1-09-11988/100 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11988 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. juuni 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Olari Kilk (isikukood 367211062743), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. juuni 2016 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 12. märtsi 2010 otsusega tunnistati Olari Kilk süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1,6 järgi ning teda karistati 9-aastase vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17. veebruaril 2018.

2. Tartu Maakohtu 20. juuni 2016 määrusega jäeti O. Kilk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1 Kohus märkis, et O. Kilki on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Karistust kannab O. Kilk raske kuriteo eest. O. Kilk toimepandud kuritegu ei tunnista. Kohus märkis, et O. Kilgil puudub vabanemise järgselt nii töökoht, kui lähedaste materiaalne kui moraalne toetus, samas on tal tasumata nõudeid 11 504 euro ulatuses.

2.2 Positiivseks luges kohus asjaolu, et O. Kilk on omandanud põhihariduse ja keevitaja kutse ning töötab majandusabitöödel. Samuti on ta osalenud vestlustes psühholoogiga ning sotsiaalprogrammis „Õige hetk“.

2.3 Kohus arvestas asjaoluga, et Tartu Vangla hindas O. Kilgi kõrgohtlikuks laste suhtes. Kohus märkis, et O. Kilk on viibinud vangistuses üle 7 aasta ja kandmata karistus on alla 2 aasta. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vaatamata pikale vangistusajale ja heale käitumisele vangistuses, välistavad aga ennetähtaegse vabastamise toimepandud kuriteo rasked asjaolud ning kuritegude toimepanemise eitamine, mis näitab, et O. Kilk ei ole valmis võtma kuritegude eest vastutust. Sellises olukorras nõustus kohus prokuröriga, et O. Kilgi puhul on uute kuritegude toimepanemise risk suurem, kuna tal puudub motivatsioon nende maandamisega tegeleda. Kohus ei olnud veendunud, et

O. Kilgi puhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Samuti välistab kindla elukoha puudumine kriminaalhoolduse, kuivõrd kriminaalhoolduse läbiviimise eelduseks on kindla elukoha olemasolu.

3.

O. Kilk ei nõustunud maakohtu seisukohaga ja taotleb enda vabastamist. O. Kilk märgib, et ta ei ole toime pannud kuritegu, milles ta süüdi tunnistati. Seega ei saa ta ka kuritegu kahetseda.

O. Kilgil on võimalik taotleda elamispinda, mis nähtub ka sotsiaalnõuniku vastusest kriminaalhooldajale. Elukoha taotlemine käib pärast vabanemist. Karistusest vabastatakse ka isikuid, kes on korduvalt seadust rikkunud. Karistuse eesmärk on täidetud aastatepikkuse vangistusega ja ka elukoha saamine on peale vabanemist teostatav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud O. Kilgi esitatud määruskaebuses esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.

5. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on maakohus põhistanud, miks ta leiab, et karistuse eesmärgid täidetud ei ole, leides, et ennetähtaegse vabastamise välistavad toimepandud kuriteo rasked asjaolud ning kuritegude toimepanemise eitamine. Viimane omakorda näitab maakohtu hinnangul, et O. Kilk ei ole valmis võtma kuritegude eest vastutust. Apellatsioonikohus märgib, et kohtul on õigus jätta isik vangistusest vabastamata arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid. Arvestades lisaks, et vangla tehtud riskihinnangus on O. Kilk hinnatud lastele kõrgohtlikuks, tal puudub kriminaalhoolduse teostamiseks vajalik elukoht ning tema vabanemisjärgsed tingimused (suured võlanõuded, töökoha puudumine, lähedaste toetuse puudumine) pigem ei toeta vabastamist, ei pea ka ringkonnakohus antud asjaoludel O. Kilgi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau