3-15-166/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-166

Haldusasi

Jib Consult OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

22.12.2014

maksuotsuse

nr

12.2-3/016494-35

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Jib Consult OÜ, esindaja v.adv Kaido

Künnapas

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Kiik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jib Consult OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jib Consult OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

13. juuli 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-166 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 26. septembril 2016

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-166

2(11)

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 27.06.2013 teate nr 12.2-3/016494-1 ja

15.07.2014 korralduse nr 12.2-3/016494-2 alusel Jib Consult OÜ maksude arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil mai 2013.

MTA kohustas 22.12.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/016494-35 Jib Consult OÜ-d tasuma

maksusumma 17 278,64 eurot.

Jib Consult OÜ (juhatuse liige SA) on raamatupidamises kajastanud Thermwool OÜ (juhatuse

liige ML, hilisema nimega MP) väljastatud arvet lammutustööde eest Võrus Jaama tn 67

asunud hooneosa lammutamiseks. Jib Consult OÜ tegutses objektil peatöövõtjana (tellija OÜ

Genomix, juhatuse liige RN). Jib Consult OÜ-le osutas objektijuhtimise teenust OÜ Tee-Max

(juhatuse liige TB, RN väimees).

Kontrolli käigus tuvastas MTA, et lammutusteenus on osutatud, kuid lammutusteenuse

müüjaks ei olnud Thermwool OÜ, vaid lammutustööd organiseeris ja nende eest tasus TB.

Seda ei teinud ta ainuisikuliselt, kuid tuvastada ei ole õnnestunud, kes füüsiliselt töid

teostasid. Dokumentatsioonis töötajate kohta andmed puuduvad. TB-l on oskused ja

kogemused ehitusvaldkonnas. TB-l oli ML üle mõjuvõim ja ta sai suunata Thermwool OÜ

tegevust. Thermwool OÜ ei ole tegutsev äriühing.

Jib Consult OÜ teadis, et Thermwool OÜ ei ole lammutustööde tegelik teostaja ning seega on

Jib Consult OÜ maksueelise saamiseks arvestanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult

Thermwool OÜ poolt väljastatud arvel kajastatud käibemaksu summas 7485,95 eurot. Jib

Consult OÜ on maksnud äriühingu pangakontolt Thermwool OÜ pangakontole 44 915,72

eurot. Kõnealune ettevõtlusega mitteseotud väljamakse kuulub tulumaksuga maksustamisele

kogu väljamakse ulatuses. Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt on 11 939,62

eurot.

2. Jib Consult OÜ esitas 21.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja

Tolliameti 22.12.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/016494-35 tühistamiseks.

1)

Maksumenetluses kogutud tõendid ei anna alust tekkida kahtlusel, et kaebaja on

maksupettuses osalenud isegi juhul, kui Thermwool OÜ lammutusteenust ei osutanud.

Maksumenetluses ei ole tõendatud ühtegi olukorda, mis annaks alust arvata, et kaebaja teadis

või pidi teadma, et Thermwool OÜ ei ole lammutusteenuse tegelik müüja. Ei ole tõendatud ka

muu sellise olukorra esinemine, millest võiks järeldada, et kaebaja on osalenud

maksupettuses.

2)

Maksuhaldur on tuginenud oma järeldustes vaid oletusele, et tehingupooled on

kasutanud tehingustruktuuri peatöövõtja-töövõtja-objektijuhi teenuse pakkuja põhjendamatult

ning kaebaja roll oli tööde teostamisel peatöövõtjale ebaharilikult väike. Maksuhalduri

järeldused ei põhine ehitusvaldkonnas valitseval tegelikkusel. Ehitusvaldkonna praktikas ongi

objektijuhi/projektijuhi ametiülesanneteks selliste ülesannete täitmine ning ressursside

otsimise ja töö korraldamisega seotud riskide maandamine. Kaebajale ei saa olla etteheidetav,

et ta ei ole tundnud piisaval määral huvi Thermwool OÜ ja seeläbi tema töötajate pädevust,

kuna vastav kohustus lasus objekti juhtimisteenust pakkuval Tee-Max OÜ-l. Töötajatega võis

tulenevalt objektijuhtimise teenuselepingus reguleeritud tööülesannetest puutuda kokku

objektijuht. Tellijal/peatöövõtjal puudus igasugune põhjus hakata tööd tegevate töötajate

nimesid välja selgitama. Maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt on peatöövõtja kohustatud

kõigi alltöövõtjate nimed välja selgitama, ei põhine elulisel usutavusel ega tavapärasel

praktikal ning tegemist ei ole ka üldtuntud asjaoluga HKMS § 60 lg 1 mõttes.

3)

Ehitusteenuse osutaja vastutab teenuse korrektse osutamise, nõuetele vastava töö

üleandmise ning ehitusobjekti tähtaegse üleandmise eest. Riskid seonduvad sellega, et

töötajad teostavad töö ebakorrektselt. Objektijuht vastutas töös puuduste avastamise ja töö

3-15-166

3(11)

kvaliteedi kontrollimise eest (teenuselepingu TVL-EST 1/2013 p 5). Tegemist on erinevate

riskidega ning seega ka erinevate riskide maandamisega. Vastustaja arvamus, et tegelike

ehitustööde teostamisega ning järelevalvega ja juhtimisülesannetega seotud lepingulised

riskid on samad, on põhjendamatu.

4)

Mitteaktsepteeritava maksude vältimisega on tegemist juhul, kui tehingustruktuuri

peamine eesmärk on saada maksueelis ja tehingut ei oleks tehtud ilma selleta. Kaebajal oli

olemas vastav pädevus ja registreering majandustegevuse registris, milleta ei oleks tulenevalt

KIK rahastamise tingimustest olnud võimalik teha abikõlblikke kulutusi. Kaebajale

teadaolevalt ei saanud seda teenust osutada Tee-Max OÜ, TB, Thermwool OÜ ega ML.

Maksuhaldur ei ole tõendanud vastupidist. Alltöövõtu teostamiseta poleks kaebaja

lammutusteenust üldse osutama hakanud, kuna tal puudusid selleks endal ressursid ning

sellest tulenevalt oli kaebaja tavapärases peatöövõtja rollis, kes ise füüsiliselt tööd ei teosta.

Kaebajal oli võimalik teenida antud tehinguga kasumit ning tal puudus igasugune mõistlik

põhjus peatöövõtjana OÜ-le Genomix töid mitte teostada ning tehingust loobuda

maksupettuse kahtluse tõttu. Kaebajale ei olnud teada ühtegi asjaolu, mis viitaks tehingu

tegemisel maksudest kõrvalehoidumisele või sellisele ohule. Asjaolu, et TB on soovinud Tee-

Max OÜ kaudu olla antud juhul objektijuhi rollis ning mitte mingis muus rollis, on

põhjendatav TB sooviga hoiduda vastutusest tellija ees ning asjaoluga, et KIK jaoks

abikõlblikul viisil sai lammutusteenust osutada kaebaja. Kaebajal oli õigus TB esindusõiguse

tuvastamisel toetuda äriregistris OÜ Tee-Max kohta avaldatud esindusõigusele ning eeldada

selle õigsust, kuivõrd objekti juhtimisteenuse leping on sõlmitud OÜ-ga Tee-Max ning ka

arve tasuti teenuse eest OÜ-le Tee-Max.

5)

Maksuhaldur järeldus, et kaebaja on saanud kunstlikus tehingustruktuuris osalemisel

maksueelise, mida ei oleks TB kui füüsilise isiku käest lammutusteenust ostes saanud, on

väär. Teenuse eest makstav tasu oli 39 768,22 eurot, mis ületab käibemaksukohustuslasena

registreerimise piirmäära KMS § 19 lg 1 järgi. Kui TB oleks osutanud lammutusteenust

füüsilise isikuna, oleks TB saanud registreerida ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks ja

käibemaksukohustuslaseks ning esitada arveid koos käibemaksuga. Samuti peab käibemaksu

deklareerima ja tasuma FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kuid kes lisab enda poolt

väljastatavale arvele siiski käibemaksu. Seega puudus TB-l ning kaebajal vajadus tehingut

moonutada, et väidetavat maksueelist saada.

6)

Juhul, kui kohus peaks leidma, et maksukohustuslane ei olnud küll teadlik

maksupettusest, kuid maksuotsuses kajastatud asjaolusid arvestades on maksukohustuslane

rikkunud hoolsuskohustust, tuleb maksuotsus siiski tühistada. Hoolsuskohustuse ja tahtluse

sisustamisel tuleb hinnata erinevaid asjaolusid, mis tuleb tuvastada enne maksuotsuse

tegemist. Kui tahtluse tuvastamiseks võib piisata näiteks sellest, et on tuvastatav poolte

kokkulepe pettuse kooskõlastatud toimepanemiseks, siis hoolsuskohustuse rikkumine eeldab

paljude muude asjaolude kogumis hindamist ja täiendavate tõendite kogumist, mida

maksuhaldur käesoleval juhul teinud ei ole. Maksuhaldur peab enne hoolsuskohustuse

rikkumise hindamist piiritlema antud teenusele omased hoolsusnõuded ning seejärel on alles

võimalik hakata hindama vastavust.

7)

Kuna

hoolsuskohustuse

rikkumine

tähendab

kaebaja

jaoks

ümberpööratud

tõendamiskoormust ning kuna kaebajale on ette heidetud teadlikku maksupettuses osalemist,

ei ole kaebaja maksuotsusega päädinud maksumenetluses ka enda käitumises hoolsuse

tõendamisele keskendunud ning maksuhaldur ei ole selle vajalikkusele ka tähelepanu

juhtinud. Hoolsuskohustuse rikkumist sisustavate asjaolude väljaselgitamiseks tuleks viia läbi

täiendav maksumenetlus, mitte aga lihtsalt koostada uus maksuotsus veidi teistsuguse

põhjendusega.

Maksuotsuse

aluseks

oleva

asjaolu

hindamine

eeldab

täiendavate

haldusmenetluslike toimingute läbiviimist. Halduskohtumenetluses võib see toimuda teatud

3-15-166

4(11)

määral HKMS § 157 lg 2 kaudu, kuid arvestades täiendavate asjaolude väljaselgitamise

vajadust, ei pea kaebaja menetlusökonoomika põhimõttega kooskõlas olevaks seda, et kohus

peab

sisuliselt

uuendama

maksumenetlust

ning

asuma

läbi

viima

täiendavaid

menetlustoiminguid.

3. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

1)

Puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid, et objektil oleksid

töötanud just Thermwool OÜ töötajad, sh et Thermwool OÜ-l töötajate olemasolu oli üldse

võimalik. Arvestades asjaolu, et maksumenetluse käigus leidis kinnitust, et tegelikkuses

organiseeris Thermwool OÜ asemel lammutustöid TB, siis tema seletused on ka tunduvalt

väiksema kaaluga kui muud sõltumatud tõendid. Kuna ei olnud võimalik usaldusväärselt

tuvastada reaalseid lammutustööde teostajaid ega lammutustööde tegelikke kulutusi kaebajale,

ei olnud võimalik viia läbi ka maksusumma määramist hindamise teel. Kaebaja poolt

maksueelise saamine seisneb alusetus sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamises,

sest kaebaja on enda maksuarvestuses kajastanud arvet tehingu kohta, mis ei ole arvel

märgitud müüjaga toimunud, mistõttu puudus kaebajal vastava arve alusel ka

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Samas, kuivõrd kaebaja teenust arvel märgitud

Thermwool OÜ-lt üldse ei saanud, siis tuleb see tehing jätta maksustamisel arvesse võtmata

sõltumata maksueelise saamisest.

2)

Vastustaja ei nõustu, et maksuhaldur on möönnud maksuotsuses TB mõjuvõimu osas

tõendite puudumist. Maksuhaldur on möönnud üksnes, et eraldiseisvalt ükski maksuhalduri

poolt toodud asjaolu tõepoolest ei oleks piisav, järeldamaks TB mõjuvõimu. Samas vastavad

asjaolud kogumis ning lisaks kontrollaktis välja toodud muud asjaolud on piisavad väitmaks,

et TB-l oli mõjuvõim Thermwool OÜ-s. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et TB-l oli ligipääs

ettevõtte arvelduskontodele ja ta võttis ettevõtte arvelduskontolt sularaha välja, tal oli

võimalik saata ettevõtte postkastist e-kirju jne. Seega oli tal reaalne võimalus jätta muljet,

nagu Thermwool OÜ oleks kaebajale lammutusteenust osutanud.

3)

Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid Thermwool OÜ-l tavapärase

majandustegevuse olemasolu. Ettevõttel ei nähtu töötajaid, töötasu väljamakseid, muid

tavapärasele majandustegevusele iseloomulikke kulutusi, vara ning ettevõte ei tõendanud

ettevõtluse olemasolu perioodil jaanuar kuni aprill 2013. Asjaolu, et Thermwool OÜ on olnud

äriregistris alates 2007. aastast, ei tõenda kuidagi ettevõttel majandustegevuse olemasolu

2013. aastal, sest äriregistris võib olla ka ettevõte, kes reaalselt ei tegutse. Ettevõte sai 2013.

aasta kevadel vahetult enne kaebajale väidetavate teenuste osutamist uue omaniku ja juhatuse

liikmed ning ettevõtlusega tegelemise kontrolli käigus ei leidnud tõendamist, et pärast

omaniku ja juhatuse liikmete vahetust ettevõte tegeleb ettevõtlusega edasi.

4)

Vastustaja nõustub, et ehitussektoris kasutatakse objektijuhte, antud juhtumil aga ei saa

öelda, et tegemist oli tavapärase olukorraga, kus töövõtja osutab objektijuhi teenust enda

huvide kaitse tagamise eesmärgil. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et TB poolt sõltumatuks

osapooleks olemise välistas asjaolu, et OÜ Tee-Max juhatuse liige pakkus kaebajale kliendi

OÜ Genomix, kelle juhatuse liige on OÜ Tee-Max juhatuse liikmega tihedates perekondlikes

sidemetes. Lisaks pakkus OÜ Tee-Max juhatuse liige end kaebaja objektijuhiks, tagamaks

väidetavalt kaebaja huvide kaitse, ning otsis ka enda tuttavate seast alltöövõtja kaebaja tööde

tegemiseks. Isikut, kes pakub peatöövõtjale tööd oma äia objektile, otsib ise peatöövõtjale

enda tuttavate seast alltöövõtja ning pakub end objektijuhiks, ei saa pidada sõltumatuks

isikuks. Samuti lükkavad kaebaja väite riskide maandamise kohta läbi OÜ Tee-Max ümber

OÜ Tee-Max juhatuse liikme TB 12.08.2013 seletustes küsimusele, miks ei tellitud

Thermwool OÜ teenuseid läbi OÜ Tee-Max, antud vastus. Nimelt TB sõnutsi lükkas tema

endalt nii vastutuse kõrvale ning niimoodi vastutab Thermwool OÜ kaebaja ees.

3-15-166

5(11)

5)

Kui

kohus

hindab,

et

tegemist

oli

hoolsuskohustuse

rikkumisega,

mitte

maksukohustuslase teadlikkusega, nagu maksuotsuses märgitud, on õiguslikult lubatav

maksuotsus jõusse jätta. Sellisel juhul tuleks asuda seisukohale, et tegemist on HMS § 58 ning

MKS § 101 lg 4 mõistes formaalse rikkumisega, mis ei mõjutanud asja otsustamist. Kohtu

poolt antud küsimuses teistsuguse seisukoha võtmine ei muuda fakti, et maksuhaldur on

tuvastanud asjaolud, mis näitavad, et kaebajale ei osutanud teenust arvel märgitud isik, mis

ongi sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks tingimuseks (KMS § 31 lg 1, § 29 lg 1).

Möödunud ei ole ka hoolsuskohustuse rikkumise korral kohalduv maksusumma määramise

aegumistähtaeg 3 aastat. Puudub alus ütlemaks, et tahtluse koosseisu täitmata jäämise korral

oleks puudunud ka alus maksuotsuse tegemiseks. Kui kohus asub seisukohale, et

maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud kinnitavad.

4. Tallinna Halduskohus jättis 13.07.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

1)

Maksuotsuses ei ole piisavalt põhjendatud eluliselt usutavat kahtlust, et kaebaja osales

teadlikult ja tahtlikult maksupettuse toimepanemises. Pigem viitavad asjaolud kaebaja

hooletusele. Kaebaja kaasamine tehingutesse tema MTR registreeringu tõttu on eluliselt

usutav. TB on 12.08.2013 ütluseid andes (kd I tl 186 p 11) selgitanud, et KIK jättis esitatud

nimedest alles üksnes need, kellel oli vastav registreering olemas. MTR registreeringu

vajadust kinnitavad ka avalikult kättesaadavad KIK toetuse saamise nõuded nii tehingute

tegemise kui ka käesoleval ajal. Teistel tehingutes osalenud ettevõtetel vastav registreering

puudus või vähemalt ei väida osapooled selle olemasolu. Seetõttu on ka eluliselt põhjendatav,

miks olid teised osapooled, sh TB ja Genomix OÜ, asjast huvitatumad ja aktiivsemad pooled

kui kaebaja, kelle passiivsem roll piirduski MTR registreeringu kandjaks olemise ja tehingute

vahendamisega.

Ärieetiliselt võib olla taunitav kaebaja üldine passiivsus tehingute tegemisel, sh see, et

kaebaja ei tundnud huvi Thermwool OÜ tausta, tööde tegemise detailide ega TB tehtud

pakkumise motiivide kohta, kuid ainuüksi tehingutes passiivne olemine ei tekita põhjendatud

kahtlust, et kaebaja on teadlikult ja tahtlikult osalenud maksupettuses.

TB maksumenetluses ja kohtuistungil antud ütlustest nähtub koosmõjus, et huvitatud pooleks

oli Genomix OÜ, mille juhatuse liige on TB äi. Kuna lammutustööde tegemiseks sooviti KIK

toetust, mille eelduseks oli omakorda MTR registreeringuga ehitaja, kaasati töödesse kaebaja.

Kuna kaebajal aga tegelikult puudus võimekus oma jõududega seda tööd teha, sõlmisid

kaebaja ja OÜ Tee-Max lepingu, et alltöövõtjatega tegeleb OÜ Tee-Max, keda esindab TB.

Sisuliselt ei leppinud pooled kokku selles, et OÜ Tee-Max on lammutustööde tegemisel

kaebaja alltöövõtja, vaid kaebaja ostis OÜ-lt Tee-Max projektijuhtimisteenust. Selline skeem

ei ole majanduslikult ebaloogiline ega ebamõistlik, vaid üks võimalik viis oma

majandustegevuse kujundamiseks. Tavaoludes säilib peatöövõtjal ise tegelike tööde teostajaga

(väidetavalt Thermwool OÜ) lepingu tegemisel parem kontroll tööde tegeliku teostamise üle

kui alltöövõttu mitmekordselt edasi vahendades. Kaebaja seaduslik esindaja SA on ka

23.07.2013 selgitanud, et ilma alltöövõtuta ei oleks ta projekti vastu võtnud (kd I tl 173p).

Eeltoodust tulenevalt ei nähtu tehingute ülesehitusest sellist elulist ebausutavust, millest võiks

järeldada kaebaja tahet kujundada tehingud maksupettuse eesmärgil. Kui maksupettuse

versiooni asemel on võimalik kujundada muu eluliselt usutav versioon, tuleb seda

maksupettusele eelistada.

2)

Kohus nõustub kaebajaga, et maksupettuse ja hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevad

tõendamist vajavad asjaolud on erinevad, samuti on erinev ka tõendamiskoormus. Samas

võivad maksumenetluses välja selgitatud asjaolud olla piisavad selleks, et tuvastada

hoolsuskohustuse rikkumine ka juhul, kui maksuhaldur on teinud järelduse, et toime on

3-15-166

6(11)

pandud maksupettus. Kui maksuotsuses tuvastatud asjaolud ja neist nähtuvad järeldused on

piisavad selleks, et tuvastada hoolsuskohustuse rikkumine, ei pea kohus põhjendatuks

tühistada haldusakti ainuüksi seetõttu, et maksuhaldur on kaebaja tahtluse hindamisel eksinud.

Käesolevas asjas oli maksuhalduril võimalik maksuotsus koostada mõlemal alusel. Sealjuures

on oluline, et vastustaja tuvastatud asjaolusid on võimalik kasutada nii maksupettuse kui ka

hoolsuskohustuse rikkumise põhjendamiseks. Seetõttu on olnud kaebajal võimalik ka

vastustaja tuvastatud asjaoludele vastu vaielda.

3)

Asjaolud, et Thermwool OÜ ei ole tegutsev äriühing ja tal puuduvad töötajad,

kinnitavad seda, et Thermwool OÜ ei olnud lammutusteenuse tegelik osutaja. Kaebaja

vastupidised väited selle kohta, et äriregistris ei peagi ehitustegevus olema põhitegevusalaks

või Thermwool OÜ-l on osalus HP Motors OÜ-s, ei kinnita reaalse äritegevuse olemasolu.

Tuvastatud asjaoludest ei nähtu seost kaebaja versiooni jaoks, et isikud töötasid mustalt ja

neile maksti ümbrikupalka. Kohtule ei nähtu ka seda, et maksuhaldur oleks asjaolude

väljaselgitamisel uurimiskohustust rikkunud. Asjas ei oma käibemaksu kontekstis tähtsust,

kes töid tegid, kas TB poolt organiseeritud või tundmatud isikud. Tundmatute kolmandate

isikute puhul ei saa eeldada, et nad on käibemaksukohustuslased. Samuti ei ole

käibemaksukohustuslaseks TB. Seetõttu ei pidanud maksuhaldur tuvastama, kas tehtud tööd

on omistatavad TB-le ning kas ja kuidas oli TB-l võimalik MP kontrollida.

4)

Kaebaja ebapiisav hoolsuskohustuse täitmine on järeldatav maksuotsuse punktis 3.5.a ja

KA punktis 1.3 toodud asjaoludest. Maksuhalduri väljatoodud asjaolud ei ole piisavad kaebaja

tahtluse ja teadlikkuse põhjendamiseks maksupettuse kontekstis, kuid samadest asjaoludest

nähtub ilmselgelt, et kaebaja ei ole üles näidanud äris tavapärast hoolt.

Ka TB-lt või Tee-Max OÜ-lt üksnes projektijuhtimisteenust tellides pidi kaebaja arvestama

sellega, et vastutus lammutustööde eest jääb tellija ees kaebajale. Kaebaja sõlmis ise

Thermwool OÜ-ga lepingu (kd I tl 18 jj), mistõttu pidi kaebaja veenduma, et Thermwool OÜ

on ka isik, kes talle teenust osutab. Kaebaja ei ole Thermwool OÜ-ga tehingu tegemist edasi

volitanud. Tee-Max OÜ-ga sõlmitud lepingust nähtub küll Tee-Max OÜ vastutus Thermwool

OÜ eest, kuid Thermwool OÜ-ga sõlmitud lepingust ei nähtu kohustust täita Tee-Max OÜ

korraldusi või Thermwool OÜ vastutust Tee-Max OÜ ees. Seega pidi kaebaja täitma sisulist

hoolsuskohustust ja veenduma, et arvel näidatud isik on ka tegelikult töö teostaja.

Arvestades kaebaja vastutust tööde eest nii tellija kui ka KIK ees, ei saa pidada tavapäraseks

hoolsuseks seda, et kaebaja sisuliselt ei kontrollinud Thermwool OÜ tausta ega tundnud

sisuliselt lammutustööde vastu huvi. Soovides säilitada edasiste projektide jaoks KIK ees

head mainet, oleks kaebaja jaoks olnud ilmselge vajadus kontrollida mõlema temaga lepingu

sõlminud isiku tegevust, s.o nii Thermwool OÜ väidetavaid lammutustöid kui ka Tee-Max

OÜ poolt lammutamise üle järelevalve tegemist. Kuna kaebaja ei kohustanud Tee-Max OÜ-d

lepingu alusel lammutusteenust osutama, ei vabanenud kaebaja ka tavapärasest

hoolsuskohustusest oma lepingupartnerite tegevuse kontrollimisel.

Kahtlust äratav on see, et kaebaja ei tundnud Thermwool OÜ tausta ja tööde vastu sisuliselt

mingit huvi. Kaebaja roll on piirdunud hinnapakkumiste esitamise ja aktsepteerimise ning

lepingute ja aktide allkirjastamisega. Kui kaebaja oleks mingilgi määral teostanud sisulist

kontrolli selle üle, kas ja kuidas töid teostatakse ja kontrollitakse, oleks kaebaja teada saanud,

et tegelikult Thermwool OÜ töid ei tee, vaid tööde tegijaks on tundmatud isikud. Eeltoodu

pinnalt on selgelt tuvastatav, et kaebaja on oluliselt rikkunud hoolsuskohustust. Kuna

kontrollimisel on selgunud, et vaidlusaluste tehingute puhul polnud teiseks pooleks isik, kes

oleks saanud olla tegelik müüja, ning kaebaja ei suuda oma hooletuse tõttu tõendada

vastupidist ega oma heauskset käitumist, on sellises olukorras käibemaksu määramine lubatav

(vt Riigikohtu 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11).

3-15-166

7(11)

TB tegevus objektil ei vasta kaebaja väljatoodud kriteeriumitele, sest ehitustööde käigus

koostatud dokumentatsioonist ei nähtu TB sedavõrd kaalukat rolli ehitustööde tegemisel, mis

vastaks kaebaja esitatud dokumentides kirjeldatud rollile. Samuti puudus Thermwool OÜ-l

lepinguline kohustus täita Tee-Max OÜ korraldusi.

5)

Kuna kaebaja ja OÜ Thermwool vahel ei ole tehingut tegelikult toiminud, esitatud

dokumendid ega kinnitused ei kajasta majandustehingu toimumist poolte vahel ning esitatud

arved ei ole seetõttu nõuetekohased, on tulumaks määratud õigesti. Kuna käesolevast asjast

nähtub, et töid tegelikult teinud isikud tegid töid n-ö mustalt, siis on sellisel juhul tulumaksu

määramine kogu teenuse hinnalt õigustatud (Riigikohtu 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11).

Erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid hindamist, ei nähtu, mistõttu on maksuhalduri otsus

hindamise teel maksustamise mittevõimalikkuse osas õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Jib Consult OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

13.07.2015 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada Jib Consult OÜ kaebus.

1)

Apellant ei rikkunud lammutusteenust tellides tavapärast hoolsuskohustust.

Apellant oli oma riskid tehinguahelas maandanud, mistõttu puudus apellandil põhjus oluliselt

suuremat aktiivsust üles näidata. Objektijuhtimise tööettevõtulepingu nr 1/2013 p-dest 3.1 ja

3.2 tulenevalt, kui Thermwool OÜ oleks oma kohustused jätnud täitmata või täitnud neid

ebakvaliteetselt, siis oleks selle eest vastutanud nii objektijuht vastavalt lepingule 1/2013 kui

ka Thermwool OÜ vastavalt Thermwool OÜ ning apellandi vahel sõlmitud töövõtulepingu nr

130415 p-le 8 ning p-s 3.2 nimetatud leppetrahviga. Kohus ei ole selgitanud, mis põhjusel ei

maanda nimetatud lepingutingimused apellandi tavapäraseid riske. Olukorras, kus Tee-Max

OÜ ülesandeks oli lammutusobjektil tegevuste juhtimine ning alltöövõtja poolse tegevuse

kontrollimine, ei ole eluliselt usutav, et apellant tellis sellist teenust, et ise jätkuvalt olla

kohustatud lammutustegevuse kulgu kontrollima. Kuivõrd kohus leidis, et kasutatud

tehingustruktuur oli tavapärane, siis võib järeldada, et tellija passiivsus oli sellise normaalse

tehingustruktuuriga kaasnev ja sellele omane nähtus.

Väär on maksuhalduri ja kohtu seisukoht, et apellant ei ole tundnud lammutusteenuste

kulgemise vastu huvi. Apellant tundis lammutustööde läbiviimise vastu suurt huvi. Seda

kinnitab muu hulgas apellandi tõdemus, et KIK ees tuli säilitada uute projektide elluviimiseks

hea maine. Sellise kõrgendatud huviga kaasnevate riskide maandamist soovis apellant

teostada võimalikult professionaalselt ja enda jaoks väikese riskiga. Seetõttu pidas apellant ka

mõistlikuks Tee-max OÜ kaasatust antud projektis objektijuhi rollis. Objektijuhi mõte ongi

vähendada peatöövõtja/tellija vajadust suhelda alltöövõtjaga.

Kohtu järeldus hoolsuse puudumise kohta olukorras, kus lammutusteenus oleks tellitud Tee-

max OÜ-lt, ei ole põhjendatud. Kui apellant oleks hüpoteetiliselt tellinud lammutusteenuse

Tee-Max OÜ-lt, oleks ta pidanud teenuseosutaja suhtes käituma samuti hoolsalt. Kui

halduskohus pidas silmas seda, et Tee-Max OÜ poolt lammutusteenuse osutamisel oleks Tee-

Max OÜ selle eest ise vastutanud ning sellest tulenevalt puudunuks apellandil Thermwool OÜ

suhtes tavapärasel hoolsusel põhinev kontrollikohustus, siis juhib apellant ringkonnakohtu

tähelepanu asjaolule, et ka käesoleval juhul vastutas Tee-Max OÜ teenuse osutamise eest

vastavalt Tee-Max OÜ ja apellandi vahel sõlmitud tööettevõtulepingu p-le 3.2. Seega ei esine

nimetatud kahe olukorra vahel kohtu poolt välja toodud erinevaid õiguslikke järelmeid.

2)

Kohus ei ole sealjuures kirjeldanud, kuidas oleks apellant pidanud tehingute tegemisel

käituma, et seda saaks pidada hoolsaks. Selline põhjendus oli vajalik selleks, et kohtu

siseveendumuse kujunemine hoolsuskohustuse rikkumise asjaolude esinemise kohta oleks

menetlusosalistele arusaadav. Ebaselgeks jääb, millised oleksid olnud need äris tavapärased

3-15-166

8(11)

standardid, mida apellant oleks pidanud järgima, arvestades tehingute tegemiseks kasutatud

tehingustruktuuri iseärasusi ning vastutuse jaotust. Kohtu järeldus, et apellant oleks pidanud

lisaks objektijärelevalve teostajale ka ise asuma alltöövõtja tausta teistkordselt kontrollima, ei

põhine ehitusvaldkonna praktikal ning ei arvesta kohtu enda tõdemust, et kasutatud

tehingustruktuur oli ehitussektoris levinud. Seega on kohtuotsus vastuoluline ja

põhjendamata.

Lisaks ei ole kohus selgitanud, milliste tõendite või üldteada asjaolude pinnalt on võimalik

järeldada, et alltöövõtja valik ja apellandi väheaktiivne roll selles oli tehinguosaliste poolt

kasutatud tehingustruktuuri arvestades tavapäratu. Kui tavapärastes kahepoolsetes tellija-

töövõtja tehingutes on teise tehingupartneri tausta kontrollimine tõepoolest tavapärane, siis

antud tehinguvormi puhul see apellandi hinnangul tavapärane pole, sest see oli

objektijuhtimise teenuselepingu järgi objektijuhi ülesanne. Samuti ei ole kohus arvestanud

teenuse osutamise pidevale kontrollimise vajadusele viidates seda, et tegemist oli küllaltki

tavapärase lammutusteenusega, mis on oma olemuselt lihtne ega eelda lisaks objektijuhile

peatöövõtja poolset pidevat kontrolli. Arvestades objekti mahtu ning kestust, oli ühe

objektijuhi kaasamine piisav.

Põhjendamatuks jääb ka kohtu järeldus, et kui apellant oleks mingilgi määral teostanud

sisulist kontrolli lammutusteenuse üle, oleks ilmsiks tulnud, et töid teostavad tundmatud

isikud. Ilmselgelt ei olnud lammutusteenust reaalselt teostanud füüsiliste isikute näol tegemist

tundmatute isikutega, kuna ei ole eluliselt usutav, et suvalised tundmatud isikud tulevad

suvalises kohas suvalist ehitist lammutama ilma, et keegi nendest isikutest midagi teaks või

neid tunneks või neile selle eest tasu maksaks. Tavapäraselt on ehitusobjektidel töid teostavad

isikud oma tööandjale tuttavad. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas oleks apellant saanud

ehitusplatsi külastades aru, et teenust ei osuta mitte Thermwool OÜ, vaid füüsilised isikud.

Tulenevalt juriidilise isiku olemusest saab juriidiline isik tegutseda läbi füüsiliste isikute.

Nähes tööplatsil töötamas füüsilisi isikuid ning olles just selleks otstarbeks sõlminud

teenuselepingu Thermwool OÜ-ga, on mõistlik eeldada, et ainuke järeldus, mida apellant

oleks sellisel juhul saanud teha, on antud isikute töötamine Thermwool OÜ-s. Apellandil

puudub sealjuures õigus nõuda Thermwool OÜ töötajatelt erineva tööalase informatsiooni

esitamist ning Thermwool OÜ töötajatel puudus kohustus kaebajale sellist informatsiooni

anda.

3)

Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et maksuhaldur ei saanud määrata tulumaksu

hindamise teel ning seetõttu tuli maksustada kogu Thermwool OÜ-le tehtud väljamakse. Igal

juhul on apellant soetanud teenuse kolmandalt isikult ning puudub põhjendus arvata, et

apellant on saanud teenuse tasuta. Kõik asjas kogutud tõendid viitavad, et kui

lammutusteenust ei osutanud Thermwool OÜ, siis osutas seda Tee-Max OÜ, mitte aga TB

füüsilise isikuna. Seda tõendavad muu hulgas apellandi ja Tee-Max OÜ vahel sõlmitud

teenuseleping, samuti muul dokumentatsioonil esitatud viited Tee-Max OÜ-le. Maksuhaldur

ei ole oma väiteid ka kohtumenetluses ühegi tõendiga tõendanud ega põhistanud, miks tuli TB

tegevus OÜ Tee-Max juhatajana kvalifitseerida ümber TB tegevuseks füüsilise isikuna,

arvestades, et juriidilised isikud saavadki tegutseda ainult füüsiliste isikute tegevuse kaudu.

Apellandi hinnangul on kohus jätnud tähelepanuta selle, et kogu apellandi poolt Thermwool

OÜ-le tasutud teenustasu maksustamine tulumaksuga on olemuselt karistus selle eest, et

lammutusteenust osutanud isik ei pidanud teenust osutanud töötajatele makstud töötasudelt

tulumaksu kinni. Vaidlusalust lammutusteenust saades oleks apellant pidanud teenustasu igal

juhul maksma. Kui maksuhaldur leiab, et praegusel juhul oli selline makse turuhinnast erinev,

tuleb maksuhalduril rakendada hindamist ning selgitada välja, mis oleks õiglane teenustasu,

mida ületavas osas tuleks väljamakse maksustada.

3-15-166

9(11)

4)

Apellant on selgitanud, miks haldusasjas analüüsitud tõendite põhjal võib järeldada, et

ta on käitunud antud valdkonnale ja tavapärasele tehingustruktuurile omase hoolsusega.

Haldusasjas ei ole tuvastatud selliseid kaudseid ja otseseid tõendeid, mis kogumis oleks

näidanud äris mõistlikult tegutsevale isikule, et Thermwool OÜ ei olnud tegelik

lammutusteenuse müüja. Apellant toetub nimetatud asjaoludele ka TuMS § 51 lg 2 p 3

kohaldamisele vastuväidete esitamisel.

6. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1)

Apellant ei tundnud Thermwool OÜ tausta ega tööde vastu huvi, vaid tema tegevus

piirdus

hinnapakkumiste

esitamise

ja

aktsepteerimise

ning

lepingute

ja

aktide

allkirjastamisega. Eeltoodu kõrval ei oma tähendust, kas apellant väidetavalt maandas enda

äririske läbi Tee-Max OÜ-ga sõlmitud objektijuhtimise lepingu, millega Tee-Max OÜ pandi

vastutama Thermwool OÜ tegevuse ja tegevusetuse eest. Üksnes objektijuhi võtmisega ei saa

vabastada ennast tavapärasest lepingu sõlmijal lasuvast hoolsuskohustusest kontrollida, et

arvel märgitud isik on ka tegelikult tööde teostaja. Apellandil lasus kohustus kontrollida ka

Thermwool OÜ tegevust. Erinevalt apellandi poolt väidetust ei tulenenud Tee-Max OÜ ja

apellandi vahel sõlmitud lepingust ka Tee-Max OÜ-le kohustust kontrollida Thermwool OÜ

tausta.

Jäi üldse selgusetuks, mis funktsioon oli objektijuhil seoses lammutustöödega. Ühestki

lepingust ei tulenenud Thermwool OÜ-le kohustust täita Tee-Max OÜ kui objektijuhi

korraldusi või vastutada tema ees. Apellandi ja Thermwool OÜ vahel sõlmitud lepingust

tulenes, et Thermwool OÜ-l olid hoopis apellandi ees teavitamise, kooskõlastamise jms

jooksvad igapäevased kohustused ning ta ka vastutas apellandi, mitte viimase objektijuhi ees.

Eeltoodu näitab, et tegelikkuses apellandi aktiivsus ja huvi tehingu vastu oleks pidanud olema

oluliselt suurem, kui apellant on ise väitnud. Objektijuhi roll oli minimaalne. Seda enam on

kahtlust äratav, et apellandil puudus igasugune huvi tööde teostamise vastu, sh järelevalve või

muu kontrolli tegemise vastu.

Apellandi objektijuhi tegevus ei vastanud tavapärasele objektijuhi tegevusele, mis võimaldaks

asuda seisukohale, et objektijuhi kaudu olid apellandi riskid maandatud ja apellandi jaoks

tagatud KIK-i ees hea maine säilimine. Pigem annavad tuvastatud asjaolud alust asuda

seisukohale, et objektijuht on teadlikult skeemi asetatud, tekitamaks apellandile võimaluse

väita, et tema ei teadnud objektil toimuvast midagi ning ei pidavatki teadma.

2)

Kohus ei ole rikkunud HKMS § 165 lg 1 p-i 4, vaid on selgitanud, kuidas apellant

hoolsa tehingupartnerina oleks pidanud Thermwool OÜ-ga tehingut tehes käituma ning miks

kohus leidis, et apellandil lasus kohustus tunda huvi Thermwool OÜ tausta vastu. Kohus

möönis, et projektijuhtimisteenuse kasutamine on iseenesest ettevõtluses lubatav ja reaalselt

ka kasutatav. Apellandil lasub aga ka kohustus kontrollida oma tehingupartneri tegevust ja

veenduda, et arvel märgitud isik on tegelik töö teostaja.

3)

Lammutusteenuse dokumendid olid vastuolulised, mistõttu oleks apellandil pidanud

juba sellest tekkima kahtlus teenuse osutamise asjaolude suhtes. Samuti oleks apellandis

pidanud tekitama huvi objektil toimuva vastu ka ehituspäevikus kajastatu. Tööde teostamise

ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt oli apellandi kohustuseks

pidada ehitustööde päevikut. Ehituspäevikusse oli märgitud üksnes töötajate arv ning muud

sisulised andmed konkreetsete isikute ja nende tehtud töö kohta puudusid. Selline

pealiskaudne

ning

EhS

§

lõike

alusel

kehtestatud

majandus-

ja

kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusega nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise

tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ vastuolus ehituspäeviku täitmine oleks

apellandil kui ehituspäeviku pidamise kohustust omaval ning tellija ees ainsana vastutaval

3-15-166

10(11)

isikul tekitama koheselt kahtluse ja täiendava huvi objektil toimuva, sh seal töötavate isikute

vastu.

Samuti on ehitussektoris tavapärane, et veendutakse, et objektil ei viibi asjassepuutumatud

isikud ja töid teevad kvalifitseeritud isikud, mistõttu oleks apellant pidanud veenduma, et

isikud, kes objektil töid teevad, on ikka Thermwool OÜ töötajad, sh kvalifitseeritud. Seda

enam, et käesoleval juhul viidi läbi lammutustöid, mis on enda olemuselt ohtlikumad kui

ehitustööd. Kui apellant oleks vastava asjaolu vastu veidikenegi huvi tundnud, siis oleks ta

saanud teada, et tegelikkuses Thermwool OÜ ei olnud temale teenuse osutaja.

Apellandi väidet, et temal puudus töötajate vastu huvi tundmiseks õigus, ei saa pidada õigeks.

Apellandi ja Thermwool OÜ vahelise töövõtulepingu punkti 5.5 kohaselt oli apellandil õigus

nõuda Thermwool OÜ-lt andmed kõigi tööde vahetute teostajate ja alltöövõtjate

kvalifikatsiooni kohta. Sama lepingupunkti kohaselt oli Thermwool OÜ kohustatud

apellandiga ka kooskõlastama kõik tema poolt kasutatavad alltöövõtjad. Arvestades, et

lepingu kohaselt olid Thermwool OÜ-l vastavad kohustused, siis oli ka apellandil õigus

veenduda, kas isikud, kes objektile tulid, on Thermwool OÜ all töötavad isikud või mitte.

4)

Kuna maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad üksnes, et töid tegelikult teinud

isikud (keda ei õnnestunud tuvastada) tegid töid n-ö mustalt, siis on tulumaksu määramine

kogu teenuse hinnalt õigustatud ja maksustamine ei oma karistuslikku iseloomu.

Väär on ka apellandi väide, et maksuhaldur isegi ei kaalunud hindamist. Kontrollakti p-st

2.2.2 nähtub, et maksuhaldur kaalus hindamise võimalikkust, kuid asus seisukohale, et see

pole võimalik.

5)

Kui tuvastatakse füüsilise isiku poolt tegutsemine, siis objektiivsete ja konkreetsete

tõendite puudumisel ei saa tema tegevust omistada mõnele äriühingule, vaid selleks peavad

olema selged tõendid, mis näitavad, et isik tegi vastava tegevuse just äriühingu nimel.

Vastavate tõendite puudumisel tuleb lähtuda tuvastatud olukorrast ehk asuda seisukohale, et

füüsiline isik tegutses enda nimel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja ja Thermwool OÜ vahelise lepingu p-st 7.2 nähtub, et kaebaja teostas lepingu

täitmise üle kontrolli ise või läbi selleks volitatud kolmandate isikute. Sellisele kolmandale

isikule –Tee-Max OÜ-le – oli volitus antud tema ja kaebaja vahelise lepinguga, mille p 3.2

nägi ette Tee-Max OÜ poolt objekti juhtimise. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole Tee-

Max OÜ-le ega TBle andnud lammutustööde läbiviimisel korralduste andmise õigust, on

seetõttu ekslik. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebaja on tehingu tegemisel Thermwool OÜ-

ga täitnud hoolsuskohustust. Halduskohtu otsus on ülejäänud osas õige ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse ülejäänud põhjendustega ega pea vajalikuks neid

HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes korrata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Halduskohus selgitas õigesti, et tavapäraseks hoolsuseks ei saa pidada seda, et kaebaja

sisuliselt ei kontrollinud Thermwool OÜ tausta ega tundnud sisuliselt lammutustööde vastu

huvi, kuigi kaebajal oli selline vajadus, et säilitada oma usaldusväärsust. Olukorras, kus

peatöövõtja kasutab ehitustöödel alltöövõtjat, kellega suhtlemine toimub ehitustööde

teostamisel üksnes objektijuhi kaudu, on peatöövõtja jaoks äärmiselt oluline tihe usalduslik

suhe objektijuhiga. Lisaks sellele, et kaebaja ei ole teostanud kontrolli lammutustöid teostanud

isikute üle, ei ole seda tehtud vähemalt lammutustööde juhtimist puudutavas osas ka

objektijuhi üle. Alltöövõtja tausta kontrollimine, objektil viibivate kõrvaliste isikute

lammutustööde juurest eemalhoidmine ja ehituspäevikute nõuetekohasuse kontroll olid

kaebaja ülesanded, mida ta võis täita objektijuhi vahendusel, ent asjas ei ole tõendatud, nagu

3-15-166

11(11)

halduskohus õigesti selgitas, ka TB sedavõrd kaalukat rolli ehitustööde tegemisel, mis vastaks

kaebaja esitatud dokumentides kirjeldatule. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et TB andis

kaebajale selgitusi Thermwool OÜ senise äritegevuse ja seal töötavate isikute oskuste ja

kogemuste kohta või ülevaate lammutustöid tegevate konkreetsete inimeste kohta.

9. Apellandi viide leppetrahvi maksmise kohustusele, kui töös ilmneks puudusi, ei kinnita

hoolsuskohustuse täitmist. Leppetrahvi sissenõudmine on võimalik tegutsevalt, vara ja

töötajaid omavalt ettevõtjalt. Puuduvad mistahes tõendid, et kaebaja oleks ise või objektijuhi

vahendusel nõudnud lepingu sõlmimisel või täitmisele asumisel teavet Thermwool OÜ tausta

kohta. Poolte vahelisest lepingust nähtub kaebaja õigus kontrollida, kes teostavad objektil

lammutustöid. Peatöövõtja ülesanded ei saa ehitusvaldkonnas ühelgi juhul piirduda

alltöövõtjate ja objektijuhiga lepingute allkirjastamisega ning arvete tasumisega.

10. Vastustaja selgitas õigesti, et kaebaja kohustus oli pidada ehitustööde päevikut, kus tuli

märkida määruse nr 71 § 4 lg 3 p 1 kohaselt muu hulgas konkreetsetel töödel rakendatud

töötajad. Seda nõuet ei ole täidetud, sest ehituspäevikust selliseid andmeid ei nähtu. Samuti ei

olnud ehituspäevikus kajastatud kasutatud seadmeid, kuigi seegi oli nõutav.

11. Eelnimetatud ülesannete täitmine võimaldaks pidada peatöövõtjana tegutsevat isikut äris

tavapärast hoolsust näitavaks. Nende ülesannete täitmise korral ei oleks saanud jätta

märkamata, et Thermwool OÜ tegelikult teenust ei osutanud, majandustegevusega ei

tegelenud ning selle juhatuse liige oli TB kontrolli all, kusjuures viimane võttis Thermwool

OÜ pangakontolt välja sularaha, otsis lammutustöid tegevad tundmatud isikud ja kasutas

Thermwool OÜ nimel e-posti.

12. Ekslik on kaebaja seisukoht, et maksuotsus on tulumaksu määramise osas õigusvastane

seetõttu, et maksuhaldur, olles küll tuvastanud, et teenust osutasid tundmatud kolmandad

isikud, ei ole maksu määranud hindamise teel. Riigikohus selgitas 01.02.2012 otsuses asjas nr

3-3-1-60-11, et olukorras, kus maksukohustuslane pidi teadma, et tegemist pole tegeliku

müüjaga, eeldab maksusumma määramine maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmist.

Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh kauba valmistamise,

nt ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt

tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning

täies ulatuses maksustada.

13. Praegusel juhul on kaebaja tasunud arve väidetavalt osutatud teenuse eest. Sellise

teenuse osutajaid ei ole maksu- ega kohtumenetluses õnnestunud tuvastada. M. Pruuli

seletustest maksumenetluses nähtub vaid, et tegemist oli endiste kinnipeetavatega. Erandina

hindamise teel maksustamist õigustavaid asjaolusid praeguses asjas ei nähtu. Kindel ei saa

olla, et kaebajal üldse tuli teenuse eest tasuda, veelgi enam selles, kui suures ulatuses selline

tasumine võis toimuda, sest osaliselt võis lammutustööd teostada isik, kellele kaebajal tasu ei

tulnudki maksta lammutamisest huvitatud isikuga seotuse tõttu või muul põhjusel.

14. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe