ning maksuhaldurile ei ole
teada hüpoteegiga tagatava nõude reaalne jääk. Seetõttu võib ühisomandis asuva kinnisasja
täitemenetluse käigus realiseerimine viia tulemini, kus maksuhalduri nõuet ei olegi võimalik kohtuliku
hüpoteegi arvelt rahuldada. Arvestades aga asjaolu, et J.K.le kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga
xxxxxxxx seatav kohtulik hüpoteek tagab võimaliku vastutusotsusega sissenõutava summa, ei ole
põhjendatud käsutamise keelumärke seadmine J.K. ühisomandis olevale kinnisasjale registriosa
numbriga xxxxxxxx. Lisaks on keelumärke seadmine koormav nii maksukohustuslase kui teise
ühisomaniku suhtes ning ühisomandi osa ei saaks eraldiseisvalt võõrandada.
2.7. Kuivõrd MKS §-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis
saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse
hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest
täitekuludest. Arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-tes 1 ja 3, §-s 38 ning kohtutäituri
seaduse (KTS) § 29 lg-s 1, §-s 34, § 35 lg 2 p-is 9 ja § 45 lg-s 1 sätestatut, on põhjendatud
hüpoteegisumma kokku 47 729,21 eurot (40 412,65 eurot + 7316,56 eurot täitmiskulude katteks, st 18%).
2.8. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud
täitetoimingu, kui J.K. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise
liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav
tagatis peab lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS
§ 122). Kui J.K. soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks
40 412,65 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab
seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
3(6)
4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos
põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib
nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise
viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks
loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes
sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi
kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et
pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine
maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või
tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1
sätestatud
täitetoimingud.
Maksuhalduril
on
muuhulgas
õigus
taotleda
kinnisasjale,
laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile
hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).
6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust,
mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema
põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib
selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus
ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri
poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik
kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud
loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse
rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse
või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist
tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad
kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja
halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest
nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku
rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel
maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse
seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu
tegemist vajalikuks.
Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral
põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
8. Maksuhaldur on läbi viinud Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksude tasumise õigsuse
kontrollimiseks menetlused ja andnud maksukohustust suurendavad maksuotsused (tl 13-18 pöördel ja
22-23).
Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega J.K. suhtes
maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1).
Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr
3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et J.K. on Logistic Service OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmena
tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on alust
arvata, et J.K. on teadlikult kajastanud äriühingu maksuarvestuses ebaõigeid arveid ja esitanud
valeandmetega maksudeklaratsioone, eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu ja seeläbi vähendada
tasumisele kuuluvat maksukohustust ning selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla J.K.
juhatuse liikmeks oleku ajal. J.K. oli Logistic Service OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige perioodil
04.03.2008-30.10.2015. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et
4(6)
vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuvõla kujunemist näitab
maksuhaldur taotluse lisas nr 1 (tl 10-11) ning 11.01.2016 maksuotsuste lisadeks olevates käibemaksu ja
tulumaksu arvestuse metoodika tabelites (tl 19-20 ja 23 pöördel). Niisiis on võimalik J.K. vastutus
äriühingu maksuvõla eest. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli
tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
9. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti
sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.
Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et J.K. eelnevat maksuõiguslikku käitumist
arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest
kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda
võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab J.K. käitumine Logistic Service OÜ (likvideerimisel)
juhatuse liikmena (ebaõigete arvete kajastamine äriühingu maksuarvestuses ja ebaõigete andmetega
maksudeklaratsioonide esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil ning maksuvõla tekitamine),
mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib
sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda
maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne
kohustuse kindlaksmääramist.
10. Taotleja on selgitanud, et Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksuvõlga ei ole õnnestunud
sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud
enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 20.10.2014 (tl 31-32). On ilmnenud, et
äriühingul registervara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole.
Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud ei viie- ega kolmeaastase aegumistähtaja
puhul (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6
nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Logistic Service OÜ (likvideerimisel)
õigusvõime ei ole lõppenud.
11. Kohus leiab, et valitud abinõu – J.K.le kuuluvale ¼ kaasomandiosale kinnisasjast registriosa
numbriga xxxxxx hüpoteegi seadmine 47 729,21 euro ulatuses – on põhjendatud. J.K.le kuulub kaks
kinnisasja (registrisoa numbritega xxxxxxx ja xxxxxxx), neist üks (registrisoa number xxxxxxx) on
ühisomandis L. K.ga. Abieluvararegistri andmetel ei ole J.K.le kuuluv ¼ kaasomandiosast kinnisasjast
registriosa numbriga xxxxxxx ühisvara. Kohtu hinnangul on ühisvarasse mittekuuluva kinnisasja suhtes
täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast vähem koormav ning samas tagab maksukohustuse täitmise.
Ühisomandile hüpoteegi seadmine ei oleks praegusel juhul lubatav, kuna see koormaks ka
maksukohustuslase abikaasat, kes Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksuvõla eest ei vastuta.
Seetõttu oleks ühisomandi puhul ainuvõimalik J.K.l kinnisasja käsutamise keelamine, mis aga omakorda
seaks kinnisasja käsutamiseks takistused teisele ühisomanikule. Seega koormab maksuhalduri taotletud
viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt (hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja
käsutamist) ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ja täitekulude tasumine. Maksualdur on
taotlust esitades ka analüüsinud hüpoteegiga koormata soovitava kinnisasja valikut. Kohtu hinnangul on
ka taotluses märgitud täitekulude suurus põhjendatud. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu
sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.
12. Taotluses on märgitud, et tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur J.K. vastu
suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Taotluses
on märgitud, et asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks MTA
nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122) ning kui J.K.
soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 40 412,65 eurot. Maksuhaldur
ei ole tagatisega seonduvalt taotluses märkinud, milline oleks tagatissumma suurus koos eeldatavate
täitekuludega, kui isik peaks valima muu tagatise liigi, millisel juhul peab tagatis katma ka eeldatavad
täitekulud. Kohus ei pea selle selgituse märkimata jätmist puuduseks, mis võimaldaks pidada esitatud
5(6)
taotlust MKS § 1361 lg 2 nõuetele mittevastavaks. Kohus selgitab, et maksukohustuslasel tuleb arvestada
asjaoluga, et juhul kui esitatav tagatis ei ole deposiiti makstav rahasumma, peab see olenevalt tagatise
liigist lisaks maksuhalduri nõudele katma ka võimaliku sundtäitmise kulud (MKS § 122). Täitekulude
suurusjärku ja selle kujunemist on MTA selgitanud juba hüpoteegisumma kujunemise juures taotluse ps 9
(vt määruse p 2.7) ning kohtu hinnangul ei ole MTA poolt välja toodud 18 % täitmiskuludeks
ebaproportsionaalselt suure ulatusega.
13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses
on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Sirje Kaljumäe
6(6)