3-16-411/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-411

Haldusasi

A. A. kaebus Maanteeameti 28.01.2016 otsuse nr 23-

1/1500058/068 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A. A., esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Vastustaja

–

Maanteeamet,

volitatud

esindaja

Kätlin

Stikkermann

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 05.08.2016

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.09.2016.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet väljastas 01.04.2015 A. A.le mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollija atesteerimistunnistuse nr XXXXX kehtivusega kuni 31.03.2018.

2. Maanteeamet peatas 28.01.2016 otsusega nr 23-1/15-00058/068 (28.01.2016 otsus) A.

A. atesteerimistunnistuse nr XXXXX kehtivuse kuni selle kehtivusaja lõpuni, st kuni

31.03.2018.

Otsuse kohaselt teostas A. A. 07.10.2015 korduvülevaatuse sõidukile BMW 520i ning märkis

kontrollkaardile otsuse „tehniliselt korras“, kuigi tegelikult kasutas ta heitgaaside testi tegemisel

sõidukit Fiat Panda ning kandis Fiat Panda heitgaasi testi tulemused teadlikult liiklusregistri

sõidukite andmebaasi kui BMW 520i heitgaasi testi tulemused. Täiendavalt viis Maanteeamet

haldusmenetluse läbi seoses juhtumiga, kus A. A. väidetavalt teostas

2(9)

29.10.2015 ülevaatuse haagise Tiki Treiler suhtes ning märkis kontrollkaardile otsuse

„tehniliselt korras“, kuigi füüsiliselt nimetatud haagist ülevaatuspunkti ülevaatuseks ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. A. A. esitas 25.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti

28.01.2016 otsuse tühistamiseks ja on seejärel kaebust korduvalt täiendanud. Kaebaja

põhiseisukohad on järgmised.

Vaidlustatud otsus rikub kaebaja Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-st 29 tulenevat õigust

valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollija

peab olema atesteeritud, kuid vaidlustatud otsusega on atesteerimistunnistuse kehtivus peatatud

ja kaebaja ei saa sellel tegevusalal ega oma senisel töökohal töötada.

Liiklusseaduse (LS) § 74 lg 8 annab Maanteeametile atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise

otsustamisel kaalutlusõiguse. Vastustaja on teinud olulisi kaalumisvigu. Kaebaja suhtes on

alustatud kriminaalmenetlust, kuid Maanteeamet ei ole põhjendanud, miks alustati kaebaja

suhtes lisaks haldusmenetlust. Maanteeamet ei ole enne otsuse tegemist välja selgitanud kõiki

olulisi asjaolusid. Kaebaja on tunnistanud, et rikkus sõiduki BMW 520i kontrollimisel

ettenähtud nõudeid, kuid haagise Tiki Treiler osas kaebaja ei ole seda tunnistanud. Maanteeamet

ei ole viimati nimetatud rikkumise kohta tõendeid kogunud. Seega ei ole kaalumisel kõigi

oluliste asjaoludega arvestatud. Kaebaja ja avalikke huve ei ole õigesti kaalutud. Tõendatud on

vaid üks rikkumine, kus kaebaja lubas liiklusesse sõiduki, mille heitgaaside näitajad ei olnud

korras. Kaebaja pädevuses ei saa olla kahtlust ja tema ausust ei elimineeri üks rikkumise juhtum

15 ülevaatajana töötatud aasta jooksul, seda enam, kui rikkumise ajendiks olid head kavatsused

ja usaldus tuttava isiku suhtes. Kaebaja on rikkumist kahetsenud. Samas mõjutab vaidlustatud

otsus oluliselt kaebaja elukorraldust, sissetulekuid ja kaebaja laste olukorda. Kaebaja ei olnud

ametiisik, nagu vastustaja väidab, seega ei saa see olla raskendav asjaolu. Vastustaja ei ole

arvestanud, et avalik huvi võib seisneda ka kaebaja tööandja huvis täita Maanteeametiga

sõlmitud halduslepingut ja jätkata oma majandustegevust. Viited kaebaja toimepandud

võltsimisele on tõendamata. Raskendava asjaoluna ei saa käsitleda seda, et sõiduki BMW 520i

kontrollkaardile andmete kandmiseks kasutas kaebaja töökaaslase sõidukit, sest andmete allikas

ei oma selle rikkumise juures tähtsust. Kaalutud ei ole võimalust jätta atesteerimistunnistuse

kehtivus peatamata või peatada see lühemaks ajaks või ainult mõne sõiduki liigi osas.

Arvestatud ei ole, et LS § 74 lg 8 alusel võib Maanteeamet keelduda uue atesteerimistunnistuse

väljastamisest veel 10 kuu jooksul. Kaebaja suhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet,

sest viimastel aastatel teiste tehnonõuetele vastavuse kontrollijate suhtes tehtud

atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise otsused on palju leebemad, seda isegi siis, kui

rikkumised on raskemad. Kaalumisvead ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine viisid

selleni, et kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivus peatati ebaproportsionaalselt pikaks ajaks.

4. Maanteeamet palub 30.03.2016 vastuses ja selle hilisemates täiendustes jätta kaebus

rahuldamata. Maanteeamet kordab vaidlustatud otsuses väljendatud seisukohti ja lisab

järgmist.

Kaalutlusreegleid ei ole rikutud ja vaidlustatud otsus ei ole ebaproportsionaalne. Vastustaja ei

rakendanud kaebaja suhtes maksimaalset LS § 74 lg-s 8 sätestatud atesteerimistunnistuse

kehtivuse peatamise tähtaega. Kaebaja rikkumine on oluline ja see on toime pandud tahtlikult.

Kaebaja tunnistab, et kasutas teadlikult BMW 520i korduvülevaatuse tegemisel teise sõiduki

heitgaaside kontrolli mõõtetulemusi. Seega ohustas kaebaja oma tegevusega teiste inimeste elu

ja tervist ning keskkonda. Kuna rikkumine oli oluline, oli haldusmenetluse alustamine vajalik

3(9)

tulenevalt õigusaktidega Maanteeametile pandud ülesannetest tagada tehnoülevaatuse

nõuetekohane

korraldus,

suurendada

liiklusohutust

ja

vähendada

liiklusvahendite

keskkonnakahjulikkust. Kergendava asjaoluna on arvestatud, et kaebajal puuduvad varasemad

rikkumised. Kaebaja kahetsusel ei ole määravat tähtsust, sest see ei taasta koheselt usaldust

kaebaja vastu. Vastustaja ei ole atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise tähtaja määramisel

arvestanud Tiki Treileri juhtumit, vaid üksnes rikkumist BMW 520i heitgaaside kontrolli

tulemuste võltsimisel. Kaebaja isiklike asjaoludega ei pidanud vastustaja arvestama, sest

kaebaja kuulati haldusmenetluses ära, kuid ta ei toonud neid asjaolusid välja. Vaidlustatud otsus

ei võta kaebajalt õigust töötada muul alal ja saada sissetulekut, et oma perekonda ülal pidada.

Vastustaja ei pidanud arvestama ka kaebaja tööandja huvidega, sest see ei puuduta kaebaja

õigusi ega saa vaidlustatud otsuse õiguspärasust mõjutada. LS § 74 lg 8 ei näe ette võimalust

atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamiseks sõidukite teatud kategooriate osas. Heitgaaside

mõõtmine, mille teostamise nõudeid kaebaja rikkus, on vajalik kõigi sõidukite osas. Kaebajale

tehtud otsus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes teiste ülevaatajate omadega. Iga

kaalutlusotsus on eriline ja kui kõik faktilised asjaolud ei kattu, siis ei ole need vaidlustatud

otsusega võrreldavad. Kaebajaga on võrreldav üksnes T. S. suhtes tehtud otsus ja sellega

kohaldatud sanktsioon on sama kui kaebajal.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Maanteeamet väljastas 01.04.2015 kaebajale mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimistunnistuse, mis kehtis kuni 31.03.2018.

Vaidlustatud otsusega peatas Maanteeamet LS § 74 lg 8 alusel kaebaja atesteerimistunnistuse

kehtivuse kuni 31.03.2018. LS § 74 lg 8 sätestab, et Maanteeamet võib mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada kuni selle

kehtivuse lõpuni ning keelduda uue atesteerimistunnistuse väljastamisest kolme aasta jooksul

alates atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisest, kui tunnistuse omaja on rikkunud

mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte.

Kehtivat atesteerimistunnistust omamata ei tohi kaebaja sõidukite tehnonõuetele vastavuse

kontrollijana tegutseda (LS § 74 lg 5).

6. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja teostas 07.10.2015 korduvülevaatuse sõidukile

BMW 520i ning märkis kontrollkaardile otsuse „tehniliselt korras“, kuigi tegelikult kasutas ta

heitgaaside testi tegemisel sõidukit Fiat Panda ning kandis Fiat Panda heitgaasi testi tulemused

liiklusregistri sõidukite andmebaasi kui BMW 520i heitgaasi testi tulemused. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et kaebaja selline tegu on vastuolus majandus- ja kommunikatsiooniministri

18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 77) § 8 lg-ga 1, §-ga 9 ja § 10 lg-ga 1. Määruse

nr 77 § 8 lg 1 kohaselt sõiduki, välja arvatud vanasõiduki, korralisel ülevaatusel kuuluvad

kohustuslikule kontrollimisele sõiduki liiklusregistri andmed ja sõiduki osad, seadmed, sõlmed

ning varustus, mis on toodud määruse lisas 4. Määruse nr 77 § 9 lg 1 sätestab, et sõiduki

ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaardile. Ülevaataja

peab iga avastatud rikke või puuduse tõsidust hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud

nõuetele. Määruse nr 77 § 9 lg 2 kohaselt peab ülevaataja kontrollkaardile märkima seadmetega

kontrollitud pidurite ja heitmete mõõtmistulemused, mootorsõiduki odomeetri näidu ning

määruse nr 77 §-s 10 nimetatud otsuse. Määruse nr 77 § 10 lg 1 p-st 3 tulenevalt peab ülevaataja

korralisel, korduv- või erakorralisel ülevaatusel avastatud rikete või puuduste iseloomu,

ohtlikkust

ja

arvu

arvestades

ülevaatuse

kontrollkaardile

märkima

„esitada

korduvülevaatusele”, kui sõidukil on viis või enam väheohtlikku riket või puudust ehk kasvõi

4(9)

üks ohtlik rike või puudus. Määruse nr 77 lisa 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade,

seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“ punkti

8.2.1.2 alapunkt 1 järgi on juhul, kui heitgaasid ületavad tootja ettenähtud piirväärtuseid,

tegemist ohtliku rikke või puudusega. Määruse nr 77 lisa 4 punkti 2.2. järgi on need sellised

mittevastavused, mis võivad ohustada sõiduki turvalisust või panna teised liiklejad ohtu või

reostavad keskkonda. Sellise mittevastavuse kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed või

eriettevalmistusega töötajad.

7. Eespool kirjeldatud BMW 520i ülevaatusega seotud tegu ja määruse nr 77 rikkumist on

kaebaja haldusmenetluses ise tunnistanud (tl 40 ja 43). Seetõttu pole tähtsust, kas Maanteeamet

kogus või oleks pidanud koguma selle rikkumise toimepanemise kohta veel mingeid tõendeid

ja kas täiendavad tõendid on nõuetekohased. Kui pole mingit mõistlikku alust arvata, et kinnitus

rikkumise toimepanemise kohta oli antud õigusvastase mõjutamise tulemusena, tuleb pigem

eeldada, et kaebaja poolse rikkumise tunnistamise korral oleks täiendavate tõendite kogumine

olnud vastuolus HMS § 5 lg-st 2 tuleneva nõudega viia menetlus läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt.

Vaidlustatud otsuses on lisaks käsitletud 29.10.2015 haagise Tiki Treiler korralise ülevaatuse

käigus toimunud rikkumist (p-d 5 ja 23), mille toimepanemist ei ole kaebaja tunnistanud. Selle

rikkumise tõendatus ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust põhjusel, et vaidlustatud

otsuse p 26 kohaselt ei ole haagisega Tiki Treiler seotud rikkumist atesteerimistunnistuse

kehtivuse peatamisel arvestatud. Nagu vastustaja 30.03.2016 vastuse ps 13 selgitas, oli selle

põhjuseks asjaolu, et rikkumise toimepanemise kohta ei õnnestunud haldusmenetluse käigus

piisavalt tõendeid koguda.

8. Atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine LS § 74 lg 8 alusel on kaalutlusotsus. Kuna

LS ei sätesta sellisele otsusele konkreetseid kriteeriume, pidi Maanteeamet kooskõlas LS § 1

lg-ga 5 lähtuma haldusmenetluse seaduse § 4 lg-s 2 sätestatud üldnormist, mille kohaselt tuleb

kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Peamine

vaidlus ongi pooltel selle üle, kas Maanteeameti poolsed kaalumisvead ja võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumine tõid kaasa kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise

ebaproportsionaalselt pikaks ajaks.

9. Kaebaja väitel ei nähtu vaidlustatud otsusest kaalutlusi, miks vastustaja üldse

haldusmenetlust alustas.

LS § 73 lg-test 1-3 tulenevalt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk vastama õigusaktidega

kehtestatud tehnonõuetele ja neile nõuetele vastavus tehakse kindlaks regulaarsete kontrollide

käigus. Mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi

üle teostab järelevalvet Maanteeamet. LS § 75 lg-st 1 tulenevalt on tehnonõuetele vastavuse

kontrolli haldusjärelevalve eesmärgiks tuvastada tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti

ning mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise ja selle

kvaliteedi vastavus õigusaktides sätestatud nõuetele. LS § 74 lg 8 kohaselt võib kontrollija

atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada, kui tunnistuse omaja on rikkunud mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte.

Vaidlustatud otsuse p 3 kohaselt oli haldusmenetluse alustamise ajendiks Maanteeametile

16.11.2015 Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) laekunud teave, millest võis järeldada, et kaebaja

oli rikkunud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid

õigusakte (kaebajat puudutav väljavõte tl 47). Kuigi vaidlustatud otsuses ei ole seda

5(9)

selgesõnaliselt välja öeldud, saab otsusest siiski mõistlikult järeldada, et Maanteeamet pidas

menetluse alustamist vajalikuks just PPA-lt kaebaja kohta saadud teabe sisu tõttu. Kuna teabes

oli viidatud tõsistele tehnonõuete vastavuse kontrolli nõuete rikkumistele, mille tulemusena

võis olla liiklusesse sattunud ohtlikke sõidukeid, ja Maanteeameti ülesanne on tagada sõidukite

tehnonõuetele vastavuse kontrolli kvaliteet, oli menetluse alustamine õigustatud. Paralleelselt

kaebaja suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus haldusmenetluse alustamist ei välista, sest nende

menetluste eesmärgid on erinevad.

10. Vaidlustatud otsuse p-dest 24 ja 26 tulenevalt on Maanteeamet atesteerimistunnistuse

kehtivuse peatamisel arvestanud järgmiste asjaoludega: 1) kaebaja täitis ülevaatuse teostamisel

haldusülesannet, mille puhul kehtivad kõrgendatud hoolsuskohustus, ranged nõuded ja

kohustus tegutseda kooskõlas õigusaktidega; 2) kaebaja oli sõiduki tehnonõuetele vastavuse

kontrollijana vastutav liiklusohutuse eest, kuid oma ametiseisundit kasutades ning teadliku ja

tahtliku tegevusega võimaldas ta kasutada liikluses sõidukit, mille tehnonõuetele vastavust ta

ei kontrollinud; 3) teadlikult ohtlikku sõidukit liiklusse lubades eiras kaebaja tehnoülevaatuse

üldisi eesmärke ja oma kohustusi, mille ta on tehnolülevaatajana tegutseda otsustades

vabatahtlikult endale võtnud; 4) tehnoülevaatuse peamine eesmärk on tagada, et liikluses

kasutatakse üksnes nõuetele vastavaid sõidukeid, liiklusohutuse ja keskkonnaohutuse tagamise

kaudu kaitstakse ka inimeste elu, tervist ja vara. Seda eesmärki saab saavutada ainult siis, kui

ülevaatajad on ausad, vastasel juhul tekib oht inimeste elule, tervisele ja keskkonnale. Kaebaja

on seda usaldust oma tahtliku teoga kuritarvitanud ja tahtliku teo tõttu ei ole rikkumine

ebaoluline ega vabandatav; 5) kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et kaebajal puuduvad

varasemad rikkumised, ja raskendava asjaoluna seda, et kaebaja kaasas rikkumise

toimepanemisse oma kolleegi T. S.i ja tema sõiduki.

11. Kaebaja arvates on Maanteeamet asjatult kahelnud tema aususes, sest ausust ei

elimineeri üks rikkumise juhtum 15 ülevaatajana töötatud aasta jooksul, eriti kui rikkumise

ajendiks oli usaldus tuttava isiku suhtes ning kui kaebaja on rikkumist kahetsenud.

Kohus nõustub vaidlustatud otsuse p-s 26 märgituga, et ülevaatajale pandud avalikke ülesandeid

ja nende täitmata jätmisega kaasnevat raskete tagajärgede ohtu arvestades piisab ka ühest

tahtlikust ja olulisest rikkumisest, et kahelda ülevaataja aususes. Asjaolu, et tegemist oli kaebaja

tuttavaga, muudab toimepandud teo isegi etteheidetavamaks, sest näitab, et kaebaja tuttavad

saavad teda lihtsasti mõjutada rikkumisi toime panema. Hilisem kahetsus ei tee rikkumist

olematuks ega taasta kadunud usaldust.

12. Kaebaja väitel ei olnud ta ametiisik, nagu vastustaja väidab, seega ei saa see olla

raskendav asjaolu.

Vaidlustatud otsuse p-st 26 tulenevalt on ilmne, et Maanteeamet ei pidanud kaebajat ametnikuks

avaliku teenistuse seaduse § 7 mõttes, ametiisikuks karistusseadustiku 17. ptk mõttes vms.

Ilmselgelt pidas vastustaja „ametiisiku“ ja „ametiseisundi“ all silmas asjaolu, et kaebaja

tööandja oli halduskoostöö seaduse alusel volitatud halduslepinguga tegema sõidukite

tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning kaebaja ülevaatuse teostajana täitis seega avalikku

ülesannet. Seda, et tegemist oli haldusülesande täitmisega, ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud.

13. Kaebaja väitel ei ole vaidlustatud otsuses arvestatud asjaoluga, et LS § 74 lg 8 alusel

võib

Maanteeamet

pärast

atesteerimistunnistuse

kehtivuse

lõppemist

keelduda

atesteerimistunnistuse väljastamisest veel 10 kuu jooksul.

6(9)

Kaebaja tõlgendus LS § 74 lg 8 kohaldamisest on ekslik. Nimetatud sättest saab välja lugeda

Maanteeameti õiguse piirata õigusaktide nõudeid rikkunud isiku tehnoülevaatajana tegutsemist

maksimaalselt kolmeks aastaks, kusjuures ühe osa sellest perioodist võib hõlmata juba

väljastatud atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine ja teise osa keeldumine teatud perioodil

uue atesteerimistunnistuse väljastamisest. Kuna atesteerimistunnistus kehtib kolm aastat (LS §

74 lg 6), võimaldab LS § 74 lg 8 kohaldada raskete rikkumiste korral maksimaalset sanktsiooni

ka juhul, kui atesteerimistunnistuse kehtivuse lõpuni on jäänud väga vähe aega. Selline

tõlgendus on kooskõlas 01.05.2015 jõustunud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse

SE

seletuskirjas

toodud

selgitustega

(http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1cf3b6d9-1287-4fc8-917a-b0b35c639e73/),

samuti Maanteeameti praktikaga (nt A. L. suhtes 28.01.2016 tehtud otsus, tl 54, kus on korraga

otsustatud nii atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise kui ka uue atesteerimistunnistuse

väljastamisest keeldumise üle). Nimetatud tõlgendusele on Maanteeamet viidanud ka kaebaja

suhtes tehtud otsuse p-s 25. Eeltoodust võib järeldada, et pelgalt kaebajale vaidlustatud otsuses

etteheidetud rikkumisele tuginedes ei saa Maanteeamet kaebajale 10 kuu jooksul pärast

atesteerimistunnistuse kehtivuse lõppemist uue atesteerimistunnistuse väljastamisest LS § 74 lg

8 alusel õiguspäraselt keelduda.

14. Kaebaja väitel on Maanteeamet jätnud kaalumata kaebajale atesteerimistunnistuse

kehtivuse peatamisega kaasnevad tagajärjed (sissetulekute vähenemine ja sellest tulenev

vajadus elukorraldust muuta).

Maanteeamet andis kaebajale haldusmenetluses võimaluse esitada selgitusi ja vastuväiteid nii

kirjalikult (tl 39) kui ka suuliselt (tl 43) ning kaebaja on seda õigust kasutanud (tl 40 ja 43).

Seejuures oli kaebajale juba Maanteeameti 01.12.2015 kirjast teada, et vastustaja arvates on

kaebaja õigusakte rikkunud ja Maanteeamet võib seetõttu tema atesteerimistunnistuse kehtivuse

peatada. Kuna kaebaja ei toonud haldusmenetluses välja oma sissetulekute vähenemise või

elukorralduse muutmisega kaasnevaid raskeid tagajärgi, ei pidanud Maanteeamet vaidlustatud

otsuses neid aspekte eraldi ka analüüsima.

15. Kaebaja arvates ei saa raskendava asjaoluna käsitleda seda, et sõiduki BMW 520i

kontrollkaardile andmete kandmiseks kasutas kaebaja töökaaslase sõidukit, sest andmete allikas

ei oma selle rikkumise juures tähtsust.

Kohtu arvates ei ole selle asjaolu arvestamine vale, sest viitab tehnoülevaatajate kooskõlastatud

tegevusele neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmata jätmisel. Selline koostöö muudab

tehnoülevaatajate poolsete rikkumiste toimepanemise lihtsamaks (või üldse võimalikuks) ja

tekitab kahtluse, et soodsa võimaluse avanemisel võivad rikkumised korduda. See mõjutab aga

kokkuvõttes avaliku teenuse usaldusväärsust.

16. Kaebaja väitel on vastustaja ebaõigesti jätnud arvestamata, et avalik huvi võib seisneda

ka kaebaja tööandja huvis täita Maanteeametiga sõlmitud halduslepingut ja jätkata oma

majandustegevust.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt saab kaebusega halduskohtusse pöörduda üldjuhul vaid oma

subjektiivsete avalike õiguste kaitseks. See, kas vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel

õigesti arvestanud kolmanda isiku (nt kaebaja tööandja) ettevõtlusvabaduse või muude

õigustega, ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, ja kaebajal ei ole käesolevas asjas õigust

kolmandate isikute huvides kohtusse pöörduda. Kohtul puuduvad andmed ja ka kaebaja ei

väida, et vaidlustatud otsuse tõttu saaks avalik huvi kahjustatud selliselt, et Eestis ei ole enam

võimalik sõidukite tehnoülevaatusi teostada või see oleks ülemäära keerukas. Asjasse

7(9)

puutumatute asjaoludega arvestamata jätmine ei ole kaalutlusviga, mida saaks vastustajale

praeguses asjas ette heita.

17. Kaebaja

heidab

ette,

et

vastustaja

ei

ole

kaalunud

võimalust

peatada

atesteerimistunnistuse kehtivus ainult mõne sõiduki liigi osas.

Vastustaja väidab õigesti, et LS § 74 lg 8 ei näe ette võimalust peatada atesteerimistunnistuse

kehtivus ainult teatud sõidukiliikide osas, seetõttu ei pidanud vastustaja seda vaidlustatud

otsuses ka kaaluma. Isegi kui asuda seisukohale, et tunnistuse kehtivuse peatamine oleks olnud

võimalik ka kaebaja soovitud viisil, tuleb vaidlustatud otsusest piisavalt selgelt välja

Maanteeameti seisukoht, et kaebaja on kaotanud oma tahtliku rikkumise tõttu usalduse ega saa

seetõttu kahe aasta ja kahe kuu jooksul üldse tehnoülevaatajana tegutseda.

18. Kaebaja väitel ei ole vastustaja siiani korduvülevaatusele kutsunud „ohtlikke“

sõidukeid, mille ülevaatuse käigus on õigusaktide nõudeid rikutud, seetõttu ei ole tõsiselt

võetavad vaidlustatud otsuse väited kaebaja tegevuse ohtlikkuse kohta.

Kohus nõustub vaidlustatud otsuse p-s 26 toodud põhjendustega, et tehnoülevaatuse läbimise

nõude kaudu tagatakse liiklus- ja keskkonnaohutus ning kui liiklusesse satuvad sõidukid, mis

tehnonõuetele ei vasta, ohustab see inimeste elu, tervist ja vara. Käesolevas asjas ei ole vaidlust

selle üle, et kaebaja lubas liiklusesse sõiduki, mille heitgaaside nõuetekohasust ei olnud testitud.

Kaebaja on 04.12.2015 Maanteeametile selgitanud, et ei hakanud heitgaase mõõtmagi, sest oli

ilmne, et need olid korrast ära (tl 40). On selge, et selline sõiduk reostab keskkonda rohkem kui

asjakohaste normidega lubatud ning kahjustab tavapärasest enam ka nende inimeste tervist, kes

tänaval selle sõiduki heitgaase sisse hingavad. See, kas vaidlustatud otsuse tegemise ajaks oli

vastustaja tehnonõuetele mittevastava sõiduki korduvülevaatusele kutsunud ning kas see oli

asjaolusid arvestades üldse õiguslikult võimalik ja mõistlikult teostatav, ei mõjuta vaidlustatud

otsuse õiguspärasust. See, et vastustaja ei ole väidetavalt võtnud kõiki võimalikke meetmeid, et

kaebaja toimepandud rikkumise tagajärgi kõrvaldada, ei muuda kaebaja rikkumist kergemaks.

19. Kaebaja väitel ei oleks tohtinud otsuse tegemisel arvestada haagisega Tiki Treiler

väidetavalt toimunud rikkumist, sest selle rikkumise toimepanemine ei ole tõendatud.

Tõendamisega seonduvat käsitles kohus eespool ega hakka seda siinkohal kordama. Kohus

möönab, et vaidlustatud otsus võiks olla haagisega Tiki Treiler seotud rikkumise osas oluliselt

selgem, eelkõige tekitab segadust otsuse p 23, kus viidatakse haagisega seotud rikkumise

toimepanemisele. Otsusest tervikuna on siiski võimalik mõistlikult aru saada, et PPA-lt saadud

teavet arvestades alustati haldusmenetlust nii BMW 250i kui ka haagisega Tiki Treiler seotud

rikkumiste kontrollimiseks (p 3-5), kaebaja kuulati suuliselt ja kirjalikult ära mõlema rikkumise

osas (p 6-8) ning kaebaja ärakuulanud komisjon tegi Maanteeameti peadirektorile samuti

ettepaneku mõlemat rikkumist arvestades (p 8-9 ja 25 koostoimes komisjoni 10.12.2015

koosoleku protokolli p-ga 4.3). Otsuse p-st 26 nähtub aga, et atesteerimistunnistuse kehtivuse

peatamisel arvestas Maanteeamet siiski vaid seda rikkumist, mida kaebaja ise tunnistas. Sellele

viitab lisaks p 26 sõnastusele ka asjaolu, et komisjon tegi peadirektorile ettepaneku peatada

tunnistuse kehtivus maksimaalseks võimalikuks ajaks (kolmeks aastaks), kuid peadirektor

vähendas seda perioodi ligi kolmandiku võrra.

20. Kaebaja väitel ei ole teda koheldud võrdselt teiste tehnoülevaatajatega, kes on samuti

rikkunud ülevaataja kohustusi, kuid kelle atesteerimistunnistused on peatatud lühemaks ajaks.

Kaebaja esitas oma väidete tõendamiseks atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise otsused

A. L., T. S. ja R. H. kohta (tl 54-63). Vastustaja esitas kohtule sarnased otsused ka A. S., K. P.,

8(9)

P. J., U. V., T. T., A. P., V. M. ja G. O. kohta (tl 81-109). Nimetatud otsused on tehtud

ajavahemikus 17.01.2012-28.01.2016.

Võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb PS §-st 12. See põhimõte ei tähenda, et kõiki isikuid peab

alati kohtlema ühetaoliselt, vaid seda, et erineval kohtlemisel peab olema mõistlik põhjus.

Seejuures ei välista võrdse kohtlemise põhimõte halduspraktika üldisemat muutmist, sh

õigusaktide rikkumiste suhtes rangemate sanktsioonide kohaldamist, kui seda tingivad laiemalt

ühiskonnas või kitsamalt konkreetses valdkonnas toimunud muutused. Kohtule esitatud

atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise otsustest nähtubki, et Maanteeamet on ca nelja aasta

vältel, mida otsused puudutavad, oma praktikat rangemaks muutnud. Kohtuistungil antud

selgituste kohaselt soovib Maanteeamet sellega vähendada tehnonõuetele mittevastavate

sõidukite sattumist liiklusesse ning eelkõige reageeritakse rangemalt teadlikele ja tahtlikele

rikkumistele võrreldes hooletusest või teadmatusest tulenevate rikkumistega.

Kooskõlas kohtu eespool toodud selgitusega tehnonõuetele vastavuse kontrolli eesmärkide ja

ülevaataja poolsete rikkumistega kaasneva ohu kohta on see praktika rangemaks muutmiseks

mõistlik põhjus. Seda, et halduspraktika rangemaks muutmine on asjakohane, kinnitavad ka

kaebaja enda esitatud ajaleheartiklid (tl 64-66), mille kohaselt on viimasel ajal avastatud suur

hulk ebaausaid tehnoülevaatajaid, kelle rikkumiste tulemusena on liiklusesse sattunud rohkem

kui sada potentsiaalselt ohtlikku autot. Seega isegi kui isikud, kelle atesteerimistunnistuse

kehtivus on peatatud aastatel 2012-2015, olid kaebajaga sarnases olukorras, on erinevaks

kohtlemiseks olemas mõistlik põhjus.

2016. a tegi Maanteeamet atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise otsused lisaks kaebajale

ka A. L., T. S.i ja G. O. kohta. A. L. suhtes on kohaldatud maksimaalset võimalikku sanktsiooni

(tl 54-57), seega pole alust väita, et kaebajat on temaga võrreldes halvemini koheldud. Otsuse

asjaolud ei oma seejuures tähtsust, sest LS § 74 lg 8 ei võimaldanud tunnistuse kehtivust peatada

kauemaks kui kolm aastat sõltumata rikkumiste hulgast ja raskusest. T. S.i ja G. O.

atesteerimistunnistuse kehtivus peatati sama pikaks perioodiks kui kaebajal – kaks aastat ja kaks

kuud (tl 59-61 ja 108-109), seega on sanktsioonid kaebajaga võrreldavad. Vastustaja märgib

aga õigesti, et iga kaalutlusotsus on ainulaadne ja võrrelda ei saa pelgalt ülevaatajale pandud

ülesannete rikkumiste arvu ja sanktsiooni pikkust, sest otsuste aluseks olevad elulised faktilised

asjaolud reeglina täielikult ei kattu ning kõik nüansid ei pruugi kogu haldustoimikut uurimata

selguda. Maanteeametile saaks seetõttu võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ette heita

eelkõige siis, kui otsuste põhjal oleks ilmne, et vastustaja on kaebaja, T. S.i ja G. O.

atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel arvestanud erinevaid kriteeriume (nt võrreldava

isiku puhul mingi asjaolu arvesse võtnud kui „kergendava asjaolu“, kuid kaebaja puhul mitte).

Seda aga võrreldavast kolmest otsusest ei nähtu.

Vastustaja selgitas 28.07.2016 vastuses, et sõidukite tehnoülevaatuse kvaliteedi kontrolli

komisjoni 10.12.2015 istungil arutati lisaks kaebaja, A. L., T. S.i ja G. O. rikkumistele veel

kolme tehnoülevaataja juhtumeid. U. K. suhtes ei ole haldusmenetlus veel lõppenud, seega ei

saa kaebajat temaga praegu ka võrrelda. Ühe menetlusosalise suhtes lõpetati vastustaja selgituse

kohaselt menetlus põhjusel, et Maanteeametil ei õnnestunud rikkumise kohta tõendeid koguda.

Seega ei ole ka see juhtum kaebaja omaga võrreldav, sest kaebaja tunnistas ise ühte rikkumist.

Kolmanda isiku eksimus seisnes Maanteeameti väitel õigusaktide vales tõlgenduses ja kuna

kaebaja pani rikkumise toime teadlikult ja tahtlikult, ei ole ka see juhtum kaebajaga võrreldav.

Seega ei ole alust vaidlustatud otsust tühistada ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu.

9(9)

21. Kõike eespool toodut kokku võttes leiab kohus, et kaebuse väited ei anna alust

Maanteeameti 28.01.2016 otsuse nr 23-1/15-00058/068 tühistamiseks. Kaebus jääb seega

rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit