3-16-1476/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

25.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1476

Haldusasi

Andrus Luku (Lukk) kaebus Tartu Vangla

distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrus Luku määruskaebus Tartu Halduskohtu

02.08.2016. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrus Lukk

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.08.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Andrus Lukk esitas 20.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis

järgmiste Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamist:

-

12.07.2016. a distsiplinaarmenetluse protokoll;

-

vestluse läbiviimine, mille käigus selgitati vangistuse täideviimist reguleerivates

õigusaktides loetletud reeglite järgimata jätmise tagajärgi;

-

kaebaja süüditunnistamine selles, et tal olid kapis täringud, metallklamber ja

dokumendimapi kumm.

2. Tartu Vangla vastas 26.07.2016. a vastuses kohtu päringule, et vaidlusega seotud

distsiplinaarmenetlus on lõppenud, A. Luku süü Tartu Vangla kodukorra p-de 8.2.2, 7.1.3 ja

7.1.20 rikkumises leidis menetluse käigus tõendamist, kuid kinnipeetava distsiplinaarkorras

karistamisest loobuti ning menetlus päädis preventiivse vestlusega, mille viis läbi

inspektor-kontaktisik 14.07.2016.

3. Tartu Halduskohus jättis 28.07.2016. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, s. o selgitamiseks, miks on kaebuse esitamine vajalik

tema õiguste kaitseks ning kuidas aitab tuvastamisnõue kaasa tema õiguste kaitsele.

4. A. Lukk esitas 31.07.2016 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, mille

kohaselt on tuvastamisnõue vajalik kaebaja süü välistamiseks, preventiivsel eesmärgil ning

edaspidise mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Ühtlasi soovis kaebaja tuvastada

järgnevate Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse:

-

ei selgitatud välja menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolusid;

-

hinnati valesti kogutud tõendeid;

-

teostati vääralt kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust.

5. Tartu Halduskohus tagastas 02.08.2016. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ning jättis taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata. Halduskohus leidis tuvastamiskaebuse esitamise nõuete

täidetust kontrollides, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt

HKMS § 45 lg-st 2, kuna vaidlustatud toiminguga põhjustatud kahju hüvitamise kaebus oleks

ilmselgelt perspektiivitu ning ka preventiivsetel eesmärkidel tuvastamiskaebuse esitamise

tingimused ei ole täidetud. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole täpsustanud, millist kahju

talle on väidetavalt tekitatud ning kohus ei pidanud võimalikuks, et vaidlusaluste

distsiplinaarmenetluse toimingutega oleks võimalik põhjustada kaebajale riigivastutuse

seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi, mis oleksid aluseks mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kuna distsiplinaarmenetlus ei lõppenud süüdimõistva haldusaktiga, vaid menetlus lõpetati

ilma karistust määramata ning isikuga viidi läbi tema õigusi ja kohustusi selgitav vestlus, ei

ole halduskohtu hinnangul alust kaebaja väitel, et teda on süüdi tunnistatud. Kaebaja väide, et

distsiplinaarmenetluse protokollis tuvastatud süü rikub süütuse presumptsiooni, ei

kvalifitseeru sedavõrd intensiivseks riiveks, mis tingiks kahju hüvitise väljamõistmise. Samuti

leidis halduskohus, et kaebajal ei saa olla preventiivset huvi, kuna vaidlusalune

distsiplinaarmenetlus ei lõppenud distsiplinaarkaristuse määramisega. Menetlust lõpetav

toiming ei saa avaldada sellist mõju nagu kaebaja ette kujutab. Halduskohus selgitas, et

järgnevate otsuste tegemisel saab arvestada üksnes kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja kui

mõnes järgnevas distsiplinaarkaristuse määramise otsuses siiski viidatakse käesolevas asjas

vaidluse all olevale distsiplinaarmenetlusele, siis on kaebajal õigus vaidlustada talle määratud

distsiplinaarkaristus põhjendusega, et vangla on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud

lubamatuid kaalutlusi. Arvestades, et üldjoontes oli distsiplinaarmenetluse tulem kaebaja

jaoks positiivne – karistust ei määratud ning kaebaja poolt viidatud süü tuvastamine

edaspidiseid otsuseid mõjutada ei tohi – ei saa esineda preventiivset huvi, et sarnast menetlust

edaspidi vältida.

6. A. Lukk esitas 03.08.2016 Tartu Halduskohtu 02.08.2016. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus

on ebaõigesti leidnud, et preventiivset huvi ei ole, sest tulevikus samalaadse intsidendi

esinemisel arvestatakse ka selle toimunud vestlusega. Kaebaja soovib, et tema kaebus

võetaks menetlusse selleks, et tuvastada tema süü puudumine. Halduskohus tunnistab ka ise,

et kaebaja õigusi on riivatud, märkides määruses, et distsiplinaarmenetluse toimingud ei

saanud mõjutada kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et oleks põhjendatud rahalise hüvitise

väljamõistmine. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt on rikkumine toime pandud, seega

on loogiline, et süü on tuvastatud. Vastasel korral ei oleks ka vestlust läbi viidud. Kuna vestlus

viidi läbi, siis järgmise rikkumise korral arvestatakse sellega ning vestluse läbiviimist enam ei

kohaldata. Vestlusi arvestatakse ka teiste toimingute puhul, nt ei lubata spordivõistlustele.

Õigusvastasuse tuvastamisega saab vangla signaali edaspidisteks distsiplinaarmenetlusteks.

Läbiviidud vestlus märgitakse kinnipeetavate registrisse ning sellega arvestatakse erinevate

järelduste ja toimingute tegemisel. Halduskohtu viide võimalusele kaitsta oma õigusi

tulevikus tooks kaasa lisakulutusi ja ebameeldivusi. Kaebaja ei nõustu halduskohtu

seisukohaga, et õiguste rikkumine on väheoluline. Kaebaja leiab, et tal ei ole võimalik muul

viisil oma süütust tõendada.

7. Tartu Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et kaebajal ei ole võimalik

tuvastamiskaebusega saavutada kaebuse eesmärki, milleks kaebuse kohaselt on selle

tuvastamine, et kaebaja pole protokollis märgitud rikkumist toime pannud.

Menetlustoimingute õiguspärasuse käigus hinnatakse, kas menetlus on toimunud kehtestatud

norme järgides ega anta hinnangut menetluse käigus kogutud tõenditele või nende pinnalt

tehtud järeldustele. Distsiplinaarmenetlus lõppes menetleja protokollilise otsusega

distsiplinaarkaristust mitte määrata, st haldusakti kaebaja suhtes mitte anda, millest kaebajat

ka teavitati. Kinnipeetavale tema distsiplinaarkorras karistamata jätmisest, isegi kui rikkumine

tuvastati, õiguslikke tagajärgi ei saabu. Pidades otstarbekaks kinnipeetavat mitte karistada, on

vanglal preventiivsel eesmärgil mõistlik pärast distsiplinaarmenetluse lõppemist

kinnipeetavaga vestelda ning selgitada, et tema poolt toimepandud rikkumise eest oleks

võinud teda distsiplinaarkorras karistada, millest aga loobuti. Pärast distsiplinaarmenetlust

kinnipeetavaga läbi viidava vestlusega ei kaasne mingeid õiguslikke tagajärgi. Küll aga

kajastub kinnipeetavaga seotud intsident ning selle suhtes läbi viidud menetluse käik

vangiregistris (VangS § 5¹ lg 1 p 2).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 02.08.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete osas

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Käesoleval juhul ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimisele järgnenud haldusakti andmist,

s. o kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist, vaid on tehtud ettepanek viia kinnipeetavaga

läbi vestlus preventiivsel eesmärgil. Distsiplinaarmenetluse protokollis tehtud ettepanek

preventiivsel eesmärgil vestluse läbiviimiseks ei ole distsiplinaarkaristus VangS § 63 lg 1

mõistes. Vangistusõiguse regulatsioonist ei tulene vestlusest kinnipeetavale õiguslikke

tagajärgi ning seda on kinnitanud ringkonnakohtule ka vastustaja. Seega on ekslik

määruskaebuses esitatud seisukoht, et vestlus näitab selgelt kaebaja väidetavat süüd ning

vangla arvestab sellega erinevate järelduste ja toimingute tegemisel. Vangistusõiguse

regulatsioonist ei tulene kaebajale õiguslikke tagajärgi ka asjaolust, et distsiplinaarmenetluse

protokollis on märgitud, et kaebaja on rikkumise toime pannud. Distsiplinaarmenetluse

protokollis märgitu ei saa olukorras, kus distsiplinaarmenetlus lõppes ilma

distsiplinaarkaristust määramata, isiku subjektiivseid õigusi riivata, sest

distsiplinaarmenetluse protokollil puudub iseseisev õiguslik tähendus. Seega ei ole

distsiplinaarmenetluse protokollis märgitu vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik

(HKMS § 44 lg 1).

10. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et juhul, kui haldusorgan

arvestab mõnes hilisemas distsiplinaarkaristuse määramise otsuses vaidlusaluse

distsiplinaarmenetluse materjalidega, on kaebajal õigus seda hilisemat otsust vaidlustada

lubamatutele kaalutlustele tuginemise argumendiga. Kaebaja määruskaebuses esitatud väide,

et see tooks kaasa lisakulutusi ja ebameeldivusi ei anna kaebajale käesolevas asjas

kaebeõigust. HKMS § 44 lg 1 alusel on kaebeõigus isikul vaid juhul, kui riive isiku

subjektiivsetele õigustele on juba toimunud. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul

üksnes juhul, kui täidetud on ka HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad täiendavad tingimused.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus käesolevas asjas õigesti leidnud, et kaebajal

puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hilisem hüvitamiskaebus oleks

ilmselgelt perspektiivitu ning tuvastamiskaebuse esitamise õigust ei anna ka kaebaja märgitud

preventiivsed eesmärgid. Riigikohtu praktika kohaselt peab preventiivsel eesmärgi

tuvastamiskaebuse esitamiseks olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi

õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-48-

15, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas sellist ohtu ei nähtu.

11. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastanud, sest isikul puudub HKMS § 45 lg 2 mõttes

tuvastamiskaebuse esitamise õigus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Agu Timmi

Maili Lokk