3-14-53015/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-53015

Haldusasi

Juri Antonovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. mai 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Antonov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. mai 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta

kaebus täielikult rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26.

september 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Antonov oli vahistatu ja süüdimõistetuna Tallinna Vanglas 11. oktoober 2012 kuni 5.

detsember 2012 ja 10. jaanuar 2013 kuni 25. veebruar 2014.

2. Pärast seda, kui tema kohtueelses menetluses esitatud hüvitisenõue jäeti rahuldamata, esitas J.

Antonov kahju hüvitamise kaebuse halduskohtule. Kaebuse kohaselt pidi ta vanglas viibima

kambrites, kus kambripinda oli vähem kui kolm ruutmeetrit kinnipeetava kohta, mille tõttu tuleks

talle hüvitada 3000 eurot.

3. Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2015. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti kaebajale

välja 999 eurot järgmistel põhjendustel.

3.1. Kaebaja isiklik pind oli vaidlusalusel perioodil 333 päeva alla 3 ruutmeetri (arvutatuna ilma

tualeti pindala maha arvamata). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenevalt oli see

õigusvastane. Enamus aega viibis kaebaja vanglas vahistatuna ja ta oli 23 tundi ööpäevas

lukustatud kambris. Tal oli võimalik päevas üks tund jalutada, samuti osaleda grupilistes

tegevustes ja töötada.

3.2. Muud olmetingimused vanglas ei olnud õigusvastased.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus

ning kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

4.1. Kambri pindala arvutamisel tuleks seda teha koos tualettruumiga.

4.2. Kaebaja ei võtnud midagi ette oma kinnipidamistingimuste parandamiseks.

4.3. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikal ei saa olla tagasiulatuvat mõju.

5. J. Antonovi vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta esitatud apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Käesolev asi on sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 27. aprillil 2016 lahendatud

haldusasjaga nr 3-3-1-68-15 ja 27. mail 2016 lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-21-16.

Kokkuvõtlikult on neist lahenditest järeldatav, et Riigikohtu hinnangul ei ole kinnipeetaval, kes

on viibinud alla 3 ruutmeetrise isikliku pinnaga kambris tavarežiimil, õigust kahju hüvitamisele,

kui tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole rikutud, eeskätt kui tal oli

tagatud vanglas väljaspool kambrit piisavad liikumisvõimalused (RKHKo 3-3-1-68-15, p-d 18-

19). Seevastu kui isik viibis alla 3 ruutmeetrise isikliku pinnaga kambris vahistatuna, kus tema

liikumisvõimalus väljaspool kambrit piirdub peamiselt üksnes igapäevase ühetunnise

jalutuskäiguga, siis on tal õigus hüvitisele (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10.3 ja 12). Kambri suurust

tuleb hinnata koos tualeti- ja mööblialuse pinnaga (samas, p 8).

7. Vastustaja poolt esitatud andmetest (tl 64-67p) nähtub, et koos tualetiga oli kaebaja isiklik

ruum kambrites alla kolme ruutmeetri järgnevalt – 34-l päeval 2,9 ruutmeetrit, 5-l päeval 2,65

ruutmeetrit, 67-l päeval 2,8 ruutmeetrit, 168-l päeval 2,97 ruutmeetrit ja 53-l päeval 2,87

ruutmeetrit. Kokku jäi kaebaja kasutuses olnud isiklik ruum seega alla kolme ruutmeetri 327-l

päeval.

8. Sellistes asjades hüvitise suuruse kindlaksmääramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline

otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid kogumis arvesse võtta (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d

10.3 ja 12).

Esiteks tuleb käesoleva asja puhul märkida, et ehkki päevade arv, mil kaebaja viibis alla 3

ruutmeetrise isikliku pinnaga kambrites, võib tunduda esmapilgul suur (327), oli enamik sellest

ajast puudujääk kolmest ruutmeetrist üliväike. 168-l päeval, st rohkem kui pooltel päevadest oli

kaebaja kasutuses 2,97 ruutmeetrit, st kõigest 3 ruutsentimeetrit vähem kui nõutav pindala. 34-l

päeval oli see 2,9 ruutmeetrit (10 ruutsentimeetrit vähem) 53-l päeval oli see 2,87 ruutmeetrit (13

ruutsentimeetrit vähem), ning 67-l päeval 2,8 ruutmeetrit (20 ruutsentimeetrit vähem). Kujutades

sellist väikest pinda endale ette, on selge, et mitme inimesega kambris on nii väikest ruumilist

puudujääki inimesel keeruline tajudagi, rääkimata sellest, et sellega oleks võinud tekkida talle

arvestatav kahju. Ei ole võimalik ega loogiline, et võrreldes olukorraga, kus isikuga on käitutud

õiguspäraselt, kuna tema kasutuses olnud pind on 3 ruutmeetrit, tekib tal koheselt niivõrd tõsine

mittevaraline kahju, mis kuulub hüvitamisele rahas, kui ta on sunnitud viibima 0,03-0,20

ruutmeetrit väiksema isikliku pinnaga kambris. Ehkki kaebaja oli enamiku ajast vahistatu, mil

tema liikumisvõimalused väljaspool kambrit olid piiratud, on tegemist siiski niivõrd väikese

kõrvalekaldega nõuetekohasest 3 ruutmeetri suurusest isiklikust pinnast, et kahju hüvitamine

rahas ei ole vajalik.

Pisut tõsisem puudujääk isiklikus ruumis – 2,65 ruutmeetrit – oli seevastu lühike ning vältas vaid

viis päeva. Lisaks langes see perioodi, mil kaebaja ei olnud enam vahistatu (vrd tl 48 ja 64).

Kinnipeetava režiimil viibimise ajal aga isikul üldjuhul õigust hüvitisele ei ole (vrd RKHKo 3-3-

1-68-15).

Valdavalt vaheldusid ülal loetletud alla kolmeruutmeetrise isikliku pinnaga kambris viibimised

ajavahemikega, kui kaebaja kasutuses oli õiguspärases suuruses isiklik ruum. See pidi

leevendama kaebaja õiguste riive intensiivsust.

Kaebaja poolt väidetud muud rikkumised ei ole halduskohtus tõendamist leidnud. Seega tuleb

lähtuda eeldusest, et kaebaja muid õigusi ei rikutud ning kumulatiivsete mõjudega kahju

hüvitamist rahas põhjendada ei saa. Lisaks on vangla loetlenud üles hulgaliselt asjaolusid, mida

ta võttis ette kinnipidamistingimuste parandamiseks (vt vangla vastuse p-d 19-20, tl 48p-49).

Seegi pidi leevendama võimalike kitsaste kinnipidamistingimuste mõju.

Väljamõistetav hüvitis peab lisaks vastama Eesti riigi ühiskondliku heaolu tasemele ning

avalikkuse õiglustundele. Ehkki kohtupraktikas, sh Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas võib

olla sarnastel juhtudel mõistetud kinnipeetavate kasuks välja suuri hüvitisi, ei tähenda see seda,

et siseriiklikus kohtus väljamõistetav hüvitis peab olema alati võrdeline Euroopa Inimõiguste

Kohtu lahendites väljamõistetud hüvitistega.

Lisaks, ehkki Riigikohus ei ole pidanud hüvitise väljamõistmist välistavaks asjaoluks seda, et

kinnipeetav ei ole kasutanud kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks RVastS § 7 lg-s 1

sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10-10.2), iseloomustab

ringkonnakohtu hinnangul see, et kaebaja ei esitanud väidetavalt liiga kitsastes tingimustes

viibides mitte mingisuguseid pöördumisi ega kaebusi seoses kitsikusega (vt tl 49p) siiski üheselt

sellele, et kaebaja jaoks ei olnud ruumikitsikus kuigi intensiivne probleem.

9. Eeltoodut kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on põhjendatud asuda

seisukohale, et ehkki kaebaja õiguste mõningane riive on toimunud, ei ole see olnud sellise

intensiivsusega, et see tuleks kaebajale hüvitada rahas. Seetõttu jääb kaebaja kahju hüvitamise

kaebus rahuldamata.

10. Apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja

teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse täielikult rahuldamata.

11. Kuna eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendid on kujundanud kambripinna suurusega tekitatud

kahju hüvitamise asjades suhteliselt jäiga kohtupraktika, ning sealjuures ei ole aktsepteeritud

hüvitist välistava asjaoluna neid argumente, mis on Tallinna Vangla esitanud ka käesolevas asjas,

ei peatu ringkonnakohus lähemalt kõigil apellatsioonimenetluses vangla poolt esitatud

argumentidel.

12. Riigilõivu tasumisest oli J. Antonov kaebuse esitamisel vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene