2-16-9488/5 · 2-16-9488/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-9488

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtujurist 25. august 2016. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Merily Mets Tsiviilasja number 2-16-9488 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX ja XXXX vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes Tsiviilasja hind 3 510 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Kostja I XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Kostja II XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Kostjate seaduslik esindaja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Vähendada Pärnu Maakohtu 01.12.2015 kohtulahendiga tsiviilasjas 2-15-122378 XXXX XXXX ja XXXX kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust null euroni. 3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot,

2-16-9488

2

mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE221700017003510302 AS-is Nordea Bank ja nr EE513300333522160001 AS-is Danske Bank, märkides makse selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. 2. Hagiavaldus ja Harju Maakohtu 01.08.2016 kohtumäärus on kostjate seaduslikule esindajale kätte toimetatud 03.08.2016 (tl 24). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjate seaduslik esindaja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 3. Kohus peab põhjendatuks märkida, et Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Pärnu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-15-122378 tehtud lahendi kohaselt on hagejalt kummagi kostja ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatis summas 195 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on ära langenud alused eelnimetatud lahendi täitmiseks, kuna lapsed on asunud elama ema juurde ning on vahetult tema ülalpidamisel. Kohus asub seisukohale, et hageja on kohtu ette toonud need elatise maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud, mis annavad aluse väljamõistetud elatise vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada Pärnu Maakohtu 01.12.2015 kohtulahendiga tsiviilasjas 2-15- 122378 XXXX XXXX ja XXXX kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust null euroni. 4. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-16-9488

3

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik