3-16-1529/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-1529 Haldusasi Aleksandr Detotšenko kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste

valdkonna

plastika-

ja rekonstruktiivkirurgia

eriala

residentuuri vastuvõtukomisjoni 28.06.2016. a otsuse tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks hinnata uuesti Aleksandr

Detotšenko

poolt

sooritatud vastuvõtueksamit Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu 04.08.2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Aleksandr Detotšenko määruskaebus määruskaebuste esitaja Aleksandr Detotšenko Tartu Ülikool RESOLUTSIOON 1. Võtta määruskaebus menetlusse. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.08.2016. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 28.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna plastikaja rekonstruktiivkirurgia eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 28.06.2016. a otsus ning kohustada Tartu Ülikooli uuesti kontrollima ja hindama määruskaebuse esitaja poolt juba sooritatud plastikaja rekonstruktiivkirurgia residentuuri vastuvõtueksamit. Vaidlusaluses otsuses määrati plastikaja rekonstruktiivkirurgia eriala residentuurieksami sooritamise paremusjärjestus ning sellest tulenevalt otsustati, kes on vastuvõetud riiklikele arst-residentide kohtadele. Määruskaebuse esitaja ei ole isikute hulgas, kes eksami tulemusena on vastuvõetud riiklikele arst-residentide kohtadele.

2. Määruskaebuse esitaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Määruskaebuse esitaja palus halduskohtul peatada Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna plastikaja rekonstruktiivkirurgia eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 28.06.2016. a otsuse kehtivuse. Määruskaebuse esitaja leidis, et kaebuse rahuldamisel tuleb ülikoolil vastuvõtueksami tulemused ümber hinnata või korraldada uus vastuvõtueksam. Sellisel juhul võib tekkida olukord, et isikud, kes asuvad õppima residentuuri alates 01.09.2016, ei saa seda õigust 28.06.2016 vastuvõtueksami alusel.

3. Tartu Ülikool palus esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja taotleb kaebuses vaidlusaluse otsuse õigusvastaseks tunnistamist ja Tartu Ülikooli kohustamist nõuetekohaselt kontrollima ja hindama tema poolt juba sooritatud 28.06.2016 plastikaja rekonstruktiivkirurgia residentuuri vastuvõtueksamit. Tartu Ülikool leiab, et esialgset õiguskaitset ei saa üldjuhul taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses. Kohustamiskaebuse puhul ei ole Tartu Ülikooli hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamine kohane viis määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks. Tartu Ülikool leiab, et antud juhul esineb avalik huvi, et eksamil parimaks osutunud isikud saaksid osaleda residentuuriõppes alates 01.09.2016. Vastasel juhul jääb residentuuri vastuvõetud isikutel tähtaegselt läbimata residentuuri programm ning omandamata eriala. Taotluse rahuldamisel sisuliselt peatub ühel erialal residentuuriõpe ning see ei puudutaks mitte määruskaebuse esitaja, vaid kolmandate isikute õigusi, kes kaotavad võimaluse alustada õigeaegselt residentuuri õpinguid. Määruskaebuse esitaja huvides selline kolmandate isikute õiguste piiramine on Tartu Ülikooli hinnangul ebaproportsionaalne.

4. Tartu Halduskohus jättis 04.08.2016. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Kaebusest võib järeldada, et määruskaebuse esitaja kaebuse eesmärgiks on residentuuris õppima asumise võimaldamine 2016. aastal. Halduskohus on seisukohal, et isegi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei saa määruskaebuse esitaja asuda residentuuri õppima. Taotluse rahuldamisel ei kehtiks enam vastuvõtukomisjoni otsus isikute residentuuri vastuvõtmise kohta ning 01.09.2016 ei saaks residentuuris keegi õpinguid alustada. Halduskohus nõustub Tartu Ülikooliga, et selline meede oleks ebaproportsionaalne kolmandate isikute ehk vastuvõtukomisjoni otsuse alusel residentuuri vastu võetud isikute suhtes ning samas ei viiks ka määruskaebuse esitajat eesmärgini ehk residentuuri vastuvõtmiseni. Määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust oleks võimalik täiendada selliselt, et koos vastuvõtukomisjoni otsuse kehtivuse peatamisega taotleks määruskaebuse esitaja oma vastuvõtueksami viivitamatult ümberhindamist, kuid kohtu hinnangul tähendaks sellise taotluse rahuldamine põhimõtteliselt kaebuse põhinõude rahuldamist enne kaebuse sisulist läbivaatamist. Käesoleval juhul ei pea halduskohus kaebust niivõrd perspektiivikaks, et sellist abinõud rakendada. Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES

5. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu 04.08.2016. a määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja rahuldada tema taotlus. Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebuse eesmärgiks ei ole õppima asumine just alates 01.09.2016. Kaebuse eesmärgiks on kontrollida Tartu Ülikooli 28.06.2016. a otsuse seaduslikkust ja põhjendatust, kuna otsusest ei ole aru saada, mil moel vastuvõtukomisjon hindas osalejate teadmiseid ja oskuseid.

Määruskaebuse esitaja hinnangul on residentuuri vastuvõtmine riigihange, sest residentuuris õppimine finantseeritakse riigieelarvest. Konkursil osalejatel, kes on tunnistatud otsuse alusel määruskaebuse esitajast paremaks, ei või olla eeliseid määruskaebuse esitaja suhtes põhjusel, et nad hakkavad õppima 01.09.2016. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist ei saa põhjendada avaliku huviga. Sellisel juhul ei oleks teistel osalistel mõtet vastuvõtukomisjoni otsust vaidlustada. Kaebus on perspektiivikas, sest vastuvõtukomisjoni otsus ei ole põhjendatud. Halduskohus ei andnud hinnangut, millised tagajärjed võivad tekkida, kui esitatud kaebus ikkagi rahuldatakse. Kui esitatud kaebus rahuldatakse, siis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei ole määruskaebuse esitajal õigust enda õpinguid alustada, sest selleks hetkeks on õpinguteks eraldatud rahad juba kulutatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 04.08.2016. a määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.

7. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 04.08.2016. a määruse tühistamiseks. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Määruskaebuse esitaja ütleb määruskaebuses: „Kaebuse eesmärgiks ei ole, et määruskaebuse esitaja hakkaks residentuuris õppima just alates 01.09.2016“. Ringkonnakohus leiab, et kuna määruskaebuse esitaja eesmärgiks ei ole õpingute alustamine 2016. õppeaastal, ei saa määruskaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda ka oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seetõttu puudub määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus.

8. Määruskaebuse esitaja leiab määruskaebuses, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ja kaebuse rahuldamisel ei oleks tal õigust residentuuris õppida, sest selleks hetkeks on riigi poolt õpinguteks eraldatud rahad juba kulutatud. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab otsuse tegemisel võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuste täitmise osas. Kaebuse rahuldamise korral on kohtul kõige rohkem võimalik teha ülikooli vastuvõtukomisjonile ettekirjutus hindamistulemuste uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määruskaebuse esitajal tuleks arvestada ka asjaoluga, et ta on vaidlustatud otsuses residentuuri soovivate isikute paremusjärjestuses alles viiendal kohal ja Tartu Ülikooli sõnul võeti residentuuri õppima kaks isikut (tl 27p). Kuna kaebuse rahuldamisel oleks küll kohtul võimalik kohustata Tartu Ülikooli hindamistulemusi uuesti läbi vaatama, ei tähendaks see seda, et määruskaebuse esitaja saaks enda õpinguid residentuuris alustada.

9. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.08.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits