3-16-199/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-199

Haldusasi

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

East

Capital

Baltics

AS

kaebus

justiitsministri

kohustamiseks otsustama järelevalvemenetluse algatamine

Tartu Maakohtu registriosakonna üle

Jätta kaebus läbi vaatamata.

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. East

Capital

Baltics

AS

esitas

27.11.2015

justiitsministeeriumile

taotluse

järelevalvemenetluse algatamiseks seoses „East Capital“ kaubamärgi omaniku õiguste

rikkumise ja eristusvõimetu nimega äriühingute registrisse kandmisega Tartu Maakohtu

registriosakonna poolt. Taotluse aluseks oli kohtute seaduse (KS) § 45 lg 3.

Taotluse põhjenduste kohaselt on „East Capital“ registreeritud nii Euroopa Ühenduse kui

rahvusvahelise kaubamärgina ning kaubamärgi omanikuks on Rootsi Kuningriigis

registreeritud ühing East Capital AB. East Capitali kontserni kuulub ka East Capital Baltics AS.

Äriregistri teabesüsteemis kontrolli teostades selgus, et 13.07.2015 on registreeritud äriühing

nimega East Capital OÜ ja 30.09.2015 äriühing nimega East Capital Fund OÜ, kuid kummalgi

juhul ei küsitud selleks kaubamärgi omaniku nõusolekut. Samuti ei ole ärinimed äriseadustiku

(ÄS) § 11 lg 2 mõttes eristatavad juba varem registrisse kantud East Capital Baltics AS

ärinimest. Kuigi East Capital Baltics AS pöördus nii Tartu Maakohtu registriosakonna, East

Capital OÜ kui ka East Capital Fund OÜ poole, ei ole probleem lahenenud. Ärinime kaitse

sätted kohalduvad ka registriosakondade teenistujatele ning vastus, et vaidlused tuleb lahendada

tsiviilkohtus, ei ole põhjendatud.

2. Justiitsministeerium vastas 30.12.2015 vastuses nr 3-15/8126-2, et Tartu Maakohtu

registriosakond on seisukohal, et ärinimed East Capital OÜ ja East Capital Fund OÜ ei ole

eksitavalt sarnased ärinimega East Capital Baltics AS. Küll aga ei ole kohtunikuabi kaubamärki

puudutavas osas ekslikult seostanud East Capital Baltics AS ja East Capital Fund OÜ

tegevusalasid, mistõttu alustab Tartu Maakohtu registriosakond East Capital Fund OÜ osas

järelevalvemenetlust ärinime või tegevusala muutmiseks.

3. East Capital Baltics AS esitas 27.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles:

1)

tuvastada

justiitsministeeriumi

Tartu

Maakohtu

registriosakonna

suhtes

2(7)

järelevalvemenetluse

läbiviimisest

keeldumise

õigusvastasus

või

alternatiivselt

järelevalvemeetme rakendamata jätmise õigusvastasus; 2) kohustada justiitsministrit otsustama

järelevalvemenetluse algatamine Tartu Maakohtu registriosakonna üle.

4. Halduskohus võttis 17.02.2016 määrusega kaebuse menetlusse nõudes kohustada

justiitsministrit algatama järelevalvemenetlus Tartu Maakohtu registriosakonna suhtes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. East Capital Baltics AS kaebuses esitatud seisukohad on järgmised.

Justiitsministeeriumi 30.12.2015 kirjast ei ole üheselt selge, kas ja millises ulatuses kaebaja

taotlus rahuldati. Kui justiitsminister järelevalvet teostas, siis on 30.12.2015 kirjas esitatud

seisukohad õiguslikult põhjendamatud ja motiveerimata ning sellest nähtuvad kaalumisvead.

Kaebuse eesmärgiks on tagada järelevalvemenetluse kaudu registriosakonna kehtiva praktika

õigusvastasuse tuvastamine ning õigusaktide nõuete järgimine registriosakonna poolt.

Registriosakonna praktika omab kaebaja subjektiivsetele õigustele vahetut mõju. Arvestades

Riigikohtu 13.10.2010 kohtuotsuses nr 3-3-1-44-10 esitatut on kaebajal kaebeõigus, sest

kaebaja on puudutatud isikuks, kellel on õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks

järelevalvemenetluse

algatamise

või

järelevalvemeetme

rakendamise

küsimuse

kaalutlusvigadeta. KS § 45 lg-st 3 ning justiitsministri 10.04.2003 määruse nr 28 „Esimese ja

teise astme kohtu kohtudirektori ning kohtuosakondade üle teostatava järelevalve kord“ (Kord)

§ 4 lg-st 1 saab järeldada, et järelevalve teostamise faktiline koosseis on täidetud, kui eksisteerib

teave selle kohta, et registriosakonna tegevus ei vasta seaduslikkuse ja otstarbekuse nõuetele.

See tingimus on täidetud, sest registripidaja pole uute äriühingute registrisse kandmisel järginud

ÄS § 11 lg-t 2 ega § 12 lg-t 3. Justiitsministeerium möönab 30.12.2015 kirjast nähtuvalt

järelevalvepädevust nende toimingute analüüsi osas, mille tulemusena saab uute äriühingute

registrisse kandmisel lugeda registripidaja poolt täidetuks ÄS § 11 lg-s 2 ning § 12 lg-s 3

sätestatud nõuded. Registriosakonna otsused on ärinime eristatavust puudutavas osas vastuolus

Riigikohtu praktikaga ning kuigi justiitsministeeriumi järelevalvepädevus on piiratud, hõlmab

see järelevalvet ärinime eristatavuse tuvastamise metoodika üle. See hõlmab ka tuvastamist,

kas registriosakond on otsuste langetamisel ühe allikana kohtupraktikale tuginenud ning kas

praktika on sellest tulenevalt Riigikohtu praktikaga kooskõlas. Ärinime kontrolli formaalne

metoodika ei taga kaubamärgi kaitset, sest äriühingu asutamisel deklareeritud põhitegevusala

alusel ei ole võimalik järeldada, et ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk

kaitstud ei ole. Kaebaja järeldusi kinnitab justiitsministri 19.12.2012 määruse nr 60 „Kohtu

registriosakonna kodukorra“ (KRK) § 59. Kaebajal on õigus nõuda, et järelevalveorgan

tegutseks tema õigushüve (omand, elu, tervis) kaitseks, sest registriosakonna seaduslikkuse ja

otstarbekuse nõuetele mittevastav tegevus omab välismõju (mh kaebaja kaubamärgiõiguste

rikkumine). Lisaks subjektiivsete õiguste rikkumisele toob registriosakonna praktika kaasa

vajaduse algatada korduvalt sarnastel asjaoludel tsiviilkorras menetlus oma kaubamärgiga

seotud õiguste kaitseks, mis tekitab aja- ja õigusabikulu ning võimalikku mainekahju.

Mainekahju risk laieneb lisaks kaebajale teistele East Capitali grupi ettevõtetele. Kirjeldatud

subjektiivsete õiguste rikkumine ning tulevikus säiliv subjektiivsete õiguste rikkumise oht on

tingitud registriosakonna õigusvastasest praktikast ärinimede registreerimisel ning praktika

korrigeerimiseks näeb KS § 45 lg 3 ette justiitsministri järelevalve.

6. Justiitsministeeriumi 16.03.2016 vastuses palutakse jätta kaebus osaliselt läbi vaatamata

või tervikuna rahuldamata.

Kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisega seonduvas osas esineb alus kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, sest

kaubamärgi „East Capital“ omanikuks on Rootsi Kuningriigi äriühing East Capital AB, mitte

kaebaja.

3(7)

Kui kohus siiski jätkab kaubamärgiõiguse rikkumise osas menetlust, tuleb kaebus jätta täielikult

rahuldamata, sest kaebaja nõue on tervikuna alusetu. Kaebajal puudub õigus nõuda

registriosakonna üle järelevalvemenetluse algatamise otsustamist, kuivõrd haldusjärelevalve

raames ei ole võimalik kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi ning vastustajal puudub

järelevalvepädevus kaebuses registriosakonnale etteheidetava tegevuse üle. Kaebaja õigus

vastustajalt järelevalve teostamist nõuda saab tuleneda vaid justiitsministri teostatava

järelevalve regulatsioonist ning seega ei ole küsimus, kas registriosakonna praktika omab

vahetut mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele või mitte, asjakohane. Riigikohtu lahenditest nr

3-3-1-44-10, 3-3-1-29-13 ja 3-3-1-42-14 tuleneb, et isik saab järelevalvemenetluse algatamise

või järelevalvemeetme rakendamise otsustamist nõuda vaid juhul, kui on olemas järelevalvet

sätestav õigusnorm (pädevusnorm) ja see norm kaitseb isiku subjektiivseid õigusi.

Justiitsministri järelevalve registriosakonna üle ei ole mitte eraõigusliku subjekti üle teostatav

riiklik järelevalve, vaid avalikes huvides ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani üle teostatav

kontroll Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 751 lg 1 tähenduses. Nimetatud haldusjärelevalve

eesmärgiks on täitevvõimu tegevuse seaduslikkuse ja teatud juhtudel otstarbekuse

haldusesisene kontroll, mitte isikute subjektiivsete õiguste kaitse (VVS § 751 lg 3). Kaebaja

subjektiivsete õiguste kaitse-eesmärki ei ole võimalik tuletada ka KS § 45 lg-st 3 ega järelevalve

korrast (§ 4 lg 1, § 7 lg 1). Eelviidatust ega ühestki muust normist ei tulene justiitsministri

pädevust registripidaja kandeotsuste muutmiseks või tühistamiseks ega kandeotsuste sisu osas

ettekirjutuse tegemiseks. Korras toodud võimalikud haldusjärelevalve meetmed (ettekirjutused

ja ettepanekud) ei ole ilmselgelt suunatud isikute subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid

registriosakonna töökorralduse parandamisele, olles selgelt preventiivse toimega ja avalikes

huvides. Õigust erahuvi kaitseks registrimenetlusse sekkuda ei anna ka järelevalve korra § 7 lg

1, millega määratakse kindlaks järelevalve piirid. Kui jaatada kaebaja subjektiivset õigust

nõuda haldusesisese järelevalve otsustamist, muudaks see järelevalveorgani sisuliselt

eraõiguslike subjektide vaheliste vaidluste kohtuvälise lahendamise asutuseks ning kahjustaks

seeläbi oluliselt võimude lahusust ja tasakaalu. Seega ei saa justiitsministri järelevalve

registriosakonna üle kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi, millest tulenevalt ei ole kaebajal ka

õigust järelevalvemenetluse algatamise otsustamist ega menetluse läbiviimist nõuda.

Vastustaja kohustamiseks järelevalvemenetluse algatamise otsustamiseks ei ole alust ka

põhjusel, et vastustajal puudub järelevalvepädevus kaebuses registriosakonnale etteheidetava

tegevuse üle. Vaidlus on ärinime kontrolli kohustuse täitmises (ärinime eristatavuse ning

ärinimes kasutatava kaubamärgi aspektist). On tuvastatud, et registripidaja tegi enne

äriühingute registrisse kandmist RIK-ile korrektsed nimepäringud (vt KRK § 173 lg-d 1 ja 3),

mis andis vastuseks mh ka kaebaja äriühingu ja kaubamärgi „East Capital“. Registriosakonna

selgituste kohaselt hindas registripidaja ärinimede seadusele vastavust ja leidis, et ärinimed East

Capital OÜ ja East Capital Fund OÜ on selgesti eristatavad teistest varem äriregistrisse kantud

ärinimedest. Samuti ei tuvastatud ärinime vastuolu ÄS § 12 lg 3 nõuetega. Samas möönis

registriosakond, et East Capital Fund OÜ puhul jäeti avalduses märgitud põhitegevusala

ekslikult seostamata põhjusel, et klassifikaatorite sõnastused ei kattunud. Registriosakond lubas

alustada järelevalvemenetlust East Capital Fund OÜ ärinime või registrisse kantud tegevusala

muutmiseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu registripidaja hinnanguga, ei anna justiitsministrile

alust registripidaja otsustusse haldusjärelevalve korras sekkuda. Kohtunikuabi hindab

ärinimede eristatavust, sh kaitstavatest kaubamärkidest, äriühingu registrisse kandmise või

kandmata jätmise otsustamisel ning selle otsustuse tegemisel on ta sõltumatu (KS § 114 lg 2).

Vastustajal ei ole õigust sekkuda ka registripidaja otsustusse kandeotsuse tegemisel ÄS § 12 lg

3 nõuetele vastavuse kontrollimisel ja tegevusalade seostamisel. Seega ei ole tegemist

olukorraga, kus saab väita, et oleks eksitud imperatiivse normi vastu (Korra § 7 lg 1). Seega

puudub vastustajal ärinimede ja kaubamärkide eristatavuse küsimustes järelevalvepädevus.

Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses tema õigusi rikkuva äriühingu

4(7)

vastu esitatava hagiga. Registriosakonna 22.02.2016 määrusest nähtuvalt on registriosakond

East Capital Fund OÜ-d ebaõigest kandest teavitanud ja andnud kahel korral tähtaja ärinime,

põhikirja või tegevusala muutmiseks. East Capital Fund OÜ esitas 09.03.2016 registripidajale

kandeavalduse äriühingu tegevusala muutmiseks.

Registriosakonna metoodika, mille kohaselt ärinime eristatavust kaubamärgist nõutakse vaid

kandeavalduses märgitud tegevusalade ja kaitstava kaubamärgi tegevusala kattumisel, tuleneb

ÄS § 12 lg-st 3 ning kaebaja väited metoodika ebaõigsuse kohta on ilmselgelt põhjendamatud.

Kuivõrd kaebajal ei olnud subjektiivset õigust nõuda vastustajalt järelevalve algatamist ega

algatamise otsustamist, ei olnud vastustajal alust käsitada kaebaja 27.11.2015 taotlust mitte

taotlusena

haldusakti

andmiseks

või

toimingu

tegemiseks,

vaid

märgukirjana.

Justiitsministeeriumi 30.12.2015 vastus vastab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 nõuetele.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus jätab East Capital Baltics AS-i kaebuse tervikuna läbi vaatamata.

8. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS §

121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1

sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

9. Kaebaja

taotleb

justiitsministri

(justiitsministeeriumi)

kohustamist

otsustada

järelevalvemenetluse algatamine Tartu Maakohtu registriosakonna üle, seades enda eesmärgiks

registriosakonna õigusvastase praktika muutmise, sest väidetava õigusvastase tegevusega on

varem rikutud ning tõenäoliselt rikutakse ka tulevikus kaebaja subjektiivseid õigusi.

Konkreetsemalt on kohtumenetluses vaidluse all see, kas äriühinguid East Capital OÜ ning East

Capital Fund OÜ registreerides on registriosakond rikkunud ÄS § 11 lg-t 2 ja § 12 lg-t 3 ning

kas ja kuidas on justiitsministeeriumil võimalik järelevalvemenetluse raames registriosakonna

sellisesse tegevusse sekkuda. Kaebaja leiab, et eespool nimetatud äriühinguid poleks pidanud

registreerima, sest äriühingute ärinimed ei ole tema ärinimest piisavalt eristatavad, mida

kinnitab ka Riigikohtu praktika (nt otsus 3-2-1-157-05), ning nende ärinimede registreerimisega

on rikutud kaubamärgi „East Capital“ omaniku õigusi.

10. Riigikohus on leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse

algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja

volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse

algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib

kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks

järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui

järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-

44-10, p 15; 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14,

p 12, 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13). Selleks et kontrollida, kas järelevalveorgani

tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas õigusnormi, mis sätestab

kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on

täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse algatamist või meetme rakendamist

üldse kaaluma. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, tuleb analüüsida, kas isik

on õigustatud selleks, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve (nt omand, elu ja tervis)

kaitseks. Kui eelmainitud tingimused on täidetud, on kassaatoril õigus nõuda, et

järelevalveorgan

langetaks

otsuse

järelevalvemenetluse

alustamise

ja

konkreetse

järelevalvemeetme rakendamise kohta kaalutlusvigadeta (Riigikohtu otsuse 3-3-1-44-10 p 15).

5(7)

Viidatud

Riigikohtu

lahendites

kajastatud

vaidlused

on

olnud

seotud

riikliku

järelevalvemenetluse läbiviimisega eraõiguslike äriühingute suhtes. Kuigi praeguses asjas on

vaidlus hoopis justiitsministeeriumi poolt Tartu Maakohtu registriosakonna suhtes teostatava

järelevalve üle, on eespool toodud Riigikohtu selgitused kaebeõiguse olemasolu kohta

rakendatavad ka käesolevas asjas.

11. KS § 45 lg 3 sätestab, et kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonnas

teostavad järelevalvet kohtudirektor ja valdkonna eest vastutav minister. Kohtudirektori üle

teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib

nõuda nimetatud osakondade töötajatelt ja kohtu kohtudirektorilt seletusi, kontrollida

asjaajamist, eelarve täitmist ja koguda muud vajalikku teavet. Järelevalve korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister. Korra § 4 reguleerib justiitsministeeriumi poolt teostatavat

järelevalvet. See paragrahv sätestab, et Justiitsministeeriumi teostatava järelevalve eesmärk on

tagada kohtu allüksuste ja kohtudirektori tegevuse seaduslikkus ja otstarbekus (lg 1);

Justiitsministeeriumi ülesanne on pidevalt kontrollida kohtu allüksuste ja kohtudirektori

tegevust arvutivõrgu kaudu või kohapeal järelevalvetoiminguid tehes (lg 2) ja järelevalvet

teostavad Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna ametnikud, kes võivad

järelevalvesse kaasata Justiitsministeeriumi teiste struktuuriüksuste ametnikke. Kohtu

allüksuse järelevalvesse võib justiitsminister kaasata selle kohtu esindajaid ja teiste kohtute

asjaomaste allüksuste teenistujaid ning muude ametkondade spetsialiste (lg 3). Korra § 7

kannab

pealkirja

„Kinnistusosakonna

ja

registriosakonna

kohapealse

järelevalve

kontrolliobjektid“ ning selle lõige 1 sätestab, et kinnistusosakonnas ja registriosakonnas

kontrollitakse osakonna töökorraldust. Järelevalve korras ei kontrollita registriotsuste ega

kinnistamis- ja kandeotsuste sisu, välja arvatud juhul, kui otsust tehes on eksitud imperatiivse

õigusnormi vastu.

Normid, mille täitmise üle järelevalve teostamist soovitakse, on ÄS § 11 lg 2 ja § 12 lg 3

koosmõjus ÄS §-ga 52. ÄS § 11 lg 2 sätestab, et äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav

teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. ÄS § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada

Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni

ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui

ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. ÄS § 52 näeb ette, et

registripidaja kontrollib ärinime vastavust seaduse nõuetele. Kui ärinimi ei vasta seaduse

nõuetele, teeb registripidaja ettepaneku valida uus ärinimi registripidaja määratud tähtaja

jooksul.

12. Kohus leiab, et kaebajal ei ole praegustel asjaoludel õigust nõuda järelevalvemenetluse

algatamist ega algatamise otsustamist ei ÄS § 11 lg 2 ega ka § 12 lg 3 järgimist puudutavas

osas.

13. Vaidlust ei saa olla selles, et registripidaja on ärinimede East Capital OÜ ja East Capital

Fund OÜ eristatavuse kontrollimiseks nõutavad imperatiivsed toimingud sooritanud –

registripidaja tegi nimekorraldajale nimepäringud vastavalt KRK §-le 173 ning nimekorraldaja

vastas KRK §-de 58 ja 59 kohaselt, millised samad või sarnased ärinimed on juba äriregistrisse

kantud ning millised kaubamärgid sisalduvad järelepäritavates ärinimedes (tl 45-46).

Nimepäringute vastuste seas oli ka kaebaja ärinimi ning kaubamärk „East Capital“. Seega oli

registripidaja kogunud kohustuslikud algandmed, mille põhjal otsustada, kas ärinimed on

varasemalt registreeritud äriühingute omadest piisavalt eristatavad ning kas ärinimes sisalduva

kaubamärgi

kauba-

või

teenuseklass

kattub

registreerimist

taotlevate

äriühingute

tegevusaladega.

14. Ärinime eristatavuse (ÄS § 11 lg 2) küsimuses on kaebaja seisukoht, et äriühingute East

Capital OÜ ja East Capital Fund OÜ registreerimine on vastuolus Riigikohtu praktikaga.

Kaebaja arvates saab justiitsministeerium järelevalve korras kontrollida, kas registriosakonnas

6(7)

tuginetakse otsuste langetamisel Riigikohtu praktikale ning kas registriosakonna praktika on

sellest tulenevalt kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

Kohus ei nõustu kaebajaga. Seisukoht, kas üks ärinimi on või ei ole teisega sarnane, on

diskretsiooniotsus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-19538,

p 7). Kaebaja viidatud Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-157-05, et selle konkreetse juhtumi

asjaolude kohaselt ei olnud ärinimes kasutatav täiendsõna „Baltic“ ärinime eristatavuse

tagamiseks piisav, ei tähenda automaatselt, et kaebaja ärinimi East Capital Baltics AS ei võiks

täiendsõna „Baltics“ kaudu olla piisavalt eristatav ärinimedest East Capital OÜ ja East Capital

Fund OÜ. See, kuidas registripidaja ärinime eristatavuse hindamisel Riigikohtu praktikat

kohaldab, on õiguse rakendamise küsimus, millesse järelevalve korras sekkuda ei saa. Kaebaja

sooviks on sisuliselt, et justiitsministeerium kontrolliks registriotsuste sisu ärinimede piisava

eristatavuse seisukohast. Kuna Riigikohtu praktika väidetavat mittearvestamist ei saa pidada

„eksimiseks imperatiivse õigusnormi vastu“ Korra § 7 lg 1 mõttes, siis ei ole

justiitsministeeriumil pädevust selle küsimuse üle järelevalvet teostada. Justiitsministeeriumil

on küll üldine järelevalvepädevus registriosakonna suhtes, kuid Korra § 7 lg-s 1 on

järelevalvemenetluse kontrolliobjekte selgelt piiratud. Kui järelevalveorganil puudub pädevus

teostada järelevalvet registriosakonna selle konkreetse otsuse üle, mille üle kaebaja on

järelevalve teostamist soovinud, siis ei saa ega pea justiitsministeerium järelevalvemenetluse

algatamist üldse kaaluma (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-44-10, p 15). Kui aga

järelevalvemenetluse algatamist kaaluma ei pea, ei ole kaebajal õigust nõuda

järelevalvemenetluse algatamise otsustamist kaalutlusvigadeta ning veel vähem on tal õigust

nõude järelevalvemenetluse algatamist (st justiitsministeeriumil ei ole järelevalvemenetluse

algatamise kohustust). Järelikult puudub kaebajal praeguses asjas registriosakonna poolt ÄS §

11 lg 2 järgimise suhtes järelevalvemenetluse algatamise või algatamise otsustamise

nõudmiseks kaebeõigus.

15. Puutuvalt ÄS § 12 lg 3 järgimise üle järelevalve teostamisse nõustub kohus vastustajaga,

et kuna kaubamärk „East Capital“ ei kuulu kaebajale, ei teki talle selle väidetavast rikkumisest

ka kaebeõigust.

Kaubamärgi „East Capital“ omanikuks on Rootsi Kuningriigi äriühing East Capital AB (tl 10).

Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 4 lg 1 järgi on kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgile ainuõigust

omava isiku (edaspidi kaubamärgiomanik) õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike

vahenditega. Vastustaja on õigesti märkinud, et Euroopa kaubamärkide andmebaasist ei nähtu

kaubamärgi üleminekut kaebajale (KaMS § 18). Kuna ÄS § 12 lg 3 eesmärk on kaitsta

kaubamärgiomaniku õigusi, siis ei saa kaebaja kui kaubamärgiomanikuks mitteolev isik

praegusel juhul nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega algatamise otsustamist ÄS § 12 lg

3 järgimise kontrollimiseks ja tagamiseks. Järelikult puudub kaebajal kaebeõigus ka ÄS § 12

lg-t 3 puudutavas osas.

16. Kaebust võib mõista ka nii, et kaebaja peab registriosakonna tegevust vale metoodika

kasutamise tõttu üleüldiselt õigusvastaseks ning ta soovib registriosakonna üle järelevalve

teostamist tuleviku huvides. Kui registriosakonna väidetavad rikkumised korduksid, peaks

kaebaja enda õiguste kaitsmisele ressursse kulutama (vt kaebuse p 2.13 ja 2.15).

Kohtu hinnangul ei ole kaebajal kaebeõigust ka niivõrd abstraktse kohustamisnõude

esitamiseks. Põhjendusest, et registriosakond võib tulevikus äriregistrisse registreerida

äriühinguid, mille ärinimi on kaebaja hinnangul tema omaga liialt sarnane, ning et rikkumise

kõrvaldamiseks peab kaebaja pöörduma kohtusse, ei saa tuletada kaebeõigust. Kaebeõiguse

tekkimiseks peab esinema konkreetne isiku õigusi riivav olukord. Kui registriosakond

registreerib tulevikus kaebaja ärinimega sarnaste ärinimedega äriühinguid, saabki kaebaja

tulevikus enda õiguste kaitseks maakohtusse pöörduda (ÄS § 15). Kohtule nähtub kohtute

infosüsteemist, et kaebaja on tegelikult ka East Capital OÜ vastu oma ärinime kaitseks hagi

7(7)

esitanud (tsiviilasi nr 2-16-1596). Samuti on võimalik tulevikus justiitsministeeriumilt taotleda

järelevalve algatamise otsustamist ning järelevalvemeetme rakendamist registriosakonna

suhtes, kui konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades on justiitsministeeriumil olemas vastav

pädevus ning volitused. Kohus märgib, et ärinime sisulise eristatavuse üle järelevalve

teostamise pädevust ei ole justiitsministeeriumil ilmselt ka tulevikus (eeldusel, et

pädevusnormid jäävad samaks). Samuti ei puuduta tulevikus aset leidvad „East Capital“

kaubamärgi omaniku õiguste rikkumised kaebaja õigusi.

17. HKMS § 104 lg 5 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse

läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 punkti 2 või 3 või lg 2

alusel. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, siis tasutud

riigilõivu ei tagastata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit