4-16-3371/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-16-3371

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

2. august 2016.

a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-16-3371

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku H.Z-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 08.04.2016 6,000557 . a otsusele väärteoasjas nr 2490,1 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: H.Z (isikukood xxx,

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, töökoht: – xxxxxxxxxxxxx autojuht, e-post: x

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuu

ri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik vaneminspektor Taivo Rosi.

Kohtuistungi toimumise aeg

2. august 2016. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt menetlusaluse isiku H.Z-i kaebus.

2. Tühistada kohtuvälise menetleja

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 08.04.2016 2490,16,000557 osaliselt, s.o H.Z-ile . a otsus väärteoasjas nr määratud lisakaristuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega LS § 227 lg 5 p 3 alusel võtta H.Z-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

2

4. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema

alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

6. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Tartu Maakohtu Jõgeva jalikult teatada 7 päeva jooksul kohtumajale kir alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule teatatud, on kohtuotsus tähtaegselt kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 24. augustil 2016. a.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

12.03.2016. a koostati H.Z-i suhtes väärteoprotokoll nr AB1404670 (tl 10). Väärteokirjelduse kohaselt juhtis H.Z 12.03.2016. a kell 14.49 Jõgeva-Mustvee mnt

5.kilomeetril mootorsõidukit Audi A8, registreerimismärgiga asulavälisel teel xxxxxxx kiirusega 161 km/h (+/- kui 63 8 km/h). H.Z ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem km/h. Kirjeldatud teoga rikkus H.Z liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg s 4 sätestatud väärteo. -

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 08.04.2016. a otsusega karistati H.Z LS § 227 lg s 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 - trahviühikut, s.o 860 eurot. LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti H.Z-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kaheteistkümneks kuuks (tl 3 Kohtuväl -4, 18-19). ise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ütluste ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Karistuse määramisel arvestati H.Z-i varasemaid rikkumisi - menetlusalusel isikul on 5 samalaadset kehtivat rikkumist. Tegemist ei ole kerge või ebaolulise rikkumisega.

Menetlusalune isik H.Z esitas 27.04.2016. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 2) kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb talle määratud lisakaristuse tühistamist. Kaebuse

kohaselt on H.Z kohtuvälise menetleja otsusega karistatud LS § 227 lg 4 järgi,

seejuures jäi H.Z-i poolt juhitud sõiduki kiirus nimetatud sätte alumisse määra. Kohtuvälise menetleja hinnangul on H.Z-i süü suurusele vastav põhikaristus rahatrahv

860 eurot, mis on 2/3 sanktsiooni võimalikust määrast. Seega on H.Z-i suhtes

kohaldatud põhikaristust üle sanktsiooni keskmise määra. H.Z viitab kaebuses Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-59-15 ja leiab, et lisakaristuse määramisel tuleb samuti lähtuda süü suurusest ning mõistetud põhija lisakaristus peavad olema proportsionaalsed.

Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja - väärteotoimiku (tl 6).

3

05.05.2016. a määrusega võttis kohus H.Z-i kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisele menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta ja menetlusalusel isikul H.Z seisukoht kirjaliku menetluse ja kaitsja osavõtu kohta (tl 1). Menetlusalune isik H.Z teatas, et soovib kohtuistungil osaleda (tl 24).

Kohtuväline menetleja taotles kirjalikus seisukohas (tl 26 28) kaebuse rahuldamata jätmist. - Kohtuväline menetleja osundab, et karistusregistri 08.04.2016. a väljavõttest nähtuvalt H.Z on 17 kehtivat väärteokaristust, millest 15 on liiklusalased. Seejuures on piirkiiruse

ületamise eest 5 kehtivat väärteokaristust 2011. a jõustunud ning käesolevalt kehtiva

ja

liiklusseaduse rikkumise eest on 3 kehtivat karistust. Kohtuväline menetleja on H.Z-ile

karistuse määramisel arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul on mitmed väärteokaristused täitmata on H.Z-ilt karistusena korduvalt ära võetud sõiduki . Lisaks juhtimise õigust. Eeltoodust tulenevalt on H.Z-ile määratud karistus, mis kohtuvälise

menetleja hinnangul oleks mõjus ja täidaks eesmärki. Kohtuväline menetleja on H.Z-ile

karistuse liigi ja mära valikul lähtunud üldpreventiivsetest eesmärkidest, andes signaali, et sanktsiooni valikul LS § 227 lg-s 4 sätestatud juhtudel rakendatakse ka karmimat lisakaristust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et päevasel ajal üldkasutataval teel sedavõrd

suure piirkiiruse ületamise puhul peab karistus vastama süü suurusele ning mõjutama

menetlusalust isikut edaspidi sarnaseid süütegusid mitte toime panema. Seega on H.Z-ile karistuse mõistmisel võetud arvesse menetlusaluse isiku kehtivaid karistusi piirkiiruse ületamise eest, aga ka asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmisega. Kohtuvälise menetleja leiab, et H.Z-ilt lisakaristusena 12ks kuuks ära võetud juhtimisõigus on vastavuses tema süü suurusega ning H.Z ei ole

väiksema karistuse liigi ja määraga võimalik mõjutada. Lisaks märgib kohtuväline menetleja,

et H.Z ei ole käesolevas väärteoasjas kordagi väljendanud kahetsust ega selgitanud väärteo toimepanemise asjaolusid. Kohus määras asja arutamise 08.06.2016. a kohtuistungil. 07.06.2016. a teatas H.Z

kohtule, et tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda kuna viibib haiguslehel. 07.06.2016. a kirjaga nõudis kohus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs informatsiooni H.Z-i tervisliku seisundi kohta.

Kohus määras asja arutamise 02.08.2016. a kohtuistungil. 05.07.2016. a teatas tunnistaja xxxxxxxxxxx kohtule, et tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda kuna ei viibi sel ajal Eesti Vabariigis.

Kohtulikul arutamisel uuris kohus kirjalikke tõendeid, ütlusi andis menetlusalune isik ning kohus avaldas VTMS § 99 lg 8 alusel tunnistaja kohtuvälises menetluses antud xxxxxxxxxxx ütlused.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis,

leiab, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.04.2016. a otsus väärteoasjas nr 2490,16,000557 tuleb tühistada osaliselt, s.o H.Z-ile määratud lisakaristuse osas. Muus osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. 2. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse H.Z-ile ette, et tema juhtis 12.03.2016. a kell

14.49 Jõgeva Mustvee mnt 5.kilomeetril mootorsõidukit Audi A8, registreerimismär - giga xxxxxxx kiirusega 161 km/h (+/- 8 km/h). Seega H.Z ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h.

4

LS § 227 lg 4 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et H.Z

juhtis 12.03.2016. - a kell 14.49 Jõgeva Mustvee mnt 5.kilomeetril mootorsõidukit Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 161 km/h (+/- 8 km/h). Seda kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 11). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega Stalker DSR 2X S.N DP009622. Kiirusmõõtur on taadeldud vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr TTRSS-15/00159 22.07.2015. a (tl 20). Taatlustunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend Majandus ja Kommunikatsiooniministri 12.12.2006. a määruse - nr 104 lisa 2 p-le 8.2. Radarkiirusemõõturi kontroll-lehelt (tl 21) nähtuvalt on mõõtevahendiga

12.03.2016. a kell 07.00 teostatud testmõõtm testmõõtmise tulemuseks on märgitud ine

ja

„korras“. H.Z-i juhitava sõiduki (Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxxx kiirust mõõdeti Jõ Mustvee mnt 5.kilomeetril, mõõtja sõiduki liikumiskiirus mõõtmise hetkel oli geva-

74 km/h. Kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 161 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 8 km/h. Kohus avaldas VTMS § 99 lg 8 alusel tunnistaja a kohtuvälises menetluses antud xxxxxxxxxx ütlused, kuna kohtu hinnangul ei saanud tunnistaja osaleda kohtuistungil mõjuval põhjusel – tunnistaja viibis istungi päeval välisriigis ütluste kohaselt (tl 43). Tunnistajaxxxxxxxxxxxx (tl

12-13) xxxxxxxxxxxxxxx teostas ta 12.03.2016. a graafikujärgselt koos patrullpolitseinik Jõgeva Mustvee maanteel liiklusjärelevalvet. Patrullekipaaž mõõtis nimetatud kuupäeval kell - 14.49 Jõgevalt Mustvee suunas liikunud sõiduauto Audi A8 kiiruseks 161 km/h. Mõõtja sõiduki liikumiskiirus mõõtmise hetkel oli 74 km/h. Sõiduauto Audi A8 peatati Jõgeva-Mustvee mnt 8.kilomeetril peatumismärguandega, kasutades siniseid-punaseid vilkureid. Piirkiirust ületanud

sõidukiks oli sõiduauto Audi A8 registreerimismärgiga ja sõiduautot juhtis H.Z , xxxxxx, . H.Z tunnistas oma rikkumist ning talle koostati väärteoprotokoll. Lisaks eelviidatud tõenditele, on väärteoasjas tõendiks ka H.Z-i enda ütlused. H.Z-i ütluste kohaselt ületas 12.03.2016. a Jõgeva linnast mõni kilomeeter Mustvee poole

ta sõites mootorsõidukiga lubatud sõidukiirust. H.Z-i ütlustest nähtuvalt hakkas ta autoga kiirendama kui oli Jõgeva linna piirist välja sõitnud. H.Z spidomeetrinäitu koguaeg ei jälginud, kuid sai aru, et ületab lubatud piirkiirust. Ühtegi põhjust kiiruse ületamiseks ei olnud. H.Z ei ole ka kaebuses vaidlustan

ud kiiruse ületamise fakti. Vaidlust ei ole selles, et Jõgeva Mustvee mnt 5. kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, - et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 p-le 1 90 km/h. Seega on eeltoodud tõenditega usaldusväärselt tuvasta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem tud, et H.Z kui 63 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis H.Z

mootorsõidukit Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 161 km/h (+/- 8 km/h), ületades sellega LS § 1 s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel 5 lg 1 pteel, s.o 90 km/h. Kuna H.Z-i on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h, on ta toime pannud -s

LS § 227 lg 4 sätestatud väärteo. 3. H.Z-i ütlusi arvesse võttes, leiab kohus, et H.Z on teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. H.Z ületas lubatud sõidukiirust teadlikult, st ta oli teadlik, et ületab sõidukiirust ja ta ka tahtis kiirust ületada. Nii

on H.Z selgitanud, et linnapiiri ületades hakkas ta kiirendama ja teadis, et kiirus on lubatust suurem.

4. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati H.Z-ile karistuseks rahatrahv 215 trahviühikut, s.o 860 eurot. LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti H.Z-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kaheteistkümneks kuuks.

5

LS § 227 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lg s 4 sätestatud -

süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o vähemalt 63 km/h). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab samuti

, et

arvestada tuleb LS § 227 normitehnilist ülesehitust ja sisu. LS § 227 jaguneb lõigeteks,

kusjuures iga raskem rikkumine (kiiruse ületamise suuruse järgi) on sätestatud järgmises lõikes.

Kuna H.Z on toime pannud LS § s 227 sätestatud kõige raskema rikkumis - e, tuleb H.Z-i süüd pidada mõistetavalt ka keskmisest suuremaks. Samas tuleb arvestada, et LS § 227 lg 4 järgi toimepandud rikkumise eest (kiiruse ületamine üle 60 on ette nähtud

km/h) rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kohtu hinnangul ei saa (arvestades LS § 227 sisu ja ülesehitust

tervikuna) LS § 227 lg sätestatud väärteo toimepanemise eest määratav karistus -s 4 olla väiksem kui LS § 227 lg-s 3 sätestatud süüteo toimepanemise eest ette nähtud maksimaalmääras karistus. Seadusandja on pidanud vajalikuks eristada kiiruse ületamisi vastavalt raskusastmetele ja näinud ette vastavalt teo raskusele erineva suuruse ja liigiga karistuse määramise võimalusi.

Seda tuleb menetlejal igal juhul arvesse võtta. Seetõttu peavad kohtu arvates määratavad

karistused vastama samuti teo raskusele ja arvestama erinevates lõigetes ettenähtud sanktsioonimäära d. Seega on kohtu hinnangul karistuseesmärkide saavutamisek si s vajalik, et H.Z-ile tav rahatrahv oleks suurem kui 2

määra 00 trahviühikut. Samas tuleb arvestada, et H.Z - ületas kiirust mitte vähem kui 63 km/h, st LS § 227 lg s 4 sätestatud süüteo alammääras (sätte järgi kvalifitseeritakse kiiruse ületamised üle 60 km/h). Samuti tuleb arvestada muid tehiolusid. Kiirust ületati liigeldaval maanteel päevasel ajal. Samal ajal liikus maanteel teisigi liiklejaid. -Mustvee Seda on kinnitanud ka H.Z, et Jõgeva

maanteel liikles samal ajal veel mitmeid teisi sõidukeid. Äärmiselt suurel kiirusel sõites on ohustatud kõik liiklejad, kuna piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka

kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid (KarS § 57) raskendavaid (KarS § 58) ega asjaolusid. H.Z ei ole kohtus ü usi andes väljendanud kahetsust tl . Samuti ei osanud H.Z anda selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta ja on selgitanud, et ta lihtsalt ületas kiirust. Karistuse määramisel tuleb arvestada, et karistusregistri väljatrükist (tl 14 17) nähtuvalt H.Z -

on järjepidevalt rikkunud erinevaid liiklusnõudeid, sh korduvalt ületanud piirkiirust. Oluline on seegi, et viimaste rikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid on H.Z

käesoleva ajani tasumata. Kohus arvestab iseloomustavate andmetena ka seda, et

varasemalt on H.Z-ile määratud piirkiiruse ületamise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist (2 kuud ja 6 kuud, viimati aastal 2011). H.Z-i varasemaid

rikkumisi arvestades, ei ole need olnud sedavõrd ohtlikud, kui käesoleval ajal tuvastatud piirkiiruse ületamine. Samas näitavad kohtu arvates kõik varasemalt määratud karistused, et

H.Z-ile ei ole need avaldanud piisavat mõju. H.Z on kiirust ületanud väga olulises määras, seades ohtu kõikide teiste liiklejate elud ja tervis , aga ka vara. H.Z-i ed

hoolimatut suhtumist liiklusnõudesse järgida lubatud sõidukiirust kinnitavad ka tema enda

6

selgitused kohtus. Nendest nähtub, et mingisugust põhjust kiirust ületada ei olnud. Lisaks on H.Z ka ise selgitanud, et mingil ajal hakkas ta ise ka mõtlema sellele, et ka teisi autosid on liikumas, kuid sel hetkel lõpetas politsei sõidu. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati H.Z-ile karistuseks rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses. Kohus leiab, H.Z-ile on et põhikaristusena määratud rahatrahv alammäära lähedane ja see on põhjendatud

. Kohtu hinnangul on õige kohtuvälise menetleja seisukoht, et H.Z-i suhtes on vajalik

kohaldada ka lisakaristust, lähtudes menetlusaluse isiku süüst ja eripreventiivsetest kaalutlustest (mida kohus käsitles eelnevalt) Kohus leiab, et liiklusreeglite mittetäitja jaoks on . kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine.

Seega võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine ka H.Z-i suhtes paremini

karistuseesmärke saavutada. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse

üldpreventiivseid eesmärke, kuna kohtu arvates ei saa õiguskorra kaitsmise huvidega olla kooskõlas olukord, kus isik karistamatult jätkab liiklusalaste rikkumiste toimepanemist (ja kus isik järjepidevalt kujutab endast ohtu teistele) ning teda liiklusest ei eemaldata. Lisaks vajavad kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvid isiku jõulisemat karistamist olukorras, kus isik on

samalaadseid liiklusalaseid süütegusid toime pannud korduvalt. Seda põhjusel, et välistada isikutel tekkida võivat karistamatuse tunnet olukordades, kus riiklik sund on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik vahend, st üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks. Samas ei vasta kohtu arvates H.Z-ile lisakaristuse kohaldamine maksimaalses määras tema süüle ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Siinjuures arvestab kohus, et viimati on H.Z-ilt olnud juhtimisõigus ära võetud põhikaristusena ja sellest on möödunud küllaltki pikk aeg. Hilisemalt on peetud võimalikuks karistada H.Z rahatrahvidega. Seega ei ole

kohtu arvates alust olla veendunud, et ainuüksi maksimaalmääras lisakaristus täidaks karistuseesmärke. Sellele on osundatud ka Riigikohtu praktikas (RKKKo nr 3-1-1-59-15), et

keskmisest suurem süü annab aluse kohaldada lisakaristust, kuid seda määras, mis arvestab isiku süüd ja mõjutab teda edaspidi hoiduma rikkumiste toimepanemisest. Kohtu hinnangul on

võimalik käesoleval juhul saavutada karistuseesmärke lühemaajalisema lisakaristuse

kohaldamisega. Seega peab kohus karistuse mõistmise põhimõttega kooskõlas olevaks lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni alammääras, s.o kuueks kuuks. 5. Eeltoodust tulenevalt

Politseitühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 08.04.2016. a otsuse väärteoasjas nr 2490,16,000557 osaliselt, s.o H.Z-ile määratud lisakaristuse osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. VTMS § 132 p 2 alusel teeb kohus uue otsuse, millega LS § 227 lg 5 p 3 alusel võtab H.Z-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õiguse kuueks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn Kohtunik