Legislator Case Law & Legislation
2-16-100982/15 AI generated

2-16-100982/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-100982/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu menetluses on GLAZE OÜ (hageja) hagi Kentaur Haldus OÜ (kostja) vastu Hageja esitas 6. mail 2016 taotluse hagi tagamiseks, milles palus arestida kostjale kuuluvad

Legislator headnote

AI generated

2-16-100982/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: mail 2016 taotluse hagi tagamiseks, milles palus arestida kostjale kuuluvad

Keywords

AI generated
hail insurance bait pricing goodwill indemnity maximum and minimum prices Hague Convention auction terms
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-100982

Tsiviilasi

GLAZE OÜ hagi Kentaur Haldus OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. mai 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kentaur Haldus OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Kentaur Haldus OÜ

(registrikood: 11437197); volitatud esindaja Liina Karlson

Vastustaja (hageja): GLAZE OÜ (registrikood: 12513822);

esindaja vandeadvokaat Piret Pallo

RESOLUTSIOON

Jätta Kentaur Haldus OÜ määruskaebus rahuldamata ning

Tartu Maakohtu 12. mai 2016 määrus muutmata

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

Kentaur Haldus OÜ kanda

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (TsMS § 390 lg 1)

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on GLAZE OÜ (hageja) hagi Kentaur Haldus OÜ (kostja) vastu

põhinõude 4838 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3701 eurot 7 senti ja põhinõudelt

jooksva viivise väljamõistmiseks.

Hageja esitas 6. mail 2016 taotluse hagi tagamiseks, milles palus arestida kostjale kuuluvad

arvelduskontod ning mistahes muu krediidiasutustes registreeritav kostja vara sh väärtpaberid

summas kuni 8929 eurot 62 senti. Alternatiivselt palus hageja kohaldada muud abinõu, milleks

on kostja poolt 8929 euro 62 sendi tasumine kohtu deposiiti. Maakohus jättis hageja 6. mai

2016 hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Hageja esitas 10. mail 2016 uue hagi tagamise taotluse, milles palub arestida kostjale kuuluvad

sõidukid Renault Trafic registreerimismärgiga 428TLT, Opel Vivaro registreerimismärgiga

754BPJ,

Peugeot

Expert

registreerimismärgiga

014EMT

ja

haagis

RESPO

registreerimismärgiga 140YJM ning teha käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked sõidukite

registrisse. Hageja väitel on hagi tagamine põhjendatud, kostjal on alates 20. jaanuarist 2016

maksuvõlg summas 5568 eurot 87 senti. Kostja varaline seis on halb, mistõttu on kostja

maksejõuetu. Seega võib hagi tagamata jätmine seada kohtuotsuse täitmise kahtluse alla.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 12. mai 2016 määrusega hagi tagamise taotluse, arestis kostjale

kuuluvad

sõidukid

Renault

Trafic

(registreerimismärk

428TLT),

Opel

Vivaro

(registreerimismärk 754BPJ), Peugeot Expert (registreerimismärk 014EMT) ja haagise RESPO

750M331L150PLH (registreerimismärk 140YJM) ning kandis käsutuskeeldu nähtavaks

tegevad märked liiklusregistrisse. Maakohus määras 8929 eurot 62 senti rahasummaks, mille

maksmisel kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi

tagamise määruse täitmine (TsMS § 385).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel

hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või

selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise

isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks

tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva

kande tegemine muusse vararegistrisse. TsMS § 378 lg 4 näeb ette, et hagi tagava abinõu

valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda

võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega

hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.

Arvestades hageja poolt kohtule esitatud põhjendusi ning taotletud abinõu pidas maakohus

vajalikuks hagi tagamise taotluse rahuldada, sest tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava

kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks või hoopis võimatuks. Kooskõlas TsMS §-ga 385

määras maakohus rahasummaks 8929 eurot 62 senti, mille maksmisel selleks ettenähtud

pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse

täitmine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist.

Määruskaebuse kohaselt on hageja nõue täielikult tõendamata. Hagejal puuduvad

sissenõutavaks muutunud nõuded kostja vastu. Maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud.

Kostja ei ole maksejõuetu. Kostjal puudub jooksev maksuvõlg. Maksuvõlg summas 4154 eurot

15 senti on maksuhalduriga kokkuleppel tasutav maksegraafiku alusel. Maksuvõlg ei ole suur

ning viimase makse tähtaeg on 15. augustil 2016. Kostjal puuduvad muud võlad.

Määruskaebusele lisatud bilansi ja kasumiaruandest seisuga 30. aprill 2016 selgub, et kostjal

on likviidseid varasid umbes 145 843 euro ulatuses ja tal sisuliselt puuduvad kohustused või

võlad kolmandate isikute ees, kostja on jätkusuutlik ning tema majanduslik olukord on väga

hea, ettevõte on kasumis.

Kostja jaoks on sõidukite arestimine koormav. Arvestades, et kohtuvaidlused võivad kesta

aastaid, kuid vahepealsel ajal on vaja sõidukid välja vahetada uute sõidukite vastu, takistab

sõidukite arestimine nende realiseerimist. See omakorda tekitab majanduslikku kahju kostjale,

seda nii sõidukite amortisatsioonil, sõidukite vananemisel nende kulukal ülalpidamisel kui

hilisemal madalama turuväärtusega realiseerimisel. Sõidukid tuleb välja vahetada, st müüa

järgmise 4–7 kuu jooksul, et nende turuväärtus liialt ei kukuks.

Hagi tagamise korral tuleb kaaluda alati mõlema poole, sh ka kostja, huve. Hagi tagamise

abinõu tühistamiseks kohtu deposiiti raha kandmine ei ole põhjendatud, kuna kostja vajab

rahalisi vahendeid oma majandustegevuses.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Maakohus edastas kostja määruskaebuse hageja esindajale e-posti aadressile

piret.pallo@lmp.ee 6. juunil 2016, lugedes selle TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks.

Maakohus andis hagejale tähtaja määruskaebusele vastamiseks kuni 20. juunini 2016. Hageja

ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata.

Maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks TsMS § 377 lg 1 alusel.

Hagi tagamise menetluses ei ole kohtul pädevust hinnata hageja väidetavate asjaolude esinemist

ega hageja esitatavate nõuete põhjendatust. Kohus võib vaid hinnata, kas hageja poolt väidetud

asjaolude esinemise korral oleks teoreetiliselt võimalik hageja nõuete olemasolu. Selle, kas

hagejal on sissenõutavaks muutunud nõudeid kostja vastu, lahendab kohus põhivaidluse käigus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud, et hageja kasuks positiivse kohtulahendi

tegemisel on ta suuteline kohtuotsust ilma raskusteta täitma. Äriregistri andmetel on kostjal 24.

augusti 2016 seisuga maksuvõlg 5398 eurot 47 senti, seega ei vasta tegelikkusele kostja väide,

et tal puudub jooksev maksuvõlg ning et ta täidab maksuvõlga maksegraafiku alusel ning selle

täitmise lõpptähtaeg oleks 15. august 2016. Määruskaebusele lisatud maksehäireregistri info

kohaselt on kostjal peale hageja kohustuse ka kohustus Intrum Justitia AS ees. Seega on kostja

väide kohustuste kolmandate isikute ees puudumise kohta kostja enda poolt esitatud tõenditega

ümber lükatud.

Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja järeldustega kostja maksevõimelisuse kohta tulenevalt

määruskaebusele lisatud krediidiinfo väljavõttest. Kostja poolt esitatud bilansi ja

kasumiaruandest nähtub, et kostja on 30. aprilli 2016 seisuga kahjumis, seega on kostja väited

tema majandusliku edukuse kohta ilmselgelt eksitavad. Muuhulgas märgib kohus, et esitatud

bilansi ja kasumiaruanne ei vasta tõendi nõuetele, sellest ei selgu, kelle poolt on see koostatud

ning kust dokumendis sisalduvad andmed pärinevad.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja sõidukite arestimine kostja jaoks liialt koormav

TsMS § 378 lg 4 mõistes. Vallasvara arestimine ei takista kostjal vallasvara korrapärast

kasutamist, sh ka kostja majandustegevuses. Paljasõnalised ning tõendatud ei ole kostja väited

vara arestimisega talle kahju tekitamise kohta. Kostja põhitegevusalaks on katusetööd, seega ei

takista sõidukite arestimine kostja põhitegevust. Samuti ei ole põhjendatud kostja väited

arestitud sõidukite kiire müügivajaduse kohta. Eluliselt ei ole usutav kostja väide sõidukite

turuväärtuse niivõrd olulisest langusest 4–7 kuu jooksul, et nende müümata jätmisega tekkib

kostjale varaline kahju. Kostjal on võimalus TsMS § 378 lg 6 kohaselt taotleda sõidukite

müügiks hageja nõusolekut.

Kuivõrd vallasvara arestimine ei takista kostja majandustegevust ega ole kostja jaoks liialt

koormav, on põhjendamatu kostja väide hagi tagamise tühistamiseks deposiiti maksmiseks

määratud raha maksmise liigse koormuse kohta.

6. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke