Legislator Case Law & Legislation
3-16-1724/2 AI generated

3-16-1724/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-16-1724/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda kakskümmend üheksa eurot kakskümmend üks senti) J.K.le (K.; isikukood xxxxxxxxxxx)

Legislator headnote

AI generated

3-16-1724/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda kakskümmend üheksa eurot kakskümmend üks senti) J.K.le (K.; isikukood xxxxxxxxxxx)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamise vorm

Tallinna Halduskohus

Sirje Kaljumäe

29. august 2016, Tallinn

3-16-1724

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks

Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Hannele

Hummel

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba

taotletakse – J.K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku

hüpoteegi seadmist summas 47 729,21 eurot (nelikümmend seitse tuhat seitsesada

kakskümmend üheksa eurot kakskümmend üks senti) J.K.le (K.; isikukood xxxxxxxxxxx)

kuuluvale ¼ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxxx, registriosa numbriga

xxxxxxxx.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte J.K.le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 26.08.2016 taotluse

anda luba

hüpoteegi seadmiseks summas 47 729,21 eurot J. K.le kuuluvale ¼ kaasomandi

osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx.

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

2.1. Maksuhaldur kontrollis 30.12.2013 teate nr 12.2-3/020643-1 ja 09.01.2014 korralduse nr

12.2-3/020643-2 alusel Logistic Service OÜ (likvideerimisel) 2013. aasta novembri käibemaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning määras 15.08.2014 maksuotsusega nr

12.2-3/020643-26 äriühingule maksukohustuse summas 15 949,37 eurot. Maksuhaldur kontrollis

28.08.2014 teate nr 12.2-3/026504-1 ja 07.10.2014 korralduse nr 12.2-3/026504-2 alusel Logistic Service

OÜ (likvideerimisel) 2014. aasta juuli käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning

määras 11.08.2015

maksuotsusega nr 12.2-3/026504-8 äriühingule maksukohustuse summas 14 820 eurot. Maksuotsustes

asus maksuhaldur seisukohale, et Logistic Service OÜ (likvideerimisel) on äriühingu maksukohustuse

vähendamise eesmärgil kajastanud kontrollperioodidel oma sisendkäibemaksu hulgas arveid, mille alusel

tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole. Samuti on äriühing teinud nende arvete alusel väljamakseid, mis

tehingute mittetoimumise tõttu ei ole ettevõtlusega seotud. Seisuga 26.08.2016 moodustab Logistic

Service OÜ (likvideerimisel) maksuvõlg 68 518,93 eurot, millest põhivõlg on 45 728,52 eurot ja intress

22 790,41 eurot. Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksuvõlg põhivõla osas koosneb 15.08.2014

maksuotsusega nr 12.2-3/020643-26 määratud, kuid tasumata tulumaksusummast 15 349,73 eurot,

11.08.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026504-8 määratud, kuid tasumata käibemaksusummast 14 820

eurot ning maksustamisperioodidel 2014 jaanuar-november

deklareeritud,

kuid tasumata

maksusummadest 15 558,79 eurot.

2.2. Maksuhaldur on viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid Logistic Service OÜ-lt (likvideerimisel)

maksuvõla sissenõudmiseks. Selle tulemusena on selgunud, et äriühingul ei ole pangakontodel

maksukohustuse katteks piisavalt vahendeid (viimane pangakonto arestimise tulemusel saadud laekumine

23.10.2014 summas 336,21 eurot). Maksuhalduri päringutest e-kinnistusraamatusse, Ehitisregistrisse ja

Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi nähtub, et Logistic Service OÜ-l (likvideerimisel) registervara

ei ole. Äriühingu osanikud on 28.10.2015 vastu võtnud lõpetamisotsuse, millega otsustati äriühingu

tegevuse lõpetamine ja likvideerimismenetluse alustamine.

2.3. Kohtule esitatud loataotlusega on maksuhaldur algatanud J.K. suhtes maksumenetluse, mille

tulemusel soovib maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel

koostada J.K.le vastutusotsuse. Logistic Service OÜ-le (likvideerimisel) 15.08.2014 maksuotsusega nr

12.2-3/020643-26 ja 11.08.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026504-8 määratud ja tasumata

maksukohustused

on

tekkinud

J.K.

juhatuse

liikmeks

oleku

ajal

(oli

juhatuse

liige

04.03.2008-30.10.2015) teadlikult valeandmetega KMD-de ja TSD esitamise tulemusel. J.K. oli

äriühingu seadusliku esindajana vastutav äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Seega on J.K. juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning nende

kohustuste rikkumise tulemusena kajastati

äriühingu

maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid, mis omakorda tõi kaasa äriühingule maksuotsuste

koostamise ja täiendavalt tasumisele kuuluvad maksukohustused. J.K. on Logistic Service OÜ

(likvideerimisel) juhatuse liikmena teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel,

eesmärgiga vähendada äriühingu poolt tasumisele kuuluvat maksusummat. Tulenevalt eeltoodust on

maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et J.K. on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi,

mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Seega on

vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks J.K. solidaarne vastutus Logistic Service OÜ

(likvideerimisel) maksuvõla tasumise eest summas 30 169,73 eurot, millele lisandub maksuvõlalt

arvestatud intress summas 10 242,92 eurot.

2.4. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse

menetluslikud eeldused on täidetud: Logistic Service OÜ-l (likvideerimisel) on maksuvõlg, maksuvõla

sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu

õigusvõime. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg TSD esitamise kuupäevast,

so 2013. a novembri TSD esitamise ja tasumise tähtpäev 11.12.2013. Võttes aluseks viieaastast

aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine 2018. a

detsembris. Võttes aluseks kolmeaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla

sissenõudmise aegumine 2016. a detsembris.

2.5. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldurile

kättesaadavate andmete kohaselt on J.K. 2016. aasta keskmiseks kuusissetulekuks tulumaksuga

maksustatavate väljamaksete alusel 600 eurot (bruto). Väljamakseid on tehtud Delcom Services OÜ-st

(registrikood 10651566). Lisaks nähtub rahvastikuregistri andmetest, et J.K.l on üks ülalpeetav. Seega ei

saa maksuhalduri hinnangul olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega

2(6)

kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse

sundtäitmiseks. Seetõttu on haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne. J.K. käitumisest

Logistic Service OÜ (likvideerimisel) majandustegevuse korraldamisel (ebaõigete arvete kajastamine

maksuarvestuses maksukohustuse vähendamise eesmärgil, maksukohustuste tasumata jätmine) nähtub, et

haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib vastutusotsuse täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks.

Maksuhalduri arvates on tõenäoline, et sarnaselt võib J.K. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse

vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.

2.6. Maksuhaldur tegi päringud Maanteeameti liiklusregistrisse ja Eesti Väärtpaberikeskusesse ning

tuvastas, et J.K. nimel ei ole avatud väärtpaberikontosid, samuti ei kuulu talle sõidukeid ega

väikelaevu. Kinnistusraamatu andmetel kuulub J.K.le 2 kinnisasja:

1) ¼ kinnisasja kaasomandist registriosa numbriga xxxxxxxx. Kinnistule ei ole seatud keelumärkeid, kuid

on seatud hüpoteek teistele kaasomanikele V. N.le ja V. N.le kuuluvatele mõttelistele osadele.

Ehitisregistri andmetel asub kinnistul kaksikelamu (kahe korteriga elamu), mille ehitisealune pind on

286,5 m2 (ehitise osa liigiks on kaks korterit, ühe korteri/eluruumi/mitteeluruumi pind on 165 m2).

Maksuhaldur lähtub kinnisasja väärtuse hindamisel ühe korteri suurusest ning arvestab, et

abieluvararegistri andmetel on tegemist J.K. lahusvaraga. Maksuhaldur on kinnisvaraportaalis www.kv.ee

samas piirkonnas asuvate ja sarnaste elamute müügihindade alusel seisukohal, et J.K. ¼ kaasomandi

osa hinnanguline väärtus on 125 482,50 eurot (250 965/ 2).

2) ühisomandis L. K.ga kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx.

Maksuhalduri hinnangul ei piira J.K. kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx hüpoteegi seadmine

taotletavas summas juhatuse liiget rohkem kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude

täitmise tagamiseks. Kuna teise kinnisasja näol on tegemist ühisomandiga ning juba hüpoteegiga

koormatud kinnisasjaga, ei ole täitetoimingu sooritamine selle kinnisasja osas otstarbekas. Ühisomandi

tõttu on täitetoiminguna võimalik üksnes ühel omanikul käsutamise keelamine ning maksuhaldurile ei ole

teada hüpoteegiga tagatava nõude reaalne jääk. Seetõttu võib ühisomandis asuva kinnisasja

täitemenetluse käigus realiseerimine viia tulemini, kus maksuhalduri nõuet ei olegi võimalik kohtuliku

hüpoteegi arvelt rahuldada. Arvestades aga asjaolu, et J.K.le kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga

xxxxxxxx seatav kohtulik hüpoteek tagab võimaliku vastutusotsusega sissenõutava summa, ei ole

põhjendatud käsutamise keelumärke seadmine J.K. ühisomandis olevale kinnisasjale registriosa

numbriga xxxxxxxx. Lisaks on keelumärke seadmine koormav nii maksukohustuslase kui teise

ühisomaniku suhtes ning ühisomandi osa ei saaks eraldiseisvalt võõrandada.

2.7. Kuivõrd MKS §-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis

saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse

hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest

täitekuludest. Arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-tes 1 ja 3, §-s 38 ning kohtutäituri

seaduse (KTS) § 29 lg-s 1, §-s 34, § 35 lg 2 p-is 9 ja § 45 lg-s 1 sätestatut, on põhjendatud

hüpoteegisumma kokku 47 729,21 eurot (40 412,65 eurot + 7316,56 eurot täitmiskulude katteks, st 18%).

2.8. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud

täitetoimingu, kui J.K. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise

liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav

tagatis peab lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS

§ 122). Kui J.K. soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks

40 412,65 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab

seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

3(6)

4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib

nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks

loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et

pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või

tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1

sätestatud

täitetoimingud.

Maksuhalduril

on

muuhulgas

õigus

taotleda

kinnisasjale,

laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile

hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust,

mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus

ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri

poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik

kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse

või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad

kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest

nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Maksuhaldur on läbi viinud Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksude tasumise õigsuse

kontrollimiseks menetlused ja andnud maksukohustust suurendavad maksuotsused (tl 13-18 pöördel ja

22-23).

Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega J.K. suhtes

maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1).

Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr

3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et J.K. on Logistic Service OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmena

tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on alust

arvata, et J.K. on teadlikult kajastanud äriühingu maksuarvestuses ebaõigeid arveid ja esitanud

valeandmetega maksudeklaratsioone, eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu ja seeläbi vähendada

tasumisele kuuluvat maksukohustust ning selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla J.K.

juhatuse liikmeks oleku ajal. J.K. oli Logistic Service OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige perioodil

04.03.2008-30.10.2015. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et

4(6)

vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuvõla kujunemist näitab

maksuhaldur taotluse lisas nr 1 (tl 10-11) ning 11.01.2016 maksuotsuste lisadeks olevates käibemaksu ja

tulumaksu arvestuse metoodika tabelites (tl 19-20 ja 23 pöördel). Niisiis on võimalik J.K. vastutus

äriühingu maksuvõla eest. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

9. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.

Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et J.K. eelnevat maksuõiguslikku käitumist

arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest

kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda

võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab J.K. käitumine Logistic Service OÜ (likvideerimisel)

juhatuse liikmena (ebaõigete arvete kajastamine äriühingu maksuarvestuses ja ebaõigete andmetega

maksudeklaratsioonide esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil ning maksuvõla tekitamine),

mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib

sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda

maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne

kohustuse kindlaksmääramist.

10. Taotleja on selgitanud, et Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksuvõlga ei ole õnnestunud

sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud

enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 20.10.2014 (tl 31-32). On ilmnenud, et

äriühingul registervara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud ei viie- ega kolmeaastase aegumistähtaja

puhul (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6

nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Logistic Service OÜ (likvideerimisel)

õigusvõime ei ole lõppenud.

11. Kohus leiab, et valitud abinõu – J.K.le kuuluvale ¼ kaasomandiosale kinnisasjast registriosa

numbriga xxxxxx hüpoteegi seadmine 47 729,21 euro ulatuses – on põhjendatud. J.K.le kuulub kaks

kinnisasja (registrisoa numbritega xxxxxxx ja xxxxxxx), neist üks (registrisoa number xxxxxxx) on

ühisomandis L. K.ga. Abieluvararegistri andmetel ei ole J.K.le kuuluv ¼ kaasomandiosast kinnisasjast

registriosa numbriga xxxxxxx ühisvara. Kohtu hinnangul on ühisvarasse mittekuuluva kinnisasja suhtes

täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast vähem koormav ning samas tagab maksukohustuse täitmise.

Ühisomandile hüpoteegi seadmine ei oleks praegusel juhul lubatav, kuna see koormaks ka

maksukohustuslase abikaasat, kes Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksuvõla eest ei vastuta.

Seetõttu oleks ühisomandi puhul ainuvõimalik J.K.l kinnisasja käsutamise keelamine, mis aga omakorda

seaks kinnisasja käsutamiseks takistused teisele ühisomanikule. Seega koormab maksuhalduri taotletud

viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt (hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja

käsutamist) ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ja täitekulude tasumine. Maksualdur on

taotlust esitades ka analüüsinud hüpoteegiga koormata soovitava kinnisasja valikut. Kohtu hinnangul on

ka taotluses märgitud täitekulude suurus põhjendatud. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu

sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.

12. Taotluses on märgitud, et tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur J.K. vastu

suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Taotluses

on märgitud, et asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks MTA

nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122) ning kui J.K.

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 40 412,65 eurot. Maksuhaldur

ei ole tagatisega seonduvalt taotluses märkinud, milline oleks tagatissumma suurus koos eeldatavate

täitekuludega, kui isik peaks valima muu tagatise liigi, millisel juhul peab tagatis katma ka eeldatavad

täitekulud. Kohus ei pea selle selgituse märkimata jätmist puuduseks, mis võimaldaks pidada esitatud

5(6)

taotlust MKS § 1361 lg 2 nõuetele mittevastavaks. Kohus selgitab, et maksukohustuslasel tuleb arvestada

asjaoluga, et juhul kui esitatav tagatis ei ole deposiiti makstav rahasumma, peab see olenevalt tagatise

liigist lisaks maksuhalduri nõudele katma ka võimaliku sundtäitmise kulud (MKS § 122). Täitekulude

suurusjärku ja selle kujunemist on MTA selgitanud juba hüpoteegisumma kujunemise juures taotluse ps 9

(vt määruse p 2.7) ning kohtu hinnangul ei ole MTA poolt välja toodud 18 % täitmiskuludeks

ebaproportsionaalselt suure ulatusega.

13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses

on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

6(6)