3-14-51267/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51267

Haldusasi

Ken Kesseli kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Ken Kessel

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega

rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Tallinna Vanglalt Ken Kesseli kasuks välja hüvitis

50 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26.

september 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ken Kessel oli vahistatu ja süüdimõistetuna Tallinna Vanglas 24. aprillist 2012 kuni 12.

detsembrini 2012 ja 18. septembrist 2013 kuni 25. septembrini 2013.

2. Pärast seda, kui tema kohtueelses menetluses esitatud hüvitisenõue jäeti tähtaegselt läbi

vaatamata, esitas K. Kessel kahju hüvitamise kaebuse halduskohtule. Kaebuse kohaselt pidi ta

vanglas viibima kambrites, kus kambripinda oli vähem kui kolm ruutmeetrit kinnipeetava kohta,

mille tõttu tuleks talle hüvitada 5000 eurot.

3. Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2015. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti kaebajale

välja 650 eurot järgmistel põhjendustel.

3.1. Kaebaja oli vanglas nii vahistatu kui kinnipeetava staatuses. Mõlemal perioodil viibis

kaebaja 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris. Talle võimaldati ühetunnist jalutuskäiku.

3.2. Kaebaja isiklik ruum kambris, kui kambripindalast maha arvata tualettruum, oli 33 päeval

alla 2,5 ruutmeetri. 167 päeva oli see pind vahemikus 2,5-3 ruutmeetrit. Esimesel juhul rikkus

vastustaja sellega justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud vangla

sisekorraeeskirja (VsKE) § 6 lg-t 6 (kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud redaktsioonis). Teisel

juhul on tingimuste õigusvastasus selgunud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast.

3.3. Tervisekahjustuste tekkimine kaebajal ei ole tõendatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus

ning kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

4.1. Kambri pindala arvutamisel tuleks seda teha koos tualettruumiga. Sellisel juhul oleks

kaebaja isiklik ruum alati vähemalt 2,7 ruutmeetrit.

4.2. Kohtuotsuses pole analüüsitud muid vangistustingimusi, mis oleksid põrandapinna puudust

kompenseerinud.

4.3. Ette on võetud samme kinnipidamistingimuste parandamiseks.

5. K. Kesseli vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta esitatud apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Käesolev asi on sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 27. aprilllil 2016 lahendatud

haldusasjaga nr 3-3-1-68-15 ja 27. mail 2016 lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-21-16.

Kokkuvõtlikult on neist lahenditest järeldatav, et Riigikohtu hinnangul ei ole kinnipeetaval, kes

on viibinud alla 3 ruutmeetrise isikliku pinnaga kambris tavarežiimil, õigust kahju hüvitamisele,

kui tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole rikutud, eeskätt kui tal oli

tagatud vanglas väljaspool kambrit piisavad liikumisvõimalused (RKHKo 3-3-1-68-15, p-d 18-

19). Seevastu kui isik viibis alla 3 ruutmeetrise isikliku pinnaga kambris vahistatuna, kus tema

liikumisvõimalus väljaspool kambrit piirdub peamiselt üksnes igapäevase ühetunnise

jalutuskäiguga, siis on tal õigus hüvitisele (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10.3 ja 12). Kambri suurust

tuleb hinnata koos tualeti- ja mööblialuse pinnaga (samas, p 8).

7. Vastustaja poolt esitatud andmetest (tl 41-44) nähtub, et koos tualetiga oli kaebaja isiklik ruum

kambrites alla kolme ruutmeetri järgneval – 109-l päeval oli see 2,78 ruutmeetrit, 8-l päeval 2,98

ruutmeetrit, 21-l päeval 2,9 ruutmeetrit, 14-l päeval 2,77 ruutmeetrit, 33-l päeval 2,7 ruutmeetrit.

Kokku jäi kaebaja kasutuses olnud isiklik ruum seega alla kolme ruutmeetri 185-l päeval.

8. Halduskohus on märkinud, et kaebaja viibis kogu Tallinna Vanglas viibimise aja, st nii

vahistatu kui kinnipeetava režiimil olles 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris.

Apellatsioonkaebuses ei ole sellele vastu vaieldud, mistõttu lähtub ka ringkonnakohus sellest

eeldusest.

Seega võib eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohtade valguses asuda samuti seisukohale, et

selle perioodi osas on kaebajal on õigus kahju hüvitamisele, kuna sel ajal oli tema isiklik pind

kambris alla kolme ruutmeetri ning samal ajal oli tema liikumisvõimalused väljaspool kambrit

ahendatud ühe tunnini päevas. Muid õiguste rikkumisi selle aja osas ei ole halduskohus

tuvastanud ning kaebaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud. Seega lähtub ka ringkonnakohus

eeldusest, et kaebaja muude õiguste rikkumist aset ei leidnud.

9. Sellistes asjades hüvitise suuruse kindlaksmääramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline

otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid kogumis arvesse võtta (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d

10.3 ja 12).

Ringkonnakohus arvestab hüvitise määramisel seda, et perioodid, mil kaebaja isiklik ruum jäi

alla kolme ruutmeetri, vaheldusid enamasti perioodidega, mil sellist rikkumist ei esinenud. See

vähendas riive intensiivsust. Ka ei olnud sageli isikliku ruumi pindala märkimisväärselt alla

kolme ruutmeetri – 8-l päeval oli see 2,98, 21-l päeval 2,9, 109-l päeval 2,78, 14-l päeval 2,77,

33-l päeval 2,7 ruutmeetrit. Seega ei langenud kaebaja isiklik ruum kordagi alla 2,7 ruutmeetri,

mis on vaid 0,3 ehk 10% alla tänapäeval õiguspäraseks loetava 3 ruutmeetrisest kambripinnast.

Sellist ruumikõikumist on ilmselt keeruline tajudagi, rääkimata sellest, et see tekitaks isikule

arvestatavat kahju.

Väljamõistetav hüvitis peab lisaks vastama Eesti riigi ühiskondliku heaolu tasemele ning

avalikkuse õiglustundele. Ehkki kohtupraktikas, sh Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas võib

olla sarnastel juhtudel mõistetud kinnipeetavate kasuks välja suuri hüvitisi, ei tähenda see seda,

et siseriiklikus kohtus väljamõistetav hüvitis peab olema alati võrdeline Euroopa Inimõiguste

Kohtu lahendites väljamõistetud hüvitistega.

Lisaks, ehkki Riigikohus ei ole pidanud hüvitise väljamõistmist välistavaks asjaoluks seda, et

kinnipeetav ei ole kasutanud kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks RVastS § 7 lg-s 1

sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10-10.2), iseloomustab

ringkonnakohtu hinnangul see, et kaebaja ei esitanud väidetavalt liiga kitsastes tingimustes

viibides mitte mingisuguseid pöördumisi ega kaebusi seoses kitsikusega (vt tl 34) siiski üheselt

sellele, et kaebaja jaoks ei olnud ruumikitsikus kuigi intensiivne probleem.

Ka on vangla loetlenud üles hulgaliselt asjaolusid, mida ta võttis ette kinnipidamistingimuste

parandamiseks – püüdis tagada kambrite õhutatust, andis kinnipeetavatele vett, tagas kambrites

külma vee olemasolu (tl 33).

Veelkord tuleb rõhutada seda, et kaebaja muude õiguste rikkumist vaidlusalusel perioodil ei

esinenud, st kumulatiivset rikkumist ei esinenud.

Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus kohaseks hüvitise suuruseks kaebajale kokkuvõttes

50 eurot.

10. Apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja

teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ning mõistab Tallinna Vanglalt Ken

Kesseli kasuks välja 50 eurot.

11. Kuna eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendid on kujundanud kambripinna suurusega tekitatud

kahju hüvitamise asjades suhteliselt jäiga kohtupraktika, ning sealjuures ei ole aktsepteeritud

hüvitist välistava asjaoluna neid argumente, mis on Tallinna Vangla esitanud ka käesolevas asjas,

ei peatu ringkonnakohus lähemalt kõigil apellatsioonimenetluses vangla poolt esitatud

argumentidel.

12. Riigilõivu tasumisest oli K. Kessel kohtumenetluses vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene