2-16-100982/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu menetluses on GLAZE OÜ (hageja) hagi Kentaur Haldus OÜ (kostja) vastu Hageja esitas 6. mail 2016 taotluse hagi tagamiseks, milles palus arestida kostjale kuuluvad
Legislator headnote
AI generated2-16-100982/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: mail 2016 taotluse hagi tagamiseks, milles palus arestida kostjale kuuluvad
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
26. august 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-16-100982
Tsiviilasi
GLAZE OÜ hagi Kentaur Haldus OÜ vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. mai 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kentaur Haldus OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Kentaur Haldus OÜ
(registrikood: 11437197); volitatud esindaja Liina Karlson
Vastustaja (hageja): GLAZE OÜ (registrikood: 12513822);
esindaja vandeadvokaat Piret Pallo
RESOLUTSIOON
Jätta Kentaur Haldus OÜ määruskaebus rahuldamata ning
Tartu Maakohtu 12. mai 2016 määrus muutmata
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud
Kentaur Haldus OÜ kanda
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (TsMS § 390 lg 1)
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohtu menetluses on GLAZE OÜ (hageja) hagi Kentaur Haldus OÜ (kostja) vastu
põhinõude 4838 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3701 eurot 7 senti ja põhinõudelt
jooksva viivise väljamõistmiseks.
Hageja esitas 6. mail 2016 taotluse hagi tagamiseks, milles palus arestida kostjale kuuluvad
arvelduskontod ning mistahes muu krediidiasutustes registreeritav kostja vara sh väärtpaberid
summas kuni 8929 eurot 62 senti. Alternatiivselt palus hageja kohaldada muud abinõu, milleks
on kostja poolt 8929 euro 62 sendi tasumine kohtu deposiiti. Maakohus jättis hageja 6. mai
2016 hagi tagamise taotluse rahuldamata.
Hageja esitas 10. mail 2016 uue hagi tagamise taotluse, milles palub arestida kostjale kuuluvad
sõidukid Renault Trafic registreerimismärgiga 428TLT, Opel Vivaro registreerimismärgiga
754BPJ,
Peugeot
Expert
registreerimismärgiga
014EMT
ja
haagis
RESPO
registreerimismärgiga 140YJM ning teha käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked sõidukite
registrisse. Hageja väitel on hagi tagamine põhjendatud, kostjal on alates 20. jaanuarist 2016
maksuvõlg summas 5568 eurot 87 senti. Kostja varaline seis on halb, mistõttu on kostja
maksejõuetu. Seega võib hagi tagamata jätmine seada kohtuotsuse täitmise kahtluse alla.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus rahuldas 12. mai 2016 määrusega hagi tagamise taotluse, arestis kostjale
kuuluvad
sõidukid
Renault
Trafic
(registreerimismärk
428TLT),
Opel
Vivaro
(registreerimismärk 754BPJ), Peugeot Expert (registreerimismärk 014EMT) ja haagise RESPO
750M331L150PLH (registreerimismärk 140YJM) ning kandis käsutuskeeldu nähtavaks
tegevad märked liiklusregistrisse. Maakohus määras 8929 eurot 62 senti rahasummaks, mille
maksmisel kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi
tagamise määruse täitmine (TsMS § 385).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel
hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või
selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise
isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks
tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva
kande tegemine muusse vararegistrisse. TsMS § 378 lg 4 näeb ette, et hagi tagava abinõu
valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda
võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega
hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.
Arvestades hageja poolt kohtule esitatud põhjendusi ning taotletud abinõu pidas maakohus
vajalikuks hagi tagamise taotluse rahuldada, sest tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava
kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks või hoopis võimatuks. Kooskõlas TsMS §-ga 385
määras maakohus rahasummaks 8929 eurot 62 senti, mille maksmisel selleks ettenähtud
pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse
täitmine.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse
tühistamist.
Määruskaebuse kohaselt on hageja nõue täielikult tõendamata. Hagejal puuduvad
sissenõutavaks muutunud nõuded kostja vastu. Maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud.
Kostja ei ole maksejõuetu. Kostjal puudub jooksev maksuvõlg. Maksuvõlg summas 4154 eurot
15 senti on maksuhalduriga kokkuleppel tasutav maksegraafiku alusel. Maksuvõlg ei ole suur
ning viimase makse tähtaeg on 15. augustil 2016. Kostjal puuduvad muud võlad.
Määruskaebusele lisatud bilansi ja kasumiaruandest seisuga 30. aprill 2016 selgub, et kostjal
on likviidseid varasid umbes 145 843 euro ulatuses ja tal sisuliselt puuduvad kohustused või
võlad kolmandate isikute ees, kostja on jätkusuutlik ning tema majanduslik olukord on väga
hea, ettevõte on kasumis.
Kostja jaoks on sõidukite arestimine koormav. Arvestades, et kohtuvaidlused võivad kesta
aastaid, kuid vahepealsel ajal on vaja sõidukid välja vahetada uute sõidukite vastu, takistab
sõidukite arestimine nende realiseerimist. See omakorda tekitab majanduslikku kahju kostjale,
seda nii sõidukite amortisatsioonil, sõidukite vananemisel nende kulukal ülalpidamisel kui
hilisemal madalama turuväärtusega realiseerimisel. Sõidukid tuleb välja vahetada, st müüa
järgmise 4–7 kuu jooksul, et nende turuväärtus liialt ei kukuks.
Hagi tagamise korral tuleb kaaluda alati mõlema poole, sh ka kostja, huve. Hagi tagamise
abinõu tühistamiseks kohtu deposiiti raha kandmine ei ole põhjendatud, kuna kostja vajab
rahalisi vahendeid oma majandustegevuses.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Maakohus edastas kostja määruskaebuse hageja esindajale e-posti aadressile
piret.pallo@lmp.ee 6. juunil 2016, lugedes selle TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks.
Maakohus andis hagejale tähtaja määruskaebusele vastamiseks kuni 20. juunini 2016. Hageja
ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul määruskaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus
muutmata.
Maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks TsMS § 377 lg 1 alusel.
Hagi tagamise menetluses ei ole kohtul pädevust hinnata hageja väidetavate asjaolude esinemist
ega hageja esitatavate nõuete põhjendatust. Kohus võib vaid hinnata, kas hageja poolt väidetud
asjaolude esinemise korral oleks teoreetiliselt võimalik hageja nõuete olemasolu. Selle, kas
hagejal on sissenõutavaks muutunud nõudeid kostja vastu, lahendab kohus põhivaidluse käigus.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud, et hageja kasuks positiivse kohtulahendi
tegemisel on ta suuteline kohtuotsust ilma raskusteta täitma. Äriregistri andmetel on kostjal 24.
augusti 2016 seisuga maksuvõlg 5398 eurot 47 senti, seega ei vasta tegelikkusele kostja väide,
et tal puudub jooksev maksuvõlg ning et ta täidab maksuvõlga maksegraafiku alusel ning selle
täitmise lõpptähtaeg oleks 15. august 2016. Määruskaebusele lisatud maksehäireregistri info
kohaselt on kostjal peale hageja kohustuse ka kohustus Intrum Justitia AS ees. Seega on kostja
väide kohustuste kolmandate isikute ees puudumise kohta kostja enda poolt esitatud tõenditega
ümber lükatud.
Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja järeldustega kostja maksevõimelisuse kohta tulenevalt
määruskaebusele lisatud krediidiinfo väljavõttest. Kostja poolt esitatud bilansi ja
kasumiaruandest nähtub, et kostja on 30. aprilli 2016 seisuga kahjumis, seega on kostja väited
tema majandusliku edukuse kohta ilmselgelt eksitavad. Muuhulgas märgib kohus, et esitatud
bilansi ja kasumiaruanne ei vasta tõendi nõuetele, sellest ei selgu, kelle poolt on see koostatud
ning kust dokumendis sisalduvad andmed pärinevad.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja sõidukite arestimine kostja jaoks liialt koormav
TsMS § 378 lg 4 mõistes. Vallasvara arestimine ei takista kostjal vallasvara korrapärast
kasutamist, sh ka kostja majandustegevuses. Paljasõnalised ning tõendatud ei ole kostja väited
vara arestimisega talle kahju tekitamise kohta. Kostja põhitegevusalaks on katusetööd, seega ei
takista sõidukite arestimine kostja põhitegevust. Samuti ei ole põhjendatud kostja väited
arestitud sõidukite kiire müügivajaduse kohta. Eluliselt ei ole usutav kostja väide sõidukite
turuväärtuse niivõrd olulisest langusest 4–7 kuu jooksul, et nende müümata jätmisega tekkib
kostjale varaline kahju. Kostjal on võimalus TsMS § 378 lg 6 kohaselt taotleda sõidukite
müügiks hageja nõusolekut.
Kuivõrd vallasvara arestimine ei takista kostja majandustegevust ega ole kostja jaoks liialt
koormav, on põhjendamatu kostja väide hagi tagamise tühistamiseks deposiiti maksmiseks
määratud raha maksmise liigse koormuse kohta.
6. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud
menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke