1-12-8491/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. augustil 2016 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-8491 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Tõlk Kristi Suvi - Prokurör - Kriminaalasi Süüdimõistetu Raimo Reimo tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Raimo Reimo isikukood: 38301052715; asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; elukoht vabanemisel: puudub; töökoht vabanemisel: puudub Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3,

32 ja 33, kohtunik määras:

Jätta Raimo Reimo temale Tartu Maakohtu 26.09.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 12-8491 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista Raimo Reimolt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874.

Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohus karistas Raimo Reimot 26.09.2012. a otsusega KarS § 121 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja. Kohtuotsus jõustus 12.10.2012.

Tartu Maakohus jättis 17.07.2015. a määrusega Raimo Reimo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärus jõustus 06.08.2015.

Kinnipeetava karistusaeg algas 04.07.2012 ja lõppeb 04.01.2017. Raimo Reimol avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus 06.08.2016, olles ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud ning on möödunud vangistusseaduse § 76 lg-s 4 sätestatud tähtaeg. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldaja ettekande andmetel puuduvad Raimo Reimol kindel eluja töökoht. Raimo Reimo soovib asuda elama ema juurde. Kinnipeetava ema sõnul tal ei ole võimalik ja ta ei soovi poega enda juurde elama võtta ega teda materiaalselt toetada. Raimo Reimo lähedased ei suhtle temaga.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Abiprokurör Meelis Juursoo on seisukohal, et Raimo Reimot ei peaks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastama. Raimo Reimot on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistuses viibib viiendat korda. Tal on praegu 12 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kinnitab, et kinnipeetava käitumine on ka rangelt kontrollitud keskkonnas norme eirav.

Süüdimõistetu Raimo Reimo selgitas, et vabanemisel soovib ta minna elama ema juurde või

XXXX. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kui ta läheb XXXX, aitab see vältida alkoholi tarbimist. Algul võtaks ta end töötuna arvele, vormistaks pensioniametis töövõimekaotuse ja otsiks siis tööd.

Kaitsja advokaat Heiki Kuningas toetas Raimo Reimo ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist. Alkoholi tarbimisegga seotud riskid on programmide läbimisega maandatud.

Distsiplinaarkaristused on seotud sigarettidega, mis on inimlikult arusaadav. See on viimane võimalus vabaneda ennetähtaegselt ja kriminaalhooldus aitaks teda järje peale saada.

Kohtu seisukoht

Raimo Reimo kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

Raimo Reimo on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Samuti on möödunud VangS § 76 lg-s 4 sätestatud tähtaeg, s.o üks aasta alates Raimo Reimo enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Raimo Reimot on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Varasemalt on teda korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest (sh süstemaatiliselt, sissetungimisega, grupiviisiliselt, avalikult, salaja), omastamise eest, tunnistajana vale ütluste andmise eest, kelmuse eest ning võõra pangakaardiga sularaha väljavõtmise eest. Raimo Reimol on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Praegu kannab ta vangistust tervisekahjustuste tekitamise eest ja röövimise eest grupis, kasutades selleks nuga.

Positiivne on asjaolu, et on läbinud 25.03. – 20.05.2009 sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja 05.09. – 02.12.2013 „Usk ja teadmine“ ning 18.09. – 16.10.2012 sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Ajavahemikul 31.05. – 31.08.2013, 10.08. – 31.10.2015 osales ta majandustöödel ning alates 01.07.2016 osaleb ta taas majandustöödel. Alates 01.09.2013 omandab ta põhiharidust, praegu õpib 9. klassis. 01.09.2015 – 20.06.2016 õppis puidupingi erialal, mille omandamist jätkab sellel õppeaastal.

Raimo Reimo viibib vangistuses seitsmendat korda. Nii Tartu Maakohtu 12.02.2008. a otsusega, 22.08.2008. a otsusega, 01.10.2008. a otsusega, 30.01.2009. a otsusega, 29.06.2010. a otsusega, 05.09.2011. a otsusega kui ka 26.09.2012. a otsusega, mille alusel ta praegu karistust kannab, mõistis kohus talle reaalse vangistuse. Eelmisel kuuel korral on isik kandnud vangistused lõpuni. Varasemalt on ta viibinud kriminaalhooldusel ühe korra Tartu Maakohtu 05.09.2003. a otsuse alusel. Katseajal ta uusi kuritegusid toime ei pannud.

Raimo Reimo ei ole ka vangistuse kestel suutnud järgida kehtestatud reegleid. Tal on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla karistas teda 11.11.2015. a käskkirjaga temale mittekuuluvate esemete omamise eest kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks 4-kuulise katseajaga; 17.12.2015. a käskkirjaga sigarettide omandamise eest kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks; 11.01.2016. a käskkirjaga sigarettide omandamise eest kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks; 15.01.2016. a käskkirjaga sigarettide hoidmise eest keelatud ajal ja kohas kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks; 19.02.2016. a käskkirjaga õppepraktikalt kaheksa kõrvatropi kaasavõtmise eest noomitusega; 13.06.2016. a käskkirjaga keelatud esemete valdamise eest noomitusega; 13.06.2016. a käskkirjaga ametniku korralduste eiramise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks ning 13.06.2016. a käskkirjaga ebaviisaka käitumise eest noomitusega.

Lisaks eelnevale kohaldas Tartu Vangla 21.01.2016. a käskkirjaga Raimo Reimo suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid 3 kuuks, kuna ta rikkus süstemaatiliselt vanglas kehtivat õiguskorda.

Tartu Vangla hindab Raimo Reimo ohtlikuks ühiskonnale ning uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse väga kõrgeks. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 70% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%.

Raimo Reimol puudub kindel eluja töökoht. Ta soovib asuda elama oma ema juurde, kuid viimase sõnul ei ole ta nõus poega enda juurde elama võtma ega materiaalselt toetama. Kinnipeetava ema sõnul puuduvad pojal suhted lähedastega. Esialgu on võimalik tal ööbida varjupaigas ja taotleda XXXX sotsiaaleluruumi ning toimetulekut soodustavaid toetusi ja teenuseid. Vangla iseloomustuse järgi soovib Raimo Reimo asuda elama kas XXXX. Eelmise ennetähtaega vabastamise menetluse raames oli XXXX valmis teda vastu võtma. Raimo Reimo sõnul on tal ka praegu vastav XXXX garantiikiri olemas, kuid kohtule ta seda esitanud ei ole.

Kindla elukoha olemasolu on üks kriminaalhooldusele määramise eelduseid. Praegusel juhul ei ole see eeldus täidetud. Kuigi Raimo Reimo avaldas kohtule alguses, et tal on olemas elukoht ema juures, ei ole ema seda kinnitanud. Samuti on oluline, et Raimo Reimol oleks vabanemisel kindel sissetulek, kuna kuritegusid on ta toime pannud eelkõige varalise kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse järgi on Raimo Reimo väitel võimalik tal pensionit saada, kuna on XXXX Vangla meditsiiniosakonna juhataja sõnul isikul kehtivat töövõimetust ei ole. Raimo Reimo vastu on 12.07.2016 seisuga rahalisi nõudeid 3651 eurot, vabanemisfondis on vaid X eurot.

Kuigi Raimo Reimo on vangistuses viibinud üle nelja aasta, ei ole põhjendatud tema enne tähtaega vangistusest vabastamine. Raimo Reimo on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh eelnevalt kuuel korral kandnud reaalset vangistust. Vaatamata sellele ei ole ta suutnud järgida õiguskuulekat eluviisi. Kui varasemalt on teda karistatud peamiselt varavastaste süütegude toimepanemise eest ilma vägivallata, siis viimaste kuritegude toimepanemisel on ta kasutanud ka vägivalda. Kuriteod on läinud oma olemuselt raskemaks. Distsiplinaarkaristuste arv ei anna alust uskuda, et Raimo Reimo on suuteline järgima ühiskonnas kehtestatud reegleid. Ka võimaluse avanemine ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks ei ole mõjutanud Raimo Reimot vanglas korda järgima, viimased karistused on määratud talle juunis 2016. Seega on karistuste vaba periood peaaegu olematu. Lisaks eelnevale puudub Raimo Reimol kindel eluja töökoht, samuti toetavad lähedased, et kindlustada vabanemisel tema esmane materiaalne toimetulek ja toetada sellega seaduskuulekat eluviisi. Uute kuritegude toimepanemise risk on väga kõrge.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot, mis tuleb Raimo Reimolt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik