3-16-1407/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1407 Haldusasi IG kaebus AS Kärdla Veevärk kohustamiseks viia läbi haldusmenetlus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15. juuli 2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus IG määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta IG määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. juuli 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-1407 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kärdla linnas asuva Kalamaja tn 4 kinnistu kaasomanik IG esitas AS-le Kärdla Veevärk 10.06.2016 avalduse Kalamaja tn 4 kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, soovides liituda Pikal tänaval asuva liitumispunktiga läbi Pikk tn 8 krundi.

2. AS Kärdla Veevärk edastas 30.06.2016 IG-le ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu nr 17-2016EL koos lisadega. Lepingule lisatud skeemil nähti ette Kalamaja tn 4 kinnistu liitumine mööda Pika tänava ja Kalamaja tänava serva ning uue liitumispunkti loomine Kalamaja tn 4 kinnistu piiri juurde. AS Kärdla Veevärk kalkulatsioonide kohaselt läheb trasside rajamine ja liitumispunkti loomine kokku maksma 2479 eurot. IG keeldus esitatud lepingu allkirjastamisest.

3. IG esitas 13.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Kärdla Veevärk kohustamiseks viia läbi haldusmenetlus tema 10.06.2016 liitumisavalduse suhtes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus avalduse

3-16-1407 2(3) esitamisega ja HMS § 43 lg 4 p 4 kohaselt lõpeb avalduse läbi vaatamata jätmisega. AS Kärdla Veevärk ei ole avaldust läbi vaadanud ega põhjendanud, miks ta keeldub avaldust 10.06.2016 esitatud kujul rahuldamast ning surub kaebajale peale kulukamat lahendust, mida avaldaja ei ole soovinud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise takistamine seab ohtu kaebaja elutegevuse ning kahjustab Kalamaja tn 4 kinnistu seisukorda.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 15.07.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest tegemist ei ole avalik-õiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega ja selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ühisveevärgi omanikul on küll ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seadusest (ÜVVKS) tulenevad kohustused liituda sooviva isiku ees, ent see ei anna suhtele avalik-õiguslikku iseloomu. Tegemist on eraõigusliku teenuse osutamisega reguleeritud turul ning selle pinnalt tekkivad suhted on eraõigusliku iseloomuga ja vastavad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. Liitumislepingu sõlmimisele ei eelne haldusmenetlust.

5. IG palub 15.07.2016 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi menetlemiseks samale kohtule. Praegusel juhul on Hiiu Vallavalitsus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 2 kohaseks avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks, kelle ülesandeks on tagada Kärdla linnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1). Hiiu vald on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks asutanud AS-i Kärdla Veevärk. Seega on AS Kärdla Veevärk loodud avalikes huvides ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise näol on tegemist avalik-õigusliku suhtega, milles tuleb järgida haldusmenetluse seadust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. IG määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.

7. Asjaolust, et veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine on kohaliku omavalitsuse üksuse seadusest tulenevaks ülesandeks (KOKS § 6 lg 1) ning selle täitmiseks asutatud eraõigusliku juriidilise isiku AS Kärdla Veevärk ainsateks aktsionärideks on Hiiu vald ja Käina vald, ei järeldu, et AS Kärdla Veevärk ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbija vahelise suhte näol oleks tegemist avalik-õigusliku suhtega, sest kõnealuse avaliku ülesande täitmisega ei kaasne täidesaatva riigivõimu volituste rakendamist (vrd Riigikohtu 13.02.2013 määrus nr 3-3-1-49-12, p-d 23-25).

8. ÜVVKS § 5 lg 1 näeb ette, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ÜVVKS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel. ÜVVKS § 5 lg 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel, kusjuures leping sõlmitakse ÜVVKS § 5 lg-st 21 tulenevalt kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel (vt Hiiu Vallavolikogu 17.09.2015 määrus nr 50 „Hiiu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri“). ÜVVKS § 5 lg 4 annab piiratud loetelu alustest, millal liitumise taotlust ei pea rahuldama ning ÜVVKS § 5 lg 5 kohaselt tuleb taotluse rahuldamata

3-16-1407 3(3) jätmist kirjalikult põhjendada (sarnane regulatsioon tuleneb ka eelviidatud eeskirja § 3 lg-test 1 ja 2 ning §-st 5).

9. Eeltoodust tulenevalt kehtib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja (s.o praegusel juhul Kärdla linnas vee-ettevõtjaks määratud AS Kärdla Veevärk) suhtes liitumislepingu sõlmimise sund, mis hõlmab ka nõuet, et leping tuleb sõlmida mõlema poole jaoks mõistlikult vastuvõetavatel tingimustel. Vajaduse korral on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liituda soovival isikul võimalik esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vastu hagi liitumislepingu sõlmimiseks kohustamiseks või lepingu sõlmimise tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsus nr 3-2-1-164-09, p-d 25-34). Sellise vaidluse lahendamisel saab maakohus hinnata, millistel tingimustel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja kohustatud isikuga lepingu sõlmima.

10. Eelneva põhjal jääb IG määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme (allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt)

Virgo Saarmets