3-16-1338/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

29.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1338

Haldusasi

Igor Abdulajevi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

vastata põhjalikult tema taotlustele nr 11-7/2371-1 ja

5-18/16/7706-1

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Abdulajevi määruskaebus Tartu Halduskohtu

28.07.2016. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Abdulajev

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.07.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Igor Abdulajev esitas 09.03.2016 avaldusena pealkirjastatud

pöördumise, mis edastati Justiitsministeeriumi vanglate osakonna kaudu vastamiseks Tallinna

Vanglale (edastamisel registreeritud nr 11-7/2185-2, kaebuses viidatud sellele

nrga 518/16/7706-1, tl-d 22-44p).

Tallinna Vangla selgitas 15.04.2016. a märgukirja vastuses nr 5-18/16/7602-6 (tl 5), et

pöördumise eesmärk on ebaselge ning paljudel teemadel on kaebajaga vesteldud suuliselt või

vastatud kirjalikult, ühtlasi on märgukiri liiga mahukas.

2. I. Abdulajev esitas 14.03.2016 infokirjana pealkirjastatud pöördumise, mis edastati

Riigirokuratuuri ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna kaudu vastamiseks Tallinna

Vanglale (edastamisel registreeritud nr-ga 11-7/2372-2, kaebuses viidatud sellele

nr-ga 11-7/2371-1, tld 14-29).

Tallinna Vangla selgitas 25.05.2016. a märgukirja vastuses nr 1-9/16/8582-2 (tl 3), et

pöördumise eesmärk on ebaselge ning pöördumises märgitud meditsiinilistel teemadel on

kaebajaga suuliselt vesteldud.

3. I. Abdulajev esitas 02.05.2016 Tallinna Vangla direktorile vaided (tl-d 45-46p), milles

taotles põhjendatud vastuseid enda taotlustele nr 11-7/2185-2 ja nr 11-7/2372-2.

Tallinna Vangla jättis 03.06.2016. a vaideotsustega nr 5-15/16/180-2 (tl 4) ja nr 5-15/16/171-2

(tl 2) I. Abdulajevi 02.05.2016. a vaided rahuldamata.

4. I. Abdulajev esitas 03.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla

kohustamiseks vastata põhjalikult tema taotlustele nr 11-7/2372-1 ja 5-18/16/7706-1 ning

vaideotsuste nr 5-15/16/180-2 ja 5-15/16/181-2 tühistamiseks.

5. Tartu Halduskohus tagastas 28.07.2016. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtu hinnangul on kaebaja õiguste võimalik

rikkumine väheoluline ning puudub vajadus kaebuse edasiseks menetlemiseks, sest Tallinna

Vangla on kaebaja märgukirjadele vastanud ning laialivalguvale ja raskesti arusaadavale

kirjeldusele ei saanudki Tallinna vangla anda täpsema sisuga vastust. Halduskohus nõustus

Tallinna Vangla märgukirjade vastustes toodud seisukohaga, et pöördumistest ei selgu

I. Abdulajevi eesmärk. Asjaolu, et kaebaja pöördumiste kirjeldavale osale ei ole esitatud

üksikasjalikku vastust, ei tähenda, et kaebajal oleks õigus esitada Tallinna Vangla vastu

kohustamiskaebus. Ühtlasi ei nähtu, et oleks põhjendatud vaideotsuste eraldiseisev

vaidlustamine HKMS § 45 lg 4 alusel. Halduskohtu arvates ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid

õigusi oleks antud juhul rikutud.

6. I. Abdulajev esitas 31.07.2016 Tartu Halduskohtu 28.07.2016. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja kohustada Tallinna Vanglat

tema taotlustele põhjalikult vastama. Määruskaebuse esitaja märgib, et haldusorgan peab

vastama märgukirjale, kuid Tallinna Vangla ei taha tema kahele märgukirjale vastata.

Määruskaebuse kohaselt ei näe selle esitaja võimalust oma õiguste kaitseks.

7. Tartu Halduskohus võttis 03.08.2016. a määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle

rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 28.07.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete osas

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Ringkonnakohus nõustub iseenesest määruskaebuse esitaja seisukohaga, et haldusorgan

peab märgukirjale vastama. Selline kohustus tuleneb märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg-st 1. Kuid

käesoleval juhul on Tallinna Vangla kaebaja märgukirjadele vastanud (Tallinna Vangla

25.04.2016. a vastuskiri nr 1-9/16/8582-2 ja 15.04.2016. a vastuskiri nr 5-18/16/7706-2).

Seega ei ole õige määruskaebuses esitatud väide, et Tallinna Vangla ei taha kaebaja kahele

märgukirjale vastata.

10. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja rahulolematu Tallinna Vangla poolt tema pöördumistele

vastamise sisuga, leides, et Tallinna Vangla oleks pidanud vastama tema pöördumistele

põhjalikumalt. MSVS § 2 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine,

millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või

valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega

seotud teavet. MSVS § 2 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on selgitustaotlusega tegemist juhul,

kui isik on pöördumisega taotlenud adressaadilt teavet või õigusalase selgituse andmist. Kuna

käesoleval juhul ei selgu kaebaja pöördumistest konkreetsed taotlused või küsimused, on

ringkonnakohtu hinnangul Tallinna Vangla õigesti käsitlenud kaebaja pöördumisi

märgukirjadena. MSVS § 5 lg 1 kohustab küll adressaati vastama, kuid märgukirjale

vastamise sisu osas sätestab MSVS § 5 lg 8 teine lause üksnes seda, et märgukirjas esitatud

seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust.

Samuti võib MSVS § 5 lg 9 p 6 kohaselt märgukirja või selgitustaotluse adressaat vastamisest

loobuda, kui pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav. MSVS § 5 lg 10 kohaselt

vastamisest loobumisel tuleb edastada märgukirja või selgitustaotluse esitajale viivitamata

sellekohane teade. Käesoleval juhul ei nähtu Tallinna Vangla vastustest, et vangla oleks

kaebaja pöördumistele vastamisest loobunud, kuid mõlemas vastuses on viidatud sellele, et

kaebaja pöördumised on raskesti arusaadavad ning nendest ei selgu, mis on pöördumiste

eesmärk või mida sellega taotletakse.

11. Kuna märgukirjaga tehakse selle adressaadile üksnes ettepanekuid või antakse teavet, siis

on ringkonnakohtu hinnangul märgukirjale vastamise kohustuse eesmärgiks teavitada

märgukirja esitajat sellest, et märgukirja adressaat on märgukirjas tehtud ettepaneku või

teabega tutvunud ning arvestab sellega. Üksnes tehtud ettepaneku või seisukoha arvestamata

jätmisel tuleb MSVS § 5 lg 8 teise lause kohaselt selgitada selle põhjuseid. Seega puudub

üksikasjalik õiguslik regulatsioon selle kohta, mida märgukirja vastus sisaldama peab. See

omakorda piirab märgukirja vastuse üle kohtuliku kontrolli võimalusi.

12. Kuna kaebaja märgukirjadele on vastatud, ei saa kohus kohustada Tallinna Vanglat

kaebaja märgukirjadele uuesti ja teistsuguse sisuga vastama. Samuti nähtub kaebajale antud

vastustest, et märgukirjadest väljaloetavatel teemadel on vangla kaebajaga juba varasemalt

suuliselt vestelnud või talle samadel teemadel kirjalikult vastanud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei nähtu toimiku materjalidest, et kaebus võiks ka mingil muul viisil aidata kaasa

kaebaja õiguste kaitsele. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada oma pöördumistele

põhjalikumad vastused. Ringkonnakohus märgib, et kaebajal on võimalik esitada uus

märgukiri või selgitustaotlus. MSVS ei sea selles osas kaebajale piiranguid. Tallinna Vangla

on vastustes kaebaja pöördumistele selgitanud, miks haldusorgani hinnangul ei ole

vaidlusalustele kaebaja pöördumistele võimalik põhjalikumalt vastata. Seega on kaebajale

teada, milliste puuduste korrigeerimisel oleks tal võimalik saada oma pöördumisele

põhjalikum vastus. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud

seisukohaga, et kaebajal puudub võimalus muud moodi oma õigusi kaitsta.

13. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu,

et oleks põhjendatud vaideotsuste eraldiseisev vaidlustamine. HKMS § 45 lg 4 esimese lause

kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sellist

iseseisvat kaebaja õiguste rikkumist vaidlustatud vaideotsustest ei nähtu.

14. Eeltoodust tulenevalt ei aita ringkonnakohtu hinnangul kaebus kaasa kaebaja õiguste

kaitsele ning seega on halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

ilmselge puudumise tõttu tagastanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Maili Lokk