2-14-15266/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-15266 Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ hagi P V vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Inkasso OÜ (RK 12438291) Hageja seaduslik esindaja: August Käära (e-post: xxx)

Kostja: P V (IK xxx; surnud 16.06.2015)

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasjas nr 2-14-15266 menetlus.

2. Võtta Eesti Inkasso OÜ hagist loobumine vastu.

3. Lõpetada menetlus Eesti Inkasso OÜ hagis P V vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.

4. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

5. Tagastada määruse jõustumisel NAP-i kaudu hagejale menetluses tasutud riigilõivust (250 eurot) pool, s.o 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot.

Saata määrus hageja esindajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähta-

2-14-15266 2

ja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-15266 Eesti Inkasso OÜ hagi P V vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Menetlus oli 04.11.2015 määrusega peatatud seoses kostja surmaga ning kuni kostja õigusjärglaste selgumiseni. Kohus palus hagejat teatada kohtule hiljemalt 20.01.2016 uue kostja andmed ja menetluse uuendamise vajadusest.

Kuna hageja tähtajaks kohtule midagi ei teatanud, tegi kohus 08.06.2016 hagejale kohtunõude, milles palus teada, kas hageja soovib menetlus jätkamist või lõpetamist.

Hageja palus 28.06.2016 menetlus lõpetada ning tagastada tasutud riigilõiv.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja taotlusega, leiab, et tegemist on hagist loobumise taotlusega ning menetlus asjas tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

2-14-15266 3

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Seoses esitatud hagist loobumise taotlusega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel.

Kostja suri 16.06.2015 ning toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Riigilõivu tagastamine

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja esindaja taotleb menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada.

Kohus tuvastas, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 84,34 eurot ning hagiavalduse esitamisel – 165,66 eurot, seega kokku 250 eurot. Seega tuleks määruse jõustumisel tagastada hagejale 125 eurot.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik